lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on K.-K. U. hagi K. M. vastu elatise väljamõistmiseks. 17.08.2020 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) jõudsid pooled elatise suuruse osas kokkuleppele. Pooled võtsid arvesse, et seni on isa maksnud hageja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus, 3 ööd nädalas on laps kostja juures ning kostja ülalpidamisel on veel üks laps, osaliselt on hageja kulud kaetud riikliku peretoetusega. Samuti võeti arvesse, et senine perekonnaseaduse Tsiviilasi nr 2-20-10181 § 101 lg-s 1 sätestatud regulatsioon, mille järgi minimaalne elatis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, peatselt muudetakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates 01.11.2020 maksab kostja hagejale elatist 180 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui perekonnaseaduse § -s 101 sätestatav minimaalne elatis. Elatis makstakse iga kuu 15.kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.
lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.