TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1995 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 23. oktoober 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Maarja Lainevoo (ni

) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Taotluse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuste väljatoomine oli kaebaja ülesanne. Kohus saab hinnata, kas vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja esitatud põhjuseid ei saa pidada HMS § 34 lg 1 tähenduses mõjuvaks ning tähtaja ennistamiseks alust ei ole.

1. Tähtaja ennistamist loetakse põhjendatuks reeglina siis, kui tähtaja järgimist takistasid objektiivsed põhjused nagu haigus, taotluse esitamise objektiivne võimatus (side- või elektrikatkestus, tõrked postiteeninduse töös) jms. Kaebaja ei ole sellistele põhjustele tuginenud. Kaebaja on küll viidanud oma suurele töökoormusele, kuid seda tähenduses, et töökoormuse tõttu ei olnud tal võimalik jälgida meediakanaleid ja saada teada toetuse taotlemise võimalusest. Kaebaja ei väida, et ta küll teadis taotluse esitamise võimalusest, kuid objektiivsetel põhjustel ei saanud seda tähtaegselt teha. Ka töökoormuse objektiivse asjaoluna esitamise korral ei oleks seda saanud mõjuvaks põhjuseks pidada. Ei ole usutav, et kaebajal ei leidunud töökoormuse tõttu neljakuulise tähtaja jooksul võimalust taotluse esitamiseks. 4 Kaebaja tugineb sellele, et ta ei olnud toetuse taotlemiseks ette nähtud tähtaja jooksul sellisest võimalusest teadlik. Tegemist on subjektiivse asjaoluga, mida kohtupraktikas reeglina ei peeta piisavaks põhjuseks tähtaja ennistamisel.
2. Õigusaktide muudatused avaldatakse Riigi Teatajas. Vaidlus puudub selles, et PGS muudatused Riigi Teatajas avaldati. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 p 5 alusel kuulub ministeeriumi ülesannete hulka avalikkuse ja sihtrühmade teavitamine ja kaasamine ning teadlikkuse suurendamine ministeeriumi valitsemisala küsimustes.
3. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et teavitamise ulatusest või viisist ei saa tuletada alust kaebajale toetuse taotlemise tähtaja ennistamiseks. Ministeeriumi üldine selgitamis- ja teavitamisülesanne ei tähenda seda, et vastustajal oli kohustust teatada isiklikult kõigile potentsiaalselt puudutatud isikutele toetuse taotlemise võimalusest. Ka kaebaja möönab, et vastustajal ei olnud kohustust teavitada eraldi iga toetuse saamise õigust omavat isikut. Vastustaja jagas avalikkusele oma kodulehel teavet selle kohta, et PGS on oluliselt muudetud. Vastustaja avaldas oma Facebook’i lehel meeldetuletusi lähtetoetuse taotlemise võimaluse kohta, sh avaldati teated 25.04.2018 ja 08.05.2018 ehk ajal, mil kaebaja oleks saanud taotluse tähtaegselt esitada (tl 8, 9). Teadete esimene lause on: „Hei, alustav õpetaja või tugispetsialist - kas oled juba kaheteisttuhande seitsmesaja kaheksakümne kolme euro suurust lähtetoetust taotlenud?“ ning teade sisaldas viidet, kus toetuse taotlemise korraga sai lähemalt tutvuda. Kohtu hinnangul oli eeltoodu piisav selleks, et anda kaebajale mõistlik võimalus saada teada toetuse taotlemise õigusest ja esitada taotlus tähtaegselt. Seda olenemata asjaolust, et teadetes ei ole eraldi rõhutatud Tallinna ja Tartu õpetajate õigust toetust taotleda. Õigusaktid muutuvad ajas pidevalt. Kaebajal oli piisav võimalus teada saada lähtetoetuse olemasolust ning uurida välja selle taotlemise täpsemad eeldused ja tingimused. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastustaja sai eeldada, et ka koolide juhid hoiavad ennast kursis kooli tegevust reguleerivate õigusnormide ja nende muudatustega ning täidavad oma osa õpetajate teavitamisel.
4. Kohus märgib, et 01.02.2018 jõustunud seadusemuudatus ei olnud suunatud eeskätt kaebajale. Lähtetoetuse eesmärgiks on motiveerida kõrghariduse omandanud isikut asuma tööle kooliõpetajana. Kaebaja oli kooli tööle asumise otsuse juba teinud. Vastustajale ei saa seda arvestades ette heita, et ta ei teinud teavitamisel spetsiaalselt kaebajale suunatud pingutusi. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud tema väiteid ebapiisava teavitamise kohta. Sellele küsimusele on pühendatud enamus vaidlustatud otsusest. Vastustaja selgitas, milliste infokanalite kaudu ta infot edastas ning põhjendas, miks ta leiab, et teavitamine oli piisav.
5. Pooled viitavad Riigikohtu lahendis 3-3-1-31-03 toodud seisukohtadele. Lahendi asjaolud ei ühildu praeguse vaidluse asjaoludega: vaidluse all olnud dokument oli haldusakt, mitte õigusakt ning lahend käsitles olukorda, kus akt üksnes avaldati Riigi Teatajas ja muul viisil teavitamist ei toimunud. Lisaks oli tegemist keskkonna-alase otsusega, mille suhtes kehtivad mitmed erinormid. Üldisemalt võetuna toetab lahend pigem vastustaja seisukohti. Lahendis on öeldud, et ühelt poolt tuleb riigil kasutada mõistlikke võimalusi huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks, kuid teiselt poolt peab demokraatlikus riigis isik ka ise oma informeerituse eest hoolitsema ja massimeediat jälgima. Seda tasakaalu ongi vastusaja 5 vaidlustatud otsuses hinnanud ning leidnud, et teavitustöö oli piisav selleks, et kaebaja oleks saanud taotluse tähtaegselt esitada.
6. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul õiguspärane vastustaja otsus jätta kaebajale lähtetoetuse taotlemise tähtaeg ennistamata. Vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Tähtaja ennistamata jätmisel oli õiguspärane ka taotluse läbi vaatamata jätmine. Kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata. Kui vaidlustatud otsus jääb kehtima, siis ei saa vastustajat kohustada asja uuesti lahendama. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud, selgitused 19.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole, jätab kohus menetluskulud

§ 109lg 1 alusel välja mõistmata.

20.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 6