KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5815 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeris kohus Dmitri Ivanovilt sularaha 3505 eurot ja mobiiltelefoni Samsung. Lisaks mõistis kohus D. Ivanovilt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 1632,36 eurot. Oleg Samohhinilt konfiskeeris kohus KarS §

§ 832lg 1 alusel sularaha 1020 eurot ja käekella Emporio Armani Ceramica ning mõistis Kar

S § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 14 095,10 eurot. KarS §

§ 832

lg 1, lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus Oleg Samohhinilt ja Irina Samohhinalt teleri Sony Bravia, mobiiltelefoni Huawei P10, mobiiltelefoni Huawei ALEL121 ja tahvelarvuti Lenovo TAB4. Aleksander Kuzminilt mõistis kohus KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 787,36 eurot. Andres Tartult konfiskeeris maakohus KarS §

§ 832lg 1 alusel mobiiltelefoni i

Phone, mobiiltelefoni Samsung SM-G950F ning sularaha 235 eurot. KarS §

§ 832

lg 1, lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus Andres Tartu ja kolmanda isiku YY ühisvara 31 235 eurot. Lisaks sellele mõistis kohus Andres Tartult KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 109 624,11 eurot. Aivar Tartult mõistis kohus KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 22 305 eurot. Samuti mõistis kohus süüdistatavatelt välja menetluskulud. Maakohus tunnistas Aivar Tartu süüdi selles, et ta omandas

1. aasta sügisel edasiandmise eesmärgil Harjumaal Loksal asuva kiriku parklas K. Otbetkinilt kahel korral 20 kg kaupa narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 1800 eurot kilogramm. Omandatud 4 aine andis ta kriminaaltulu teenimise eesmärgil edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Andres Tartule, Oleg Samohhinile, Aleksandr Kuzminile, Dmitri Ivanovile ja Kristiina Romanovale andis ta edasi vähemalt 10 194g amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet, mida viimased seejärel ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid. D. Ivanovi, K. Romanova, O. Samohhini, A. Kuzmini ja Andres Tartu tunnistas maakohus süüdi narkootiliste ainete amfetamiini, kokaiini, MDMA-d sisaldavate tablettide ja metamfetamiini suure koguse käitlemises ajavahemikul
2. novembrist 2017 kuni
3. veebruarini
4. D. Ivanov, K. Romanova, O. Samohhin, A. Kuzmin ja Andres Tartu omandasid ühiselt ja kooskõlastatult Aivar Tartult läbi Loksa piirkonnas asuvate peidikute vähemalt 10 194 g amfetamiini sisavaldavat pulbrilist ainet. Aine oli Aivar Tartu eelnevalt ebaseaduslikult omandanud Konstantin Otbetkinilt. Samuti omandasid D. Ivanov, K. Romanova, O. Samohhin, A. Kuzmin ja Andres Tartu vahelisel ajal eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutelt vähemalt 514,6 g kokaiini, vähemalt 1500 g metamfetamiini ning vähemalt 183 MDMA-d sisaldavat tabletti. Ühise ja kooskõlastatud tegevuse juures oli Andres Tartu isik, kes organiseeris narkootilise aine olemasolu/hankis?. O. Samohhin ja D. Ivanov käisid ainel järel ning D. Ivanov toimetas selle kas eelnevalt kokkulepitud peidikusse või Tallinnas LLL asuvasse A. Kuzmini kasutuses olevasse korterisse. Korteris pakendasid D. Ivanov, A. Kuzmin ja K. Romanova osa ainest väiksemateks kogusteks. Samuti omandasid D. Ivanov, K. Romanova, O. Samohhin ja A. Kuzmin eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutelt vähemalt 156,3 g marihuaanat. Veel omandasid D. Ivanov, K. Romanova ja A. Kuzmin 292,5 g GHB-d. Omandatud narkootilisi aineid grupiliikmed hoidsid ja andsid edasi. Läbiotsimiste tulemusel leiti narkootilisi aineid Tallinnas PPP lähedal seisnud avariilise sõiduauto Volkswagen Passati (JJJJJJ) läbiotsimisel selle pagasiruumist spordikotist, Tallinnas VVV kinnistul asuval tühermaal olevast peidikust, Tallinnas LLL asuvast korterist, O. Samohhini elukohast KKK, Tallinn ning D. Ivanovi ja K. Romanova elukohast LLL, Tallinn. Osa ainetest andis D. Ivanov edasi AV-le, JG-le ja eeluurimisel tuvastamata isikutele. AV-le andis D. Ivanov narkootilisi aineid edasi 5.,
5. ja
6. novembril 2017,
7. jaanuaril 2018 ja
8. veebruaril
9. JG-le andis D. Ivanov novembrist 2017 kuni
10. veebruarini 2018 Tallinnas vähemalt 30 korral RRR asuvas korteris 50-100 g kaupa amfetamiini või metamfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 7,50 eurot grammi eest. Samuti andis ta JG-le edasi 5 g marihuaanat.
11. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavad ja nende kaitsjad. 5 2.1 D. Ivanov taotleb karistuse kergendamist. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb ning lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Samas ei nõustu D. Ivanov mitmetes küsimustes maakohtu otsusega. Ta nimetab apellatsioonis maakohtu otsuse põhiosa punktid, millega ta ei nõustu, ning esitab oma versiooni neis punktides käsitletud asjaoludest. Ühtlasi heidab ta prokurörile ja maakohtule ette, et need mitmete asjaolude kohta talle ühtegi küsimust ei esitanud. Kokkuvõtlikult tunnistab D. Ivanov, et sai O. Samohhinilt narkootilisi aineid ja andis neid ka edasi, kuid ei nõustu maakohtu poolt tõendatuks loetud süüdistuse versiooniga sellest, kuidas narkootilisi aineid grupis käideldi. D. Ivanov märgib, et Tallinnas LLL asuvas korteris ei saanud narkootilisi aineid käidelda, sest seal elasid Ukraina ehitajad; tema sai selle korteri enda valdusse alles 2 päeva enne kinnipidamist. Jälitustegevuse tulemused ei näita, et tema, A. Kuzmin ja K. Romanova oleks narkootikume käidelnud. Tema ja K. Romanova kodust leitud 3,7g narkootilist ainet ei näita, et nad oleks narkootilist ainet ühiselt käidelnud. Aine leiti tema asjade hulgast ja ta tunnistas, et see on tema isiklikuks kasutamiseks. D. Ivanov leiab, et tunnistaja JG ütlused on vastuolulised. Veel vaidleb ta vastu kohtu järeldusele, mille kohaselt said tema, A. Kuzmin, O. Samohhin ja Andres Tartu
12. detsembril 2017 kokku, et tekkinud olukorda arutada. D. Ivanov märgib, et kokkusaamise kohta pole mingeid tõendeid ning tegemist on prokuröri oletusega.
13. jaanuaril 2018 kohtus ta Andres Tartuga selleks, et anda üle ehitustööriistu, mida A. Tartu oli ostnud. Seda selgitas ta kohtus antud ütlustes. D. Ivanov väidab, et tõi O. Samohhini soovil Loksalt vaakumpakendamise masinad ja viis need O. Samohhini tuttava korterisse. See korter oli samas majas, kus elas Andres Tartu, aga seda, et A. Tartu ses majas elab, D. Ivanov ei teadnud. D. Ivanov kinnitab, et see, et tal ei olnud JG-le vahepeal võimalik narkootilisi aineid anda, ei ole kuidagi seostatav sellega, et Andres Tartu oli Tais. D. Ivanov leiab, et maakohus on teinud tema ja K. Romanova vahelistest telefonikõnedest valesid järeldusi. 2.2 D. Ivanovi kaitsja L. Viil taotleb D. Ivanovi süüditunnistamise tühistamist ja D. Ivanovi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja, et ringkonnakohus kvalifitseeriks D. Ivanovi teo ümber KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja mõistaks talle kergema karistuse. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult pidanud D. Ivanovi ütlusi ebausaldusväärseteks. D. Ivanov tunnistas oma süüd ja andis kõigi süüdistuse episoodide kohta konkreetseid ütlusi. Tema ütlused riimuvad kõigi nende tõenditega, mida maakohus on pidanud olulisteks ja usaldusväärseteks. Kaitsja leiab, et ses kriminaalmenetluses väljus matkimine lubatud piiridest. Kohus ei ole arvestanud, et AV võttis esimesena Dmitri Ivanoviga ühendust ja tegi talle korduvalt 6 narkootiliste ainetega seonduvaid ettepanekuid. Seega tuli initsiatiiv narkootiliste ainete hankimiseks kuriteo matkijalt. Kaitsja järeldab
14. novembril 2017 telefonikõnedest, et tegelikult olid mingid kokkulepped olemas ja matkimine toimus juba enne jälitustegevuse lubatud algust. Kaitsja arvates tuleb D. Ivanovi süü suuruse hindamisel arvestada, et narkootilise aine käitlemine ja üleandmine tunnistajale toimus politsei kontrolli all ja nende tehingutega ei tekitatud vahetut ohtu rahvatervisele.
15. detsembri 2017 episoodi kohta märgib kaitsja, et D. Ivanovi selgituste kohaselt pidi ta transportima metamfetamiini ja ta ei teadnud midagi kokaiinist. Seega ei käidelnud D. Ivanov kokaiini tahtlikult. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas on tuvastatud, et D. Ivanovil oli suure varalise kasu saamise eesmärk. On olemas täpne teave, millised rahasummad D. Ivanovile narkootiliste ainete eest anti. Need rahasummad ei anna kokku suurt varalist kasu. Arvestada tuleb, et kogu üle antud raha ei pidanud jääma D. Ivanovile, kuna ta pidi ka ise narkootilise aine eest kellelegi maksma. Dmitri Ivanov ja Kristiina Romanova kasutuses olnud korteritest Tallinnas LLL ja LLL leitud narkootiliste ainete kogused on suhteliselt väiksed ning ei anna samuti alust rääkida suure varalise kasu saamise eesmärgist. Ka kriminaaltulu kokkuvõttest ei nähtu, et D. Ivanov oleks saanud suurt varalist kasu. Kaitsja leiab, et D. Ivanovile mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. D. Ivanovi ülesandeid arvestades on alust hinnata tema süüd keskmisest oluliselt väiksemaks. Süüd vähendavaks tuleb pidada seda, et kuriteo toimepanemine initsieeriti matkimisega. Kaitsja toob veel välja, et D. Ivanov käitles narkootilisi aineid suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, ta ei käidelnud fentanüüli ega muid enamohtlikke aineid. D. Ivanovi puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mille maakohus põhjendamatult arvestamata jättis. D. Ivanov töötas enne kinnipidamist nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitustöödel. Ta soovib esimesel võimalusel asuda tööle ja alustada rehabilitatsiooni. Süüdistatav on ka varasemalt vanglas läbinud mitmeid sotsiaal-programme ning tasunud oma märkimisväärselt suured menetluskulud peaaegu täies ulatuses. Nimetatud asjaolud kinnitavad tema motivatsiooni seadusekuulekale teele asumiseks. 2.3 O. Samohhin taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja talle kergema karistuse mõistmist. Samuti vaidlustab ta mitmete esemete konfiskeerimist. O. Samohhin tunnistab end süüdi neljas (05.11.2017, 14.11.2017, 03.01.2018, 08.02.2018) episoodis. Ta ostis D. Ivanovi soovil amfetamiini ja MDMA tablette sisaldavat ainet ja müüs selle D. Inanovile edasi, kuid ei saanud selle eest suurt tulu.
16. veebruaril 2018 müüs ta amfetamiini. Selle eest saadud raha oli kinnipidamise ajal tema tuttava Andres Tartu autos, sest tema pani selle sinna. Seda tegi ta selleks, et anda raha edasi inimesele, kellelt ta amfetamiini sai. Andres Tartu ei teadnud sellest rahast ega ole tema 7 narkotehingutega seotud. Kui kriminaalasjas oleks tehtud ekspertiis, oleks tuvastatud, et kilekotil ei ole Andres Tartu jälgi. Andres Tartuga seob teda vaid see, et nad tegid koos sporti. See, et Andres Tartu kodust leiti kuriteo matkimisel kasutatud raha, on selgitatav sellega, et tema ostis mõnikord Andres Tartu abikaasalt parfüüme.
17. jaanuaril 2018 ostis ta Hugo Bossi lõhnu ja maksis nende eest D. Ivanovilt saadud rahaga. Vale on järeldus, et
18. jaanuaril 2018 käis ta Andres Tartu juures, et saada narkootikume ja anda üle raha. Ta käis seal YY-lt ostetavate parfüümide pärast. Samuti külastas ta samas majas elavat tuttavat. O. Samohhin kinnitab, et kahetseb toimepandud kuritegusid, ning leiab, et 11 aastat vangistust on liiga raske karistus. Ta ei teeninud suurt varalist kasu ja tal ei olnud sellist eesmärki. Ta teenis 2900 eurot. Tal ei ole suuri varasid: ta elas korteris, autot tal ei olnud. Ta kasvatab naisega kolme alaealist last ja neid aitasid palju naise vanemad. O. Samohhin vaidlustab Sony Bravia teleri, Lenovo Tab4 tahvelarvuti ja Emporio Armani Ceramica käekella konfiskeerimist. Teler oli saadud äia nimele võetud järelmaksuga, tahvelarvuti oli lapsele kinkinud tema vanaema ning käekella sai O. Samohhin pulmadeks abikaasalt kingiks. 2.4 O. Samohhini kaitsja S. Sillar taotleb O. Samohhini teo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja O. Samohhini karistamist viieaastase vangistusega. Apellatsiooni kohaselt tugines süüdistuse väide suure varalise kasu saamise eesmärgi kohta käideldud aine kogusel. Riigikohus on aga selgitanud, et teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 21 järgi ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest. Sama on öelnud vaidlustatud otsuses maakohus. Kohus leidis aga, et koos teiste tõenditega viitab kogus suure varalise kasu saamise eesmärgile. Kohtuotsusest ei selgu aga sellest hoolimata, millega on tõendatud O. Samohhini eesmärk saada narkokuriteost üle 40 000 euro. Kaitsja hinnangul jääb otsusest mulje, et kohtu arvates piisab grupiviisilise kuriteo puhul kõigi isikute KarS § 184 lg 21 järgi süüdi tunnistamiseks sellest, kui vähemalt ühel grupi liikmel oli kavatsus saada suurt varalist kasu. Selline käsitlus on väär. Kaitsja on seisukohal, et kuna O. Samohhin ei teeninud oma kuritegeliku käitumisega 40 000 eurot ning tal ei olnud ka teoreetiliselt võimalik sellist rahasummat teenida, siis on maakohus kvalifitseerinud tema teo alusetult KarS § 184 lg 21 järgi. Küll aga kinnitavad tuvastatud faktilised asjaolud seda, et O. Samohhini tegevus vastas KarS § 184 lg 2 p 1 koosseisule. 2.5 Aleksander Kuzmin palub apellatsioonis otsus üle vaadata. Samuti palub ta jätta menetluskulud riigi kanda. A. Kuzmin märgib, et oli ise klient ja ostis enda jaoks narkootikume väikestes kogustes. Ta andis tema kasutuses olnud korteri narkodiilerile üürile. Menetluskulusid ei ole ta võimeline maksma. 8 2.6 Aleksander Kuzmini kaitsja Alar Neiland taotleb alternatiivselt  maakohtu otsuse tühistamist A. Kuzmini süüdimõistmise osas ning A. Kuzmini õigeksmõistmist. Sellisel juhul taotleb kaitsja ühtlasi A. Kuzminile süüteomenetluses vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist;  Kuzmini karistamist lühema vangistusega, konfiskeerimise asendamise kohaldamata jätmist ning menetluskulude 50% ulatuses riigi kanda jätmist või  Kuzmini teo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p 1 ja 3 järgi, talle sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmist, konfiskeerimise kohaldamata jätmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist 50% ulatuses. Kaitsja märgib, et A. Kuzmin süüd ei tunnista. Tema vennale kuuluv Tallinnas LLL asuv korter oli eelnevalt antud üürile ukraina päritolu ehitustöölistele ja seejärel Dmitri Ivanovile. Sellest, et LLL korterist leiti narkootikume, sai A. Kuzmin teada alles kriminaalmenetluse käigus. Kaitsja leiab, et A. Kuzmin ei ole käsitatav narkootilise aine käitlemise kaastäideviijana. Kohtuotsusest ei selgu, millega A. Kuzmin inkrimineeritavat süütegu valitses. Kohtuotsuses on märgitud, et A. Kuzmini bioloogiline materjal oli VVV kinnistul asunud peidikust leitud narkootilise aine pakenditel. Kaitsja leiab, et otsuses oleks tulnud ära näidata, millistelt pakenditelt A. Kuzmini bioloogilist materjali leiti. Kuna A. Kuzmin oli olnud vennale kuulunud korteris mitmetel erinevatel põhjustel ning see seab kahtluse alla, kas need "jäljed" viitaksid kuriteo toimepanemisele KarS § 184 lg 21 järgi. A. Kuzmini telefonikõnede kohta märgib kaitsja esiteks: „…jälitustoimingu läbiviimise ajal A. Kuzmini telefonikõned O. Samohhiniga võivad omada tähtsust süüdistusversiooni püstitamisel, aga seda ainult siis, kui kõnede sisu on konkreetsete süüdistuse asjaoludega seostatud.“ Veel leiab kaitsja, et telefonikõnest ilmnevat telefoninumbri jätmist kolmandale isikule ei saa pidada raske narkokuriteo toimepanemise organiseerimiseks. Kaitsja peab täiesti põhjendamatuks kohtu seisukohta, et A. Kuzmini roll oli vahendada isikute omavahelisi kohtumisi kriitilistes situatsioonides. Kaitsja leiab, et käitumist kriitilises olukorras ei ole võimalik kokku leppida, kuna kriitilised situatsioonid võivad olla väga erinevad. Kaitsja leiab, et kohus luges A. Kuzmini ütlused alusetult ebausaldusväärseks. Kaitsja leiab, et A. Kuzmini puhul ei ole tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk. A. Kuzmin ei teadnud, kes, kust ja kui palju narkootikume hankis. Ka ei ole tuvastatud, et A. Kuzmin oleks kuidagi valmistanud ette narkootikumide edasiandmist. Kaitsja peab A. Kuzminile mõistetud karistust põhjendamatult raskeks. Arvestades A. Kuzmini informeerituse taset ja võimalikult minimaalset panust KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritud süüteos, oleks tema puhul otstarbekas piirduda sanktsiooni miinimumäärale vastava 6-aastase vangistusega. Kui kohus peab võimalikuks A. Kuzmini teo KarS § 184 lg 2 järgi ümber kvalifitseerida, võiks karistus piirduda sanktsiooni alammääraga, milleks on 3 aastat vangistust. 9 2.7 K. Romanova kaitsja Y. Radziwill taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Romanovat puudutavas osas, K. Romanova õigeksmõistmist ning talle vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui ringkonnakohus ei mõista K.Romanovat õigeks, palub kaitsja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik, esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaitsja väitel ei ole tõendatud, et K. Romanova osales narkootilise aine käitlemises. Kohus on valesti väitnud, nagu oleks DNA-ekspertsiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt leitud digitaalkaalult K. Romanova bioloogilist materjali. Ekspertiisiaktis nr 18E-GE0300 on selgelt kirjas, et digitaalkaalult võetud proovidest A180491-A180492 saadud tulemused ei ole seostavad Kristiina Romanova DNA-profiiliga. Maakohus ei ole tuvastanud K. Romanova rolli kuriteo toimepanemises ega näidanud ära, milles seisnes tema oluline roll kuriteo toimepanemises. Nimelt on Riigikohus rõhutanud, et iga täideviija roll peab olema oluline. Kaitsja arvates ei saa narkootilise aine pakkimises seisnevat teopanust pidada oluliseks. K. Romanova teopanus seisnes süüdistuse kohaselt narkootilise aine pakendamises: DNAekspertiisi aktide kohaselt leidus narkootiliste ainete pakenditel K. Romanova bioloogilist materjali. Kaitsja hinnangul on kohus on põhjendamatult eitanud võimalust, et K. Romanova DNA sattus kilekottidele juhuslikult, sest tegemist oli taaskasutatud kilekottidega, mille D. Ivanov kodust võttis. Kohus ei selgita, miks ta ei tugine narkootikume ostnud JG ütlustele, et K. Romanovaga tal narkootikumidest juttu ei olnud. Kohus on teinud põhjendamatuid järeldusi telefonikõnest, milles D. Ivanov käskis K. Romanoval nende ühises kodus midagi nähtavatelt kohtadelt ära korjata ja keelas suitsetamise. Veel heidab kaitsja maakohtule ette, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta luges tõendatuks, et narkootikume käideldi suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus ei selgita, millega on tõendatud see, et K. Romanoval oli eesmärk saada suurt varalist kasu. Kohus ei teinud SEB Panka päringut K. Romanova varalise seisundi täpsustamiseks. Kui K. Romanova kinni peeti, ei olnud tal ei märkimisväärses koguses sularaha ega muud hinnalist vara (nt kalleid ehteid). Kohus on tuletanud K. Romanova tahtluse sellest, et ta oli teadlik grupi tegevusega seonduvatest asjaoludest. Kaitsja leiab, et telefonikõned, millele tuginedes kohus sellise järelduse tegi, tegelikult seda ei tõenda. Kaitsja on seisukohal, et kohus rikkus nõuet, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja märgib, et juba
19. märtsi 2019 määruse koostamise ajal käsitas kohus K. Romanovat süüdi olevana. Sellest tulenevalt on apellandi hinnangul rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. 10 Veel leiab apellant, et ebaõiglane on K. Romanovalt menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine vaatamata sellele, et kohtule olid esitatud K. Romanovi rahalist seisu näitavad tõendid. 2.8 Kristiina Romanova kaitsja A. Smelov taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ja K. Romanova õigeksmõistmist. Ühtlasi taotleb ta K. Romanovale vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, menetluskulude riigi kanda jätmist ja lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kui ringkonnakohus ei mõista K. Romanovat õigeks, palub kaitsja jätta menetluskulud KarS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, sest sellest ei ole välja loetav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et K. Romanova on pannud toime KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava teo. Kaitsja hinnangul puuduvad vaieldamatud tõendid, mis tõendaks, et K. Romanova tegeles narkootiliste ainete käitlemisega ning tegi seda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sarnaselt teisele K. Romanova kaitsjale märgib A. Smelov, et paika ei pea kohtu väide, justkui oleks digitaalkaalul leidunud K. Romanova bioloogilist materjali. Peale väite, et kilekottidel, pudelil ja digitaalkaalul leidus K. Romanova bioloogilist materjali, on kohus tuginenud vaid ebaselge sisuga telefonikõnele ning argumendile, et K. Romanova on varem narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud. Kaitsja hinnangul ei tõenda need K. Romanova süüd. Ühtlasi leiab kaitsja, et tõendatud ei ole subjektiivne süüteokoosseis. 2.9 Andres Tartu taotleb tema suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist. Andres Tartu leiab, et esitatud süüdistus on ebaselge – sellest ei nähtu tema seotus kokaiini, metamfetamiini ja ecstasy tablettidega. Kohus mõistis ta süüdi ainult põhjusel, et ta kohtus kaassüüdistatavatega. Maakohus rikkus kohustust tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. Kohus pidas tema selgitust kokkusaamise põhjuse kohta näiliseks. Samas ei ole esitatud ühtki tõendit, mis näitaks, et tema väited ei ole tõesed. Selgitusi, mis puudutavad tema kohtumisi kaassüüdistatavatega, kinnitavad kaassüüdistatavad ise, ning need ei ole vastuolus ka teiste tõenditega. See, et Andres Tartu eitab osalemist narkootikumide müügis, ei tee tema selgitusi a priori valedeks. Kohus ei arvestanud kohtumistele hinnangut andes, et Andres Tartut ja Oleg Samohhinit ühendavad ammuaegsed sõbralikud suhted ning süüdistuses märgitud ajal 05.11.2017.a 08.02.2018.a kohtusid ja suhtlesid nad väga sageli. Andres Tartu leiab, et maakohus luges A. Kuzmini ja O. Samohhini ütlused alusetult ja seda põhjendamata lugenud ebausaldusväärseteks. D. Ivanovi ütlusi, mille kohus samuti neid ebausaldusväärseteks pidades kõrvale jättis, on kohus tõlgendanud valesti. Andres Tartu leiab, et D. Ivanovi ja O. Samohhini ütlustes olevad 11 erinevused on seletatavad sündmustest möödunud ajaga ning sellega, et inimesed tajuvad sündmusi erinevalt. See, et D. Ivanov ei tunnista oma süüd täielikult, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohus tõlgendas valesti D. Ivanovi ütlusi Andres Tartuga suhtlemise kohta. Veel leiab Andres Tartu, et kohus jätnud arvestamata D. Ivanovi selgitused, miks ta A. Kuzminilt korteri üüris. Andres Tartu leiab, et kohus on teinud vale järelduse tema autost leitud 8000 euro kohta. Kohus ei arvestanud süüdistatavate ütlusi ega kaitsjate argumente. Jälitustoimingu käigus tehtud videosalvestis ei kinnita, et O. Samohhin oleks talle kilekoti rahaga üle andnud. Andres Tartu märgib, et kui kilekott oleks talle üle antud, siis peaksid sellel olema ka tema DNA ja sõrmejäljed. Ühe matkimisel kasutatud rahatähe leidmist tema korterist selgitab A. Tartu sellega, et O. Samohhin ostis tema abikaasalt lõhnaõli (nagu O. Samohhin ise kohtus antud ütlustes kinnitas). A. Tartu leiab, et kui ta oleks olnud narkootilise aine käitlemisega seotud, oleks pidanud olema tema valduses rahatähti hulga enam. Ka kohtu argument, et JG-le narkootikumide tarnimises tekkis paus just siis, kui Andres Tartu oli Tais, on ekslik. A. Tartu märgib, et ta oli tais 15 päeva, JGle narkootikumide tarnimises olnud paus kestis üle kuu aja. Lisaks leiab A. Tartu, et prokurör avaldas JG-le survet, küsides sama asja, kuni sai meelepärase vastuse. Veelgi enam, istungi helisalvestiselt on kuulda, et prokurör ütles JG-le vastuse ette. Andres Tartu leiab, et JG ütlused tuleks jätta kõrvale. Veel vaidlustab Andres Tartu kohtu järeldusi tema väidetava kuritegeliku tulu kohta, esitades omapoolsed arvutused ja selgitused vara päritolu kohta. A. Tartu väidab apellatsioonis, et paljudes kohtades ei vasta protokolli tekst tegelikult istungil öeldule. 2.10 Andres Tartu kaitsja Tanel Mällas taotleb samuti Andres Tartu süüditunnistamise tühistamist ja Andres Tartu õigeksmõistmist. Ühtlasi taotleb ta Andres Tartule süüteomenetlusega tekitatud kahju ja kantud menetluskulude hüvitamist. Kaitsja märgib, et Andres Tartu vastu puuduvad otsesed tõendid, mida on tunnistanud ka maakohus. Kaitsja leiab, et kohus ei ole Andres Tartut kaudsete tõendite alusel süüdi mõistes näidanud nõuetekohaselt ära seost nende tõendite ja kuriteo asjaolude vahel. Tõendid ei näita, et Andres Tartu oleks olnud seotud
20. novembril 2017 matkijale üle antud narkootilise aine käitlemisega. Andres Tartu ja O. Samohhin kohtusid
21. novembril 2017, st kaks päeva enne narkootilise aine üleandmist matkijale. Mingit hilisemat nendevahelist suhtlust tuvastatud ei ole, mistõttu on selgusetu, kust pidi O. Samohhin teadma, kuidas narkootikumid temani jõuavad. Kaitsja hinnangul ei ole seda, kust O. Samohhin narkootilise aine hankis, üldse välja selgitada püütudki.
22. novembri 2017 episoodi kohta märgib kaitsja, et sel päeval O. Samohhin ja A. Tartu küll lühiajaliselt kohtusid, kuid tuvastatud ei ole, et see oleks olnud seotud narkootilise aine käitlemisega. Andres Tartu ja O. Samohhini ütluste kohaselt andis Andres Tartu O. Samohhinile üle kutsed ühele üritusele. Väitele, et O. Samohhin sai narkootilisi aineid 12 Andres Tartult, räägib vastu tõsiasi, et D. Ivanov teatas matkijale juba enne O. Samohhini ja Andres Tartu kohtumist, millal viimasel on võimalik narkootiline aine kätte saada. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millised tõendid kinnitavad kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolu, nagu oleks Andres Tartu
23. detsembril 2017 kohtunud D. Ivanovi, A. Kuzmini ja O. Samohhiniga. Tõendatud on vaid Andres Tartu soov saada ühendust O. Samohhiniga, kuid sellest faktist ei saa teha järeldust, et Andres Tartu kohtus nimetatud päeval O. Samohhini, D.Ivanovi või A. Kuzminiga.
24. jaanuari 2018 kohta märgib kaitsja, et kohus on küll kirjeldanud selle päeva sündmusi, kuid otsusest ei selgu, milline tõend kinnitab, et Andres Tartu teadis midagi narkootiliste ainete käitlemisest või koguni organiseeris seda.
25. veebruari 2018 kohta märgib kaitsja, et tõendatud on vaid see, et D. Ivanov saabus sel päeval Tallinnas sama maja juurde, kus elas Andres Tartu. Samas ei kohtunud A. Tartu sel päeval D. Ivanoviga. Ka võib jälitustoimingu protokollis kajastatud suhtlusest D. Ivanovi ja matkija vahel järeldada, et D. Ivanovil endal oli narkootiline aine olemas. Kaitsja leiab, et kohus on kunstlikult sidunud pausi JG narkootikumidega varustamises sellega, et Andres Tartu oli Tais puhkamas. JG andis tegelikult ütlusi, et ta ei tea, millest paus oli tingitud, ning üksnes oletas seda. Apellant toob välja, et lisaks amfetamiinile tarnis D. Ivanov tunnistajale ka muid narkootikume, mida ei ole seostatud Andres Tartuga. Seega oli D. Ivanovil olemas võimalused hankida erinevaid narkootikume. Andres Tartu kodust leitud matkimisel kasutatud 50-eurose kupüüri kohta märgib kaitsja, et süüdistatavad ja kolmandad isikud on ütlustes usutavalt selgitanud selle kupüüri päritolu. Kaitsja märgib, et varjatud jälgimisel tehtud videosalvestis ei kinnita jälitustoimingu protokollis olevat väidet, et
26. veebruaril 2018 oleks O. Samohhin andnud Andres Tartule punase kilekoti. Kohtuistungil uuritud salvestises kilekoti üleandmist ega seda, et A. Tartu oleks selle sisu uurinud, näha ei ole, sest vaatevälja kattis linnaliinibuss. Ühtlasi peab kaitsja arusaamatuks seda, et Andres Tartu auto kindalaekast leitud kilekotile ei ole DNA ekspertiisi tehtud. Seega ei ole tõendatud, et A. Samohhin andis kilekoti Andres Tartule üle. Kaitsja leiab, et kuriteo matkimisel võis olla tegemist lubamatu teoprovokatsiooniga. Kaitsja leiab, et JG ja AV ütlused on lubamatud tõendid, kuna kohus ei teavitanud tunnistajaid nõuetekohaselt õigusest keelduda ütluste andmisest. Veel leiab kaitsja, et tuvastatud ei ole suure varalise kasu saamise eesmärki. Apellatsioonis vaieldakse vastu ka kohtu järeldusele, et Andres Tartu on saanud kuriteoga vara 155 758,11 euro väärtuses. 2.11 Andres Tartu teine kaitsja Irina Vassiljeva on samuti taotlenud Andres Tartu süüditunnistamise tühistamist ja tema õigeksmõistmist. Samuti on ta taotlenud õigusabikulude hüvitamist Andres Tartule. 13 Ka IV märgib, et Andres Tartu vastu puuduvad otsesed tõendid ja kohus ei ole nõuetekohaselt ära näidanud, kuidas on Andres Tartu süü kaudsete tõenditega tõendatud. Kaitsja märgib
27. detsembri 2017 episoodi kohta, et sel päeval O. Samohhin Andres Tartuga ühendust ei võtnud. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et Andres Tartu ei saanud olla narkootikumi käitlemise organisaator. Alusetu on kohtu järeldus, et
28. detsembril 2017 kohtusid D. Ivanov, A. Kuzmin, O. Samohhin ja Andres Tartu ning arutasid tekkinud olukorda. Kaitsja märgib, et tõendatud ei ole, et Andres Tartu oleks saanud oma venna käest narkootilisi aineid. Meelevaldne on kohtu järeldus, et JG varustamises narkootilise ainega tekkis paus, kuna Andres Tartu oli Tais. Ka IV märgib, et D. Ivanovi kaudu omandas JG erinevaid narkootilisi aineid, millega Andres Tartul pole mitte mingisugust pistmist. Ka selles apellatsioonis korratakse selgitust, kuidas sai Andres Tartu koju matkimisel kasutatud rahakupüür. Ka IV märgib, et Andres Tartu autost leitud raha ei kuulunud Andres Tartule, vaid temaga samaaegselt kinni peetud O. Samohhinile. Kaitsja leiab, et kohus on lasknud end mõjutada sellest, et Andres Tartu on varem samalaadses kuriteos süüdi tunnistatud. Ka IV märgib, et Andres Tartu kriminaaltulu arvestamisel on tehtud suuri vigu. 2.12 Aivar Tartu taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist. Ta leiab, et maakohus on alusetult pidanud tema ütlusi ebausaldusväärseks. Samuti heidab ta kohtule ette, et kohus ignoreeris tema tõendeid ja tema kaitsjate kaitsekõnesid ning ringkonnakohtu hinnangut prokuröri tõenditele. Aivar Tartu leiab, et maakohus on põhjendamatult pidanud usaldusväärseks K. Otbetkini ütlusi. Aivar Tartu hinnangul on K. Otbetkini ütlustes rida küsitavusi ja vastuolusid, mis nende ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seavad. K. Otbetkini väiteid temaga kohtumiste kohta ei kinnita teised tõendid. K. Otbetkini väiteid kinnitavateks ei pea Aivar Tartu prokuröri esitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mille kohaselt olid Aivar Tartu ja Konstantin Otbetkini kasutuses olnud abonentnumbrid 14.10.2017 ja 06.11.2017 üheaegselt Harjumaa ja Lääne-Virumaa piirimail asuvate mastide all. Aivar Tartu kritiseerib seda, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks K. Otbetkini ütlusi selle kohta, kuidas ta amfetamiini valmistas. K. Otbetkinilt ära võetud kirjad ei ole temaga seostatavad. Ka AV ütlused on Aivar Tartu arvates vastuolulised. Aivar Tartu peab arusaamatuks, miks pidas kohus kriminaalse taustaga K. Otbetkini ütlusi usaldusväärsemateks tema – head töökohta, äri ja perekonda omava (ja seega kuriteo toimepanemise motiivita) – inimese ütlustest. Samuti peab Aivar Tartu arusaamatuks, kuidas arvutati tema kuritegelik tulu. 14 2.13 Aivar Tartu kaitsja A. Repnau taotleb Aivar Tartu süüditunnistamise tühistamist ja tema õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti taotleb ta Aivar Tartule menetluskulude hüvitamist ja tema kasuks alusetu vahistamisega tekitatud kahju ja saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Kaitsja hinnangul ei ole Aivar Tartule esitatud süüdistus konkreetne. Sellest jääb arusaamatuks, millal ja kus Aivar Tartu kuriteo toime pani. Apellant on seisukohal , et kohtuotsus Aivar Tartu suhtes on põhistamata ja vastuoluline. Kohus pole otsuses analüüsinud kaitsja kaitsekõnes esitatud seisukohti, rikkudes sellega kohtuotsuse põhistamise kohustust. Samuti on kohus seda põhjendama jätnud kõrvale osa Aivar Tartu esitatud tõenditest. Kohus on rajanud otsuse sisuliselt üksnes Konstantin Otbetkini ütlustele ning on jätnud seda põhjendamata kõrvale nii Aivar Tartu ütlused kui muud tõendid, mis näitavad, et Aivar Tartu pole narkootiliste ainete käitlemisega seotud. Kui kohus tugineb süüdimõistva otsuse tegemisel üksnes ühele tõendile, peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lugejale eriti selgesti jälgitav. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaitsja leiab, et kui kaks isikut on andnud vastupidiseid ütlusi, tuleb selle hindamisel, kumma isiku ütlusi on alust pidada usaldusväärseks, lähtuda eelkõige mõlema isiku isikuomadustest ja nende varasemast elukäigust. Võrdsete tulemuste korral tuleb vaadata seda, kes võis ütlustest mingit kasu saada. Kui nendest kriteeriumidest lähtuda, oleks tulnud eelistada Aivar Tartu ütlusi. Kaitsja leiab, et peale K. Otbetkini ütluste ei ole ühtki tõendit, mis seoks Aivar Tartut kuriteoga. Seetõttu on arusaamatu Aivar Tartu ütluste tõendikogumist välja jätmine põhjendusega, et teised kogutud tõendid ei kinnita tema ütlusi. Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus märkis Aivar Tartu vahistamist tühistades oma määruses, et kuriteokahtlus ei ole piisavalt põhjendatud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei kinnita K. Otbetkini väiteid kohtumiste kohta. K. Otbetkini ütlused seab kahtluse alla seegi, et ta ei osanud öelda, millal ja kui palju ta täpselt Aivar Tartult raha sai. Kaitsja hinnangul ei saa ekspertiisiaktide ja eksperdi selgituste alusel kindlalt järeldada, et kõik ekspertiisiks esitatud pulbrid oleksid valmistatud samas laboris või oleks nende valmistamisel kasutatud sarnaseid tingimusi. Eksperdi väidet, et amfetamiini saab valmistada ka metsas, ei pea kaitsja tõsiseltvõetavaks. Kokkuvõttes nendib kaitsja, et narkootilise aine ekspertiisid ei näita Aivar Tartu seotust amfetamiini käitlemisega. K. Otbetkini ütlused on Aivar Tartut puudutavas osas ebakonkreetsed, vähesed, muutlikud ja kohati eluliselt ebausutavad. 15 Süüdistuse poolt väljamõeldud versioon, mille kohaselt andis Aivar Tartu K. Otbetkinilt saadud aine edasi teistele süüdistatavatele, ei ole millegagi tõendamist leidnud. See, et süüdistatavate seas on Aivar Tartu vend, ei tähenda, et Aivar Tartu peaks olema narkootilise aine käitlemisega seotud. Täiesti arusaamatuks ja alusetuks peab kaitsja Aivar Tartult konfiskeerimise asendamiseks 23 305 euro välja mõistmist. Kriminaaltulu kokkuvõttes on kõik Aivar Tartut puudutavad lähteandmed valed. Üldse ei ole arvestatud Aivar Tartu tõenditega tema töötasu kohta. Kohus jättis põhjendamatult tõendikogumist välja esitatud pangakviitungid Aivar Tartu töötasu kohta. Kohus ei ole otsuses karistuse mõistmisel järjekindel. Kohus märgib, et Aivar Tartu on kriminaalkorras karistamata, mis võimaldab eripreventiivse mõju prognoosi alusel korrigeerida karistust kergemaks. Samas mõistab kohus Aivar Tartule karistuse sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. 2.14 Aivar Tartu kaitsja Irina Vassiljeva taotleb samuti Aivar Tartu süüditunnistamise tühistamist ja tema õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti taotleb ta Aivar Tartule menetluskulude hüvitamist ja tema kasuks alusetu vahistamisega tekitatud kahju ja saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ja põhistamata. Sarnaselt Aivar Tartule endale peab kaitsja arusaamatuks, miks pidas kohus usaldusväärseks K. Otbetkini, mitte Aivar Tartu ütlusi. Kohus jättis tähelepanuta, et Aivar Tartu vahistamise tühistamisel analüüsis ringkonnakohus määruses põhjalikult kõiki tõendeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga. Ühtegi uut tõendit prokurör kohtule ei esitanud. Kohus pidas Aivar Tartut kuritegelikus hierarhias kõrgemal seisvaks isikuks ning leidis, et hierarhias kõrgemal olev isik saab suuremat tulu. Selle seisukohaga on vastuolus tõsiasi, et Aivar Tartult leiti 2420 eurot. Veel heidab kaitsja maakohtule ette, et kohus ei ole otsuses käsitlenud kaitsja kaitsekõnes esitatud argumente. Kaitsja hinnangul on kohus rikkunud sellega kohtuotsuse põhistamise kohustust. Kohus on sisuliselt põhistamata jätnud kõrvale Aivar Tartu esitatud tõendeid.
29. Aivar Tartu kaitsja A. Repnau, kes teatas, et ei saa tervislikel põhjustel istungil osaleda, ning prokurör esitasid ringkonnakohtu istungiks kirjalikud seisukohad. A. Repnau kinnitab, et jääb esitatud taotluste juurde, ning kordab apellatsioonis esitatud seisukohti. Prokurör leiab vastuses, et Andres ja Aivar Tartu kuritegelikul teel saadud varade arvestuses on tehtud mõningaid vigu, kuid muus osas tuleks jätta apellatsioonid rahuldamata.
30. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata. 16 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Kuivõrd mitmete apellatsioonide ühine seisukoht on see, et maakohus on lugenud süüdistatavate ütlused alusetult ebausaldusväärseks, käsitlebki ringkonnakohus kõige pealt seda küsimust. Seejärel käsitleb kohtukolleegium süüdistatavate kaupa muid konkreetse isiku süüd puudutavaid argumente. Teistest isikute süü või teo kvalifikatsiooni kohta käivatest argumentidest eraldi käsitleb ringkonnakohus suure varalise kasu saamise eesmärki, sest selle eesmärgi puudumise väide on taas apellatsioonidele ühine. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus mõistetud karistusi, konfiskeerimist või selle asendamist ning menetluskulusid puudutavaid taotlusi ja argumente. I
32. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud süüdistatavate ütlused kõrvale kui ebausaldusväärsed. 6.1 O. Samohhini ütluste ebausaldusväärseks pidamist põhjendas kohus sellega, et tema ütlused olid väga üldsõnalised, kõikidele täpsustavatele küsimustele aine hankimise asjaolude kohta ta ei vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et O. Samohhini ütlused on üldsõnalised. Just mitmes olulises punktis on O. Samohhin keeldunud täpsustavatele küsimustele vastamast või väitnud, et ta ei mäleta. Oma kohtumisi Andres Tartuga selgitas O. Samohhin sellega, et nad käisid koos spordisaalis ja Andres Tartult oli võimalik saada pääsmeid klubisse (kd VII; tl. 89 prd). Vastates Andres Tartu kaitsja T. Mällase küsimusele tema ja Andres Tartu
33. novembri 2017 kohtumise kohta, ütles O. Samohhin, et sai tol korral kolm klubipiletit, lisades kohe, et ta ei mäleta, mis klubi piletid need olid (kd VII; tl. 91 prd). Sellise vastusega välistas O. Samohhin juba etteruttavalt igasugused täpsustavad küsimused. Andes ütlusi selle kohta, kuidas ta pärast vanglast vabanemist Andres Tartuga kohtus, väitis O. Samohhin, et sattus Andres Tartuga juhuslikult kokku maja ees, kus Andres Tartu elas. Nimelt väitis O. Samohhin, et tal elas samas majas tuttav. Oma väidet ta aga kontrollitavaks ei teinud, pareerides kõik täpsustavad küsimused. Küsimusele tuttava aadressi kohta vastas O. Samohhin, et seda ta ei mäleta (kd VII; tl. 91 prd). Palvele kirjeldada, kus see Andres Tartuga samas trepikojas elanud tuttava korter asus, vastas O. Samohhin keelduvalt (kd VII; tl. 92 prd). Seejuures kõlab otsitult O. Samohhini põhjendus, miks ta ei taha korteri kohta täpsemat infot anda: O. Samohhin põhjendas vastamisest keeldumist sellega, et ta üüris oma tuttavalt korterit ilma korteri peremehe teadmata. Jääb arusaamatuks, miks see fakt takistas kirjeldamast, millises korteris tema tuttav väidetavalt elas. Ringkonnakohus osutab, et kui kohtualune otsustab end aktiivselt kaitsta, esitades oma versiooni mingi asjaolu kohta, peab ta looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. veebruari 2003 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-03, p 9.4). 17 Eelnevaga sarnane olukord on ka O. Samohhini ütlustega, mis puudutavad tema Loksal käimisi. Jälitustoimingu protokolli kohaselt käis O. Samohhin
35. novembril ja
36. detsembril 2017 Loksal, teisel korral koos D. Ivanoviga.
37. detsembril 2017 kasutasid nad Loksal käimiseks rendiautot (kd II, tl. 161–164), rendiautot püüdis O. Samohhin saada ka
38. novembril 2017, kuid ei saanud sobivat autot (kd II; tl. 153). Jälitustoimingu protokolli kohaselt käisid O. Samohhin ja D. Ivanov koos Loksa-Pärispea maantee lähistel olnud peidiku juures. D. Ivanov naases Loksalt spordikotiga, mille jättis VW Passati pagasiruumi. O. Samohhin andis nii Loksal käimise kui rendiauto võtmise kohta põiklevaid ja pealiskaudseid vastuseid või väitis, et ei mäleta. Prokuröri küsimusele, mis teda Loksaga seob, vastas O. Samohhin, et mitte midagi. Kui aga prokurör küsis, miks ta seal siis käib, selgus, et O. Samohhinil on siiski Loksaga seos olemas – tal on seal mõned tuttavad. Seda, millal ta viimati Loksal käis, ega seda, kas ta on seal käinud D. Ivanoviga, O. Samohhin ei mäletanud (kd VII; tl. 90). Prokuröri küsimusele, miks tal läks Loksal käimiseks vaja rendiautot, vastas O. Samohhin: „Oli vaja Loksal käia ja kõik.“ Prokuröri küsimusele, miks oli vaja, vastas ta: „Lihtsalt auto pidi Loksal käima. Ma ei mäleta, miks. Ma selgitasin, et mul on seal tuttavad, kellega ma suhtlesin.“ (kd VII; tl. 90–91). Kuigi O. Samohhin justkui vastas esitatud küsimustele, kumab vastustest läbi selge soovimatus selle Loksal käigu asjaolusid selgitada: kui prokurör uuris O. Samohhini väite peale, et tal oli vaja Loksal käia, et miks oli vaja, oli O. Samohhini esimene vastus „lihtsalt“. Seejärel väitis ta, et ei mäleta, miks vaja oli, ning viitas üldsõnaliselt sellele, et tal oli Loksal tuttavaid. Kui isik esitab ütlustes mingeid väiteid, kuid ei oska või ei taha täpsustavatele küsimustele vastata, on kohtul põhjust pidada selliseid ütlusi ebausaldusväärseteks. Ühest küljest võtab pealiskaudseks jäämine võimaluse kontrollida, kas isik räägib tõtt. Teisalt tekib küsimus, kuivõrd kindel võib olla, et isik mäletab neid asjaolusid, mille kohta ta ütlusi annab, õigesti, kui ta nendega seotud täpsemaid asjaolusid ei mäleta. 6.2 D. Ivanovi ütlused jättis maakohus kõrvale põhjendusega, et need ütlused ei selgita veenvalt D. Ivanovi enda versiooni, ega ole kooskõlas O. Samohhini versiooniga ega ka teiste tõenditega. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Maakohtu järelduste ekslikeks lugemiseks ega maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust D. Ivanovi etteheide, et prokurör ega maakohus talt mitmete tema väidete kohta täpsustavaid küsimusi ei küsinud. Kriminaalmenetluse seadustik ei kirjuta prokurörile ega kohtule ette kohustuslikke küsimusi süüdistatavale, mistõttu ei ole prokurör ega kohus sellega, et nad mingite asjaolude kohta D. Ivanovole küsimusi ei esitanud, menetlusõigust rikkunud. Kuigi D. Ivanov väidab, et ta üüris A. Kuzminilt LLL tn korterit, ei ole ta sisuliselt selgitanud, miks tal seda korterit vaja oli. Sellekohastele küsimustele andis D. Ivanov üldisi ja ebamääraseid vastuseid. Prokuröri küsimusele, miks tal oli uut korterit vaja, kui ta oli niigi just kolinud, vastas D. Ivanov, et tal oli veel ühte korterit vaja (kd VII; tl. 97 prd). Seega esitas D. Ivanov lihtsalt väite, et seda korterit oli tal vaja, jättes aga vastamata prokuröri küsimusele, miks. 18 D. Ivanovi ütluste vastuolu O. Samohhini ütlustega tuleb esile ütluste osas, mis puudutavad VW Passati pakiruumi pandud kotti metamfetamiini ja kokaiini pakkidega. O. Samohhin enda seotust nende narkootikumide käitlemisega eitas (kd VII; tl. 88). D. Ivanov rääkis ütlustes esialgu, et tema leppis isikutega, keda ta nimetada ei taha, kokku, et toimetab narkootikumid ühest kohast teise ja saab selle eest 1000 eurot (kd VII; tl. 94). Kaitsja küsimusele, kas narkootikumide kaduma minekul mingid tagajärjed ka olid, vastas ta ootamatult: „Mina ja Samohhin pidime hüvitama 15 000 seoses amfetamiini kadumisega.“ (kd VII; tl 95). D. Ivanovi edasised selgitused on vastuolulised: ühest küljest väidab ta, et tema üksi leppis narkootilise aine veos kokku ning O. Samohhin sai sellest teada alles tagantjärele, teisalt väidab ta, et O. Samohhin oli tehingu garant (kd VII; tl. 95, 100 prd). D. Ivanovi ütlustest jääb mulje, et ta ütles kogemata välja, et VW Passati pakiruumis olnud narkootiliste ainete käitlemisega oli seotud ka O. Samohhin, ning püüdis seejärel konstrueerida versiooni, mis ühendaks tema väite, et nende narkootikumide käitlemine oli tema ettevõtmine, millega ta tegeles üksi, ning väite, et kaduma läinud narkootikumide eest pidid maksma tema ja O. Samohhin koos. Nii D. Ivanovi kui O. Samohhini ütlused selle kohta, on selges vastuolus ka jälitustoimingu protokolliga. Viimase kohaselt käis D. Ivanov
39. detsembril 2017 enne seda, kui ta pani spordikoti VW Passati pagasiruumi, koos O. Samohhiniga Loksa-Pärispea maantee lähedal olnud peidiku juures, kusjuures selle Loksa-retke ajal oli D. Ivanovil kaasas sama spordikott, mis hiljem läbivaatusel VW Passati pagasiruumist leiti. Lisaks seob O. Samohhinit selles kotis olnud narkootiliste ainete käitlemisega tõik, et O. Samohhini kodu läbiotsimisel andis O. Samohhin vabatahtlikult välja kokaiini sisaldava pulbrilise aine (kd III; tl. 48), mis on eksperdiarvamuse kohaselt kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest kotis olnuga sarnane (kd III; tl. 67). O. Samohhini maakohtus antud ütluste kohaselt sai ta selle aine D. Ivanovi käest; D. Ivanov seevastu väitis oma ütlustes, et VW Passati pagasiruumi jäetud kokaiini sattus ta käitlema juhuslikult ja tal polnud selleks tahtlust. Kohtukolleegiumi hinnangul iseloomustabki D. Ivanovi ütlusi see, et ta tunnistab oma süüd osas, milles on kogutud tõendite (jälitustoimingute protokolli ning tunnistajate AV ja JG ütluste) tõttu keeruline süüd eitada, ning võtab ühtlasi enda peale erinevate narkootiliste ainete käitlemise (ainu-)süü ja eitab kaassüüdistatavate seotust sellega. D. Ivanovi väitel ei osalenud K. Romanova narkootiliste ainete käitlemises, K. Romanova isegi ei kahtlustanud, et ta tegeles narkootikumide käitlemisega (kd VII; tl. 97 prd). Ometi näitab jälitustoimingu protokoll, kuidas D. Ivanov, olles saanud teada, et VW Passati juures on politseinikud, jagas telefoni teel muret K. Romanovaga ja hoiatas viimast nende vanasse koju minemast (kd II; tl. 184). Nii D. Ivanovi kui O. Samohhini ütluste usaldusväärsust õõnestab ka kiri, mida O. Samohhin püüdis
40. veebruaril 2018 arestimajas D. Ivanovile saata. Ses kirjas veenis O. Samohhin, et D. Ivanov võtaks kogu süü enda peale (kiri koos selle leidmist kajastavate tõenditega: kd V; tl. 95–100). Lisaks eelnevale ei saa mööda vaadata sellest, et ajal kui apellatsioonides avaldatakse arusaamatust, miks maakohus pidas D. Ivanovi ütlusi ebausaldusväärseks, esitab D. Ivanov ise apellatsioonis väiteid, mis tema maakohtus antud ütlustega kokku ei lähe. Apellatsioonis selgitas D. Ivanov oma
41. veebruari 2018 käiku Loksale ja seejärel majja, kus elas Andres Tartu, sellega, et ta tõi Loksalt O. Samohhini palvel ära vaakumpakendajad, mille ta seejärel pidi 19 toimetama O. Samohhini naistuttava korterisse, mis oli juhuslikult Andres Tartu korteriga samas trepikojas. Maakohtus Andres Tartu kaitsja T. Mällase küsimustele vastates rääkis D. Ivanov hoopis, et selle korteri oli üürinud O. Samohhin, kusjuures sellegi ütles D. Ivanovile ette T. Mällas. Nimelt vastas D. Ivanov advokaat T. Mällase küsimusele, kas talle ütleb midagi aadress LLL, et see aadress ei ütle talle midagi. Mõned küsimused hiljem küsis advokaat T. Mällas ilmselgelt suunavalt: „Kas te seda teate, et Oleg Samohhin on üürinud korteri LLL?“ Nüüd vastas D. Ivanov jaatavalt, väites järgnevalt, et sai sellest teada
42. veebruaril 2018 ning käis ühel korral selles korteris. 6.3 Ka A. Kuzmini ütlusi pidas maakohus ebausaldusväärseteks. Üks asjaolu, mida puudutavatele maakohtu järeldustele apellatsioonides vastu vaieldakse, on LLL tn korteri seotus narkootikumide käitlemisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud A. Kuzmini selle korteri väljaüürimise kohta käivad ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on A. Kuzmin andnud kohtus ja kohtueelses menetluses selle korteri väljaüürimise kohta erinevaid ütlusi. Nimelt väitis A. Kuzmin, et enne korteri D. Ivanovile üürile andmist oli see üüritud välja Andres Tartuga seotud Ukraina ehitajatele. A. Kuzmini kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused lahknevad aga küsimuses, millal ja mis asjaoludel ukrainlastest üürnikud korterist välja kolisid (kd VII; tl. 122 prd). Ütlused erinesid nii üürnike välja väljakolimise kuupäeva osas kui ka küsimuses, kas ja kuidas nad võtmed tagastasid. Tähelepanu väärib, et küsimuses, kas ja kuidas ta võtmed tagasi sai, A. Kuzmini kohtus antud ütlused lähevad kokku samal istungil enne teda ütlusi andnud Andres Tartu väidetega, kohtueelses menetluses antud ütlused aga mitte: kohtueelses menetluses väitis A. Kuzmin, et üürnikud lahkusid ilma viimase kuu üüri maksmata ja võtmeid tagastamata, kohtuistungil aga väitis, et sai võtmed tagasi Andres Tartu kaudu, kinnitades sellega samal kohtuistungil enne teda ütlusi andnud Andres Tartu sõnu. A. Kuzmin põhjendas kohtueelses menetluses teistsuguste ütluste andmist sellega, et ta polnud kaine ja tal oli halb olla. Kohtukolleegiumi hinnangul ei selgita see, kui A. Kuzminil oli halb olla, kuidagi seda, miks ta pidi esitama kohtus räägituga võrreldes täiesti teistsuguse versiooni üürnike väljakolimisest. D. Ivanovi ütlused selle kohta, kuidas tema hakkas pärast Ukraina ehitajate lahkumist A. Kuzminilt seda korterit üürima, on omakorda ebausaldusväärsed põhjusel, et D. Ivanov ei osanud selgitada, miks tal seda korterit vaja oli. Veel põhjendas maakohus A. Kuzmini ütluste ebausaldusväärseks pidamist sellega, et A. Kuzmini ütlused ei selgita jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonivestlusi. A. Kuzmini kaitsja on apellatsioonis seisukohal, et seda ei ole põhjust kasutada argumendina A. Kuzmini ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel. Kaitsja leiab, et kuna A. Kuzmin on narkosõltlane, ei saagi eeldada, et ta pooleteise aasta taguseid kõnesid selgitada oskaks. Kohtukolleegium leiab, et A. Kuzmini ütluste kõrvale jätmine ka jälitustoimingu protokollile tuginedes on põhjendatud. Oluline on see, et jälitusprotokolli kõned koos muu sündmuste käiguga annavad põhjust järelduseks, et kõned olid seotud narkootiliste ainete käitlemisega. A. Kuzmini ei ole ütlustest ei nähtu kõnedele mingit muud veenvat selgitust ning seega on A. Kuzmini ütlused, mille kohaselt ta ei käidelnud ta koos kaassüüdistatavatega narkootikume, vastuolus jälitustoimingu protokollist nähtuvaga. Ses olukorras pidas maakohus ning peab ka 20 ringkonnakohus usaldusväärsemaks jälitustoimingu protokollist nähtuvat infot, mis tähendab A. Kuzmini ütluste ebausaldusväärsetena kõrvale jätmist. 6.4 Eelnevast tulenevalt on põhjust kahelda O. Samohhini, D. Ivanovi ja A. Kuzmini selgitustes Andres Tartuga suhtlemise kohta. See seab omakorda kahtluse alla ka Andres Tartu enda ütlused, milles ta selgitab oma kokkupuuteid O. Samohhini ja D. Ivanoviga nendega sarnaselt. Seejuures iseloomustab ka Andres Tartu ütlusi üldsõnalisus ning tema kirjeldatud käitumise ebaloogilisus, mis muudab ütlused eluliselt mitteusutavateks. Kaitsja T. Mällase väide, et maakohus pidas Andres Tartu ütlusi usaldusväärseteks, on ekslik. Maakohus on otsuse punktis 55 märkinud, et Andres Tartu esitatud versioon selgitab tema kokkusaamiste põhjuseid näiliselt. Sellele järgnevalt esitas maakohus põhjendused, miks teised tõendid kohtu hinnangul Andres Tartu väited ümber lükkavad. Kuigi Andres Tartu väidab sarnaselt O. Samohhinile, et andis viimasele üle kutsed ühele peole, jätab ka tema nimetamata, mis kutsetega tegemist oli. Samuti jäävad üldsõnaliseks tema väited selle kohta, kuidas O. Samohhin tema abikaasalt lõhnaõli ostis. Silma torkab, et kuigi Andres Tartu sõnul tundis O. Samohhin huvi konkreetset marki lõhnaõli vastu, hoidus Andres Tartu seda marki nimetamast: „…ta küsis, kas on võimalik tellida teatud lõhnaõli marki. Ja nii palju, kui ma mäletan, siis abikaasa ütles, et ei ole päris võimalik tellida, sest keegi kunagi ei tea, missugused tulevad. Aga kuna see mark, lõhnaõli mark, mida Oleg küsis on pidevalt olemas, siis mu abikaasa lubas, et kui see lõhnaõli mark tekib jälle, siis ta broneerib selle Olegi jaoks.“ Andres Tartu väited selle kohta, kuidas ta vahendas lõhnaõli müüki, saates O. Samohhinile Messengeri teel erinevate lõhnaõlide pilte, ei toeta aga tõsiasi, et tema telefoni vaatlusel mingeid lõhnadega seonduvaid Messengeri pilte ega tekste ei leitud. Ka Andres Tartu esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas ta D. Ivanovilt tööriistu ostis, tundub kummaline ja seetõttu eluliselt mitteusutav. Andres Tartu sõnul sai ta D. Ivanoviga tuttavaks A. Kuzmini kaudu, kuna D. Ivanov käis A. Kuzmini sõbrana tihti autopesulas, kuhu Andres Tartu A. Kuzmini tööle oli aidanud. Tema seal siiski D. Ivanoviga lähemalt ei tutvunud. Tööriistade ostu-müügini viis see, kui Andres Tartu ümberpööramiseks ühte hoovi sõites seal D. Ivanoviga kokku juhtus – siis hakkasid nad juttu rääkima ja selle jutu sees pakkus D. Ivanov talle tööriistu (kusjuures selleks jutuajamiseks ootas Andres Tartu ära, kuni D. Ivanov oma jutu kellegi teise meesterahvaga lõpetas). Kuigi Andres Tartu ja D. Ivanov leppisid kokku, et viimane näitab Andres Tartule tööriistu, ei vahetanud nad endiselt kontaktandmeid, vaid see pidi endiselt käima A. Kuzmini kaudu. Ka ei pidanud D. Ivanov tooma tööriistu autopesulasse, kus ta Andres Tartu sõnade kohaselt pidevalt käis, vaid A. Kuznetsovi kaudu leppisid nad hoopis kokku, et kohtuvad seal, kus nad olid juhuslikult kohtunud. Esimesel korral jäi üks tööriist aga üle andmata ja siis leppisid nad taas kokku kohtumise samas, suvalises hoovis. Prokuröri küsimusele, miks pidi tööriistade ost-müük käima kolmanda isiku vahendusel, ei osanud Andres Tartu vastata. II
43. Kui jätta kõrvale suure varalise kasu saamise eesmärgi küsimus, mida ringkonnakohus käsitleb tagapool eraldi, piirduvad O. Samohhini vastuväited tema süüdimõistmisele maakohtu 21 istungil esitatud väidete kordamisega. Kuna kohtukolleegium peab sarnaselt maakohtuga O. Samohhini ütlusi ebausaldusväärseteks, ei ole O. Samohhini esitatud versioon tõendatud ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
44. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonid ei anna D. Ivanovi süü küsimuses alust teistsuguseks järelduseks kui seda tegi maakohus. 8.1 D. Ivanov väidab, et ei ole müünud JG-le narkootikume sellises ulatuses, milles maakohus selle tõendatuks luges. JG esitas mitu erinevat versiooni selle kohta, mitu korda ja kui tihti ta D. Ivanovilt narkootilisi aineid ostis. D. Ivanov ise väidab, et müüs JG-le narkootikume kaks-kolm korda. Ringkonnakohus nendib, et selle väitega näib sobivat JG ütlus, mille kohaselt sai ta D. Ivanovilt narkootilisi aineid „paar korda“. Kui aga prokurör hakkas täpsustama, mida see paar korda tähendab, esitades küsimusi narkootilise aine ostmise ajavahemiku ja sageduse kohta, selgus, et JG oli saanud D. Ivanovilt narkootilisi aineid
45. a sügisest
46. a veebruarini sagedusega paar korda nädalas. Maakohtu
47. detsembri 2018 istungi protokollist nähtuvalt ei ole JG andnud küsitluse käigus erinevatel hetkedel üksteisele vastu käivaid ütlusi, vaid andis esialgu lihtsalt võimalikult ebamääraseid vastuseid ning lõpliku infoni jõuti järjestikuste küsimuste abil, mille käigus on tunnistaja pidanud möönma narkootilise aine ostmise järjest suuremat arvu. Seega on alust lähtuda sellest, et JG ostis D. Ivanovilt narkootilisi aineid
48. aasta sügisest kuni järgmise aasta veebruarini, tehes seda paar korda nädalas. 8.2 Apellatsioonides on leitud sedagi, et tugineda ei või AV ütlustele ega matkimist kajastavale jälitustoimingu protokollile. Seoses AV ülekuulamisega on toodud välja, et AV kuulati üle istungil, millel ei osalenud üks Andres Tartu kaitsjatest (T. Mällas). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellega menetlusõigust rikkunud. Andres Tartul on mitu kaitsjat ning tema teine kaitsja Irina Vassiljeva osales kohtuistungil. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kui süüdistataval on mitu kaitsjat, peavad kõik kaitsjad kohtulikul arutamisel osalema. Riigikohtu praktika kohaselt on süüdistatava kaitseõigus tagatud ka juhul, kui üks kaitsjatest kohtuistungil osaleb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. juuni 2003 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-86-03, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu AV ülekuulamise õiguspärasus sellest, kas peab paika prokuröri väide, et AV tuli välisriigist spetsiaalselt ülekuulamiseks kohale. Küsimus, kas ülekuulamise edasi lükkamine ühe kaitsja puudumise tõttu on põhjendatud, oleks tulnud lahendada sõltumata sellest, kas tunnistaja on tulnud kohtuistungile kohale välisriigist või mitte. Maakohus on viidanud sellele, et kuigi KrMS § 270 lg 1 kohaselt peab kohtusse ilmumise takistusest teatama viivitamata, teavitas T. Mällas kohut oma haigusest viimasel hetkel, kuigi avaldusest tulenevalt oli ta olnud haige pikemat aega, esitamata pealegi vormikohast tõendit. Lähtudes maakohtu istungi protokollis olevast infost, mille kohaselt oli süüdistatava kaitsja oli haigestunud juba mõnda aega enne istungit, leiab ringkonnakohus, et kaitsjatel võimalik korraldada oma töö nii, et teisel kaitsjal oleks võimalik võtta haigestunud kaitsja ülesanded üle võtta. Sellises olukorras oli maakohtul õigus menetluse venimise vältimiseks keelduda tunnistaja ülekuulamise edasilükkamisest. 22 D. Ivanovi kaitsja on seadnud D. Ivanovi süüsse puutuvad maakohtu järeldused kahtluse alla argumendiga, et kuriteo matkimisel on ületatud lubatud piire. Samale argumendile on tuginenud ka Andres Tartu kaitsja T. Mällas. D. Ivanovi kaitsja leiab: „Seega nähtub jälitusprotokollidest, et initsiatiiv narkootiliste ainete hankimiseks tuli kuriteo matkijalt, kes seega ületas matkimisel lubatud käitumise piirid. Kuriteo matkimise käigus on lubamatu teootsuse esilekutsumine isikutel, kellel see eelnevalt puudus.“ Kohtukolleegium kaitsja väitega ei nõustu.
50. detsembril 2004 kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04 tehtud otsuses, mida on apellatsiooniski tsiteeritud, ei ütle Riigikohus, et matkimisel on lubamatu teootsuse esilekutsumine, vaid lubamatu on see, kui teootsus kutsutakse esile isikul, kel puudus see „eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta“. Samas Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtade valguses, mille juurde on Riigikohus jäänud ka oma hilisemas praktikas (vt Riigikohtu
51. detsembri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-1036), on ekslik ka maakohtu väide, et AV oleks matkijana pidanud käituma passiivselt ja Dmitri Ivanovil pidanuks eelnevalt olema tahe talle narkootikume müüa.
52. detsembril 2004 tehtud otsuses on Riigikohus just narkootilise aine käitlemise näitele tuginedes selgitanud: „Mitmed süüteod eeldavad, et just matkijal e agent provocateur'il tuleb olla kontakti loovaks ja aktiivsemaks pooleks (nagu toodud näide narkootikumide ostmisest), see ei saa piirduda ainult n-ö "passiivse menetlemisega".“ Riigikohtu otsuses välja pakutud kriteeriumide kohaselt on lubamatu, kui matkimiseni viis ebapiisav või ebausaldusväärne info, või kui matkija survestas teist isikut intensiivselt ning teine isik ise ei näidanud üles teovalmidust. Jälitustoimikust ei paista, et AV oleks D. Ivanovi kuidagi eriliselt survestanud (ähvardanud, käinud järjepidevalt peale vmt) talle narkootikume hankima. AV ja D. Ivanovi suhtlusest jääb mulje, et D. Ivanov on narkootikumide müügist ise huvitatud ega vaja mingit erilist veenmist. Kui AV D. Ivanovi survestas, siis mitte selleks, et tegu üldse toime saaks pandud, vaid selleks, et kaup saaks tehtud võimalikult kiiresti (seda illustreerib kaitsja apellatsioonis toodud näide, kui AV rõhutas, et asjaga on kiire, inimesed juba sõidavad). Arvestades seda, et tõendid viitavad sellele, et D. Ivanovi narkootikumide käitlemine ei piirdunud selle hankimisega AV-le, ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida ka sellest, et info, millele tuginedes kuritegu matkima asuti, oleks olnud põhjendamatu ja ebausaldusväärne. Kaitsjad viitavad sellele, et jälitusprotokollist nähtuvalt olid AV ja D. Ivanov omavahel suhelnud juba enne toimikust nähtuva kuriteo matkimise algust. Ringkonnakohus ei näe selles mingit menetlusõiguse rikkumist, mis annaks põhjust jälitustoimingu protokoll tõendina kõrvale jätta. Matkimine ehk kuriteo toimepanemine tõendi kogumiseks on enne kohtu antud luba küll keelatud, kuid see ei tähenda, et matkija ei oleks tohtinud isikuga, kelle vastu matkimisega tõendeid koguda taheti, eelnevalt suhelda. Tõendeid selle kohta, et AV oleks asunud juba enne vastavat luba kuritegu matkima, kohtule esitatud ei ole. AV on maakohtus ses küsimuses küsitletud ning nentida tuleb, et ses osas, kuidas algas D. Ivanoviga suhtlus narkootikumide hankimise teemadel, on AV andnud põiklevaid ja vastuolulisi vastuseid (kd VII; tl. 49). Samas andis AV ütlusi, et kohtus D. Ivanoviga ka väljaspool matkimisi, selleks, et saada narkootikume ka enda tarbeks (kd VII; tl. 51 prd). See, kui kuriteo matkimiseks kokkuleppel menetlejaga narkootikume ostev isik enne matkimist või matkimistega samal ajal ostab ka omal algatusel narkootikume, ei ole matkimise osa ega mõjuta matkimise tulemusel 23 saadud teabe kasutatavust tõendina. Seega AV enda ütlustest ei selgu, et ta oleks asunud kuritegu matkima enne kui selleks luba anti. Mingeid muid, nt jälitustoimikust (millega tutvumise võimaldamist saavad kaitsjad taotleda) pärit tõendeid kohtule esitatud ei ole. 8.3 D. Ivanovi kaitsja leiab, et kuna D. Ivanovi ütluste kohaselt pidi ta kokkuleppe kohaselt
53. detsembril 2017 transportima 5 kilo metamfetamiini, ei olnud tal tahtlust kokaiini käitlemiseks. Sellega seoses nendib ringkonnakohus esiteks, et ainus tõend sellise kokkuleppe kohta on D. Ivanovi enda ütlused, mida aga ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga ebausaldusväärseteks. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et isegi kui D. Ivanovi ütlustest lähtuda, ei annaks see alust D. Ivanovi õigeks mõistmiseks suure koguse kokaiini käitlemises. D. Ivanovi enda ütluste kohaselt leidis ta peidikust eest suurema koguse narkootikume kui väidetavalt oli kokku lepitud, kuid võttis sellest hoolimata kõik kaasa (kd VII; tl. 94 prd). Ilmselgelt oli tema jaoks ka arusaadav, et pakid sisaldavad erinevaid narkootilisi aineid – osad pakid sisaldasid roosakat, osad aga valget pulbrilist ainet (kd II; tl. 33–38). 9.1 A. Kuzmini kaitsja heidab maakohtu otsusele ette seda, et kohus ei ole käsitlenud, millistelt VVV kinnistul olnud peidikust leitud narkootilise aine pakenditel leidus A. Kuzmini bioloogilist materjali. Kaitsja peab seda oluliseks, sest A. Kuzmin oli olnud vennale kuulunud korteris mitmetel erinevatel põhjustel. Seega ei pruukinud tema DNA sattuda pakendile narkootikumide käitlemisel. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja etteheide, justkui poleks kohus näidanud ära, millistelt pakenditelt A. Kuzmini bioloogilist materjali leiti, on põhjendamatu. Otsuse punktis 54, millele tugineb kaitsja, on maakohus viidanud teisele otsuse punktile (p 21), milles on samuti käsitletud küsimust, kelle DNA peidikust leitud pakenditel oli. Otsuse punktis 21 on kohus märkinud: „Samuti leidub H&M kirjega kilekotil ja ühel teibitud pakendil K. Romanova bioloogilist materjali (akt nt, 18E-GE0301, III kd tlk 143-147) ning kahel teibitud pakendil A. Kuzmini bioloogilist materjali (akt nr 18E-GE0656, III kd tlk 182188).“ Lisaks viitab maakohus nii otsuse punktis 54 kui 21 DNA ekspertiisi aktidele, millest on võimalik leida info selle kohta, kust proovid võetud on. Maakohtu otsuse kohaselt tuvastati A. Kuzmini DNA kahel H&M kilekotis olnud teibitud pakendil. Maakohtu otsuses viidatud ekspertiisiakt (kd III; tl. 184 prd) kinnitab, et see tõesti nii oli. Seega oli kaitsjal võimalik esitada konkreetsed põhjendused, miks ta leiab, et A. Kuzmini bioloogiline materjal võis neile pakenditele, kust see leiti, sattuda muul moel kui narkootikumide käitlemisel. Selliseid argumente kaitsja esitanud ei ole. Seda, millised olid pakendid, millelt A. Kuzmini DNA-d leiti, kajastavad sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd II tl. 44–50) ja asitõendite vaatlusprotokoll (kd II, tl.79–85). Neis protokollides esitatud kirjeldusest ja lisatud fotodest (vt kd II; tl. 50, 83) nähtuvalt pakendid tehtud teibist ja minigrip kilekottidest. Ekspertiisiaktist nr 17E-GE1292 (kd III; tl. 133–137) ilmneb, et mõlemad proovid on võetud teibilt. Arvestades seda, et A. Kuzmini DNA ei olnud mitte mõnel kilekotil, milles olid narkootilise aine pakid, vaid see leiti vahetult kahe narkootilise aine pakikesel olnud teibilt, on alust pidada A. Kuzmini neid narkootikume käidelnud isikuks. Tegemist ei ole ainsa tõendiga, mis seob A. Kuzmini süüdistuses kirjeldatud narkootikumide käitlemisega. 24 Lisaks sellele, et VVV tänava peidikus olnud narkootiliste ainete pakenditelt leiti A. Kuzmini bioloogilist materjali, leiti erinevaid narkootilisi aineid Tallinnas LLL asuvast korterist, mis kuulus A. Kuzmini vennale ja mille võtmed A. Kuzmini kinnipidamisel tema juurest leiti. Kaitsja tugineb apellatsioonis A. Kuzmini ja D. Ivanovi versioonile, et see korter oli antud D. Ivanovile üürile. Maakohus pidas aga nii A. Kuzmini kui D. Ivanovi ütlusi ebausaldusväärseteks. Nagu eespool märgitud, peab ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Lõpuks viitavad sellele, et A. Kuzmin kuulus süüdistuses kirjeldatud narkootikume käidelnud gruppi, jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõned (kd II; tl. 176–183), millele maakohus oma otsuses tugines. 9.2 A. Kuzmini kaitsja leiab, et A. Kuzmini ja O. Samohhini vahelised telefonikõned oleks süüdistust toetavatena kasutatavad vaid siis, kui kõnede sisu on konkreetsete süüdistuse asjaoludega seostatud. Ringkonnakohtu hinnangul ongi A. Kuzmini ja O. Samohhini kõned seostatavad konkreetse asjaoluga:
54. detsembri 2017 kõned on seostatavad asjaoluga, et politsei oli otsinud läbi VW Passati, mille pagasiruumi oli D. Ivanov jätnud koti narkootiliste ainetega,
55. jaanuari 2018 kõned sellega, et AV oli avaldanud soovi osta kiiresti suures koguses narkootilisi aineid. Fakt on see, et
56. detsembri 2017 õhtul, st pärast seda, kui politsei oli VW Passati läbi otsinud, suhtlesid O. Samohhin ja A. Kuzmin omavahel telefonitsi tihedalt, kusjuures telefonikõnede toon on ärev. Algas see O. Samohhini kõnega A. Kuzminile, kus O. Samohhin tundis huvi, kas A. Kuzmin teab midagi „nende sõbrast“. Kümme minutit hiljem helistas A. Kuzmin tagasi ja andis teada, et oli ühelt tuttavalt välja uurinud, et see inimene, keda O. Samohhin otsib, ei lülita telefoni sisse. Järgmises telefonivestluses jagab A. Kuzmin infot, et kellegagi on kõik korras. O. Samohhin räägib taas vajadusest kellegi juurde pääseda. A. Kuzmin aga vastab, et ei tea, kuidas selle „tema“ juurde pääseda. Samaaegselt saadab A.Kuzmin O. Samohhinile sms-i, mille sisuks oli telefoninumber ÜÜÜÜÜÜÜÜ. Kell 20:14:55 helistas A. Kuzmin O. Samohhinile ning teatas, et keegi „tema“ tahab O. Samohhiniga kohtuda. Ka järgnevates kõnedes vahendab A. Kuzmin O. Samohhinile infot, et keegi „tema“ on teel O. Samohhiniga kokku saama. Seejuures informeerib A. Kuzmin O. Samohhinit, et see „tema“ jättis telefoni koju (kd II; tl. 183). Kõnesid iseloomustab see, et O. Samohhin ja A. Kuzmin väldivad nimede nimetamist ja räägivad ümber nurga. Viimast illustreerivad nt kell 17:48:29 ja kell 17:58:32 alanud kõned. 17:48:29 alanud kõnes küsib O. Samohhin: „…ja kus meie sõber on?“ Kui A. Kuzmin küsimust ei mõistnud, kordas A. Samohhin: „Ja kus meie sõber on?“ Nüüd sai A. Kuzmin küsimusest aru, vastates: „Ma ei tea, välja lülitatud. Ma arvasin, et ta on koos sinuga.“ (kd II; tl. 176). 17:58:32 alanud kõnes küsib O. Samohhin A. Kuzminilt, kas ta on oma juures, millele viimane vastab jaatavalt. Seejärel ütleb O. Samohhin: „Mhmh, olgu, raisk, kuule, aga kus ma üleüldsegi olen? Ma olen praegu tema juures.“ A. Kuzmin vastab: “Sain sinust aru, Oleg.“ Kõne lõpus pidas A. Kuzmin vajalikuks korrata: „Selge, olgu. Ma sain sinust aru, jään ootama.“ (kd II; tl. 177). Sellisest konspiratsioonist hoolimata on põhjust järelduseks, et telefonikõned ja A. Kuzmini SMS telefoninumbriga olid seotud VW Passati läbiotsimisega. 25 Vajadus telefonivestlustes nimetuks jäänud isikuga kokku saada tekkis pärast seda, kui D. Ivanov, olles saanud teada, et Volkswageni juures on palju politseinikke, helistas O. Samohhinile. Telefonikõnes teatas D. Ivanov O. Samohhinile, kõik on halvasti, ning lepiti kokku, et D. Ivanov tuleb O. Samohhini juurde. Uudis oli ilmselgelt halb ka O. Samohhinile: talle sel õhtul helistanud tuttavale kurtis O. Samohhin, et tal on „puha probleemid“, „täiesti tulekahju“ (kd II; tl. 178). Õhtu lõppeb omakorda sellega, et O. Samohhin helistab II-le, kes oli D. Ivanovi teavitanud Volkswageni juures olevatest politseinikest, ja lepib kokku kokkusaamise (kd II; tl. 185), mille põhjuste selgitamisest O. Samohhin maakohtu istungil kõrvale põikles. Nende asjaolude valguses on põhjust järeldada, et õhtu jooksul toimunud ärevad telefonivestlused olid seotud just probleemiga, millest D. Ivanov oli O. Samohhini teavitanud. Ülalkirjeldatuga sarnast sidemehe rolli täitis A. Kuzmin ka
57. jaanuaril 2018, kusjuures taas iseloomustab kõnesid üldsõnalisus ja nimede vältimine, mis läheb nii kaugele, et kohati on asjaosalistel raskusi üksteisest arusaamisega. Sel päeval helistas D. Ivanov A. Kuzminile sooviga: „Kuule, helista, ütle, et on vaja kokku saada. Kus ja mis kell?“ Kuigi D. Ivanov ei öelnud, kellega ja miks ta kokku tahab saada või miks ta soovib, et just A. Kuzmin seda korraldaks, vastas viimane: „Mhmh, sain sust aru. Kas see on esialgu kõik?“ Kohe seejärel helistas A. Kuzmin Andres Tartule ja küsis, kas oleks võimalik kokku saada. Kui A. Tartu vastas, et hiljem, siis täpsustas A. Kuzmin, et kokku ei taha saada tema, vaid „inimeseke“, kellel on sellega kiire. A. Tartu pahandas seepeale, et A. Kuzmin alati niimoodi keerutama peab, kuid pärimata, kellega ja miks on vaja kohtuda, kinnitas ta, et on valmis kokku saama. A. Kuzmin andis selle info kohe D. Ivanovile edasi ning D. Ivanov kohtuski A. Tartuga (kd II; tl. 189–190). Selle kohta, miks oli D. Ivanovil vaja kiiresti Andres Tartuga kokku saada, võimaldab teha järeldusi samal päeval kell 10.46 AV ja D. Ivanovi vahel toimunud telefonivestlus, milles AV avaldas soovi osta taas „kilokese teed“ (AV oli varem
58. ja
59. novembril ostnud D. Ivanovilt ca kilo amfetamiini sisaldavat pulbrit) ning lisaks sellele sada „spartalast“. Ta andis mõista, et sellega on kiire – tema kliendid pidid samal päeval kohale sõitma. D. Ivanov lubas hakata kohe asjaga tegelema ja lubab anda teada, kas tal on võimalik soovitud ained hankida. D. Ivanov selgitas, et tal on vaja „ühte inimest näha“ (kd II; tl. 188). Seega:    D. Ivanovil oli just AV tellimuse täitmiseks vaja kellegagi kokku saada ning ta lubas hakata asjaga kohe tegelema; varsti pärast AV-lt tellimuse saamist leppis D. Ivanov konspiratiivsel moel kokku kohtumise Andres Tartuga; selle kohtumise kokkuleppimisel räägiti sellest, et kokkusaamisega on kiire. Need asjaolud annavad selgelt alust järelduseks, kohtumine Andres Tartuga oligi vajalik selle välja selgitamiseks, kas AV-le on võimalik soovitud narkootilisi aineid hankida. Kuivõrd nii
60. detsembril 2017 kui
61. jaanuaril 2018 oli A. Kuzmin isik, kes vahendas infot ja leppis kokku kohtumisi, on põhjendatud maakohtu järeldus, et A. Kuzmini ülesanne oli vahendada isikute omavahelisi kohtumisi kriitilistes situatsioonides. Ringkonnakohus ei nõustu 26 A. Kusmini kaitsja seisukohaga, et kuna kriitilisi olukordi on väga erinevaid, pole võimalik leppida kokku mingit kindlat käitumist kriitiliste situatsioonide puhuks. Jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõnedest tuleb välja, et mingites kokkulepitud olukordades käis omavaheline suhtlus A. Kuzmini kaudu. Selliste ühenduse võtmise reeglite paikapanemiseks ei näe ringkonnakohus erinevalt kaitsjast mingit takistust. Seega osutavad mitmed tõendid A. Kuzminile kui narkootiliste ainete käitlemises osalenule ning tõendite kogumi põhjal on alust lugeda tõendatuks, et A. Kuzmin osales täideviijana grupis toime pandud narkootilise aine käitlemises. 9.3 Kuivõrd A. Kuzmin puutus narkootiliste ainetega vahetult kokku ning oli grupi liikmete vaheline sidemees, peab ringkonnakohus põhjendamatuks kaitsja väidet, et A. Kuzmin ei olnud teadlik narkootikumide edasiandmisest ega käideldavate narkootikumide kogusest. Eelnevast tulenevalt on maakohus kvalifitseerinud A. Kuzmini teo põhjendatult KarS § 184 lg 21 järgi
62. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna K. Romanova kaitsjate apellatsioonides esitatud argumendid alust maakohtu otsuse tühistamiseks K. Romanova süüdimõistmise osas. 10.1 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks K. Romanova kaitsja A. Smelovi etteheidet, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kaitsja väitel ei selgu maakohtu otsuse põhjendustest, kuidas on tõendatud, et K. Romanova narkootilisi aineid käitles ning et ta tegi seda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsja leiab, et isiku süü peab olema tõendatud vaieldamatute tõenditega. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et K. Romanova on pannud toime teo, milles teda süüdistatakse. Sellist õiguslikku nõuet, et kohus võiks süüdimõistva otsuse tegemisel tugineda üksnes vaieldamatutele tõenditele, ei ole. See, kas kohtumenetluse pooled on mingi tõendi asjakohasuse, lubatavuse, usaldusväärsuse jne küsimuses või tõendist nähtuvate asjaolude osas üksmeelel, ei oma kohtu jaoks tähtsust. KrMS § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, vaid kohus hindab tõendeid kogumis, lähtudes oma siseveendumusest. 10.2 Järeldust, et K. Romanova kuulus narkootikume käitlevasse gruppi, ei lükka ümber argument, et D. Ivanovilt narkootilisi aineid ostnud JG, kes tundis ka K. Romanovat, kinnitas, et viimasega ta narkootiliste ainete asjus ei suhelnud. Tõenditest nähtuvalt oli grupi liikmete vahel ülesannete jaotus, kusjuures narkootilise aine müük oli just D. Ivanovi ülesanne. Seega ei olnudki põhjust narkootilise aine ostmiseks K. Romanovaga suhelda. Narkootiliste ainete pakikestelt leitud K. Romanova ülesanne oli aine pakendamine müügikogusteks. 10.3 Apellatsioonides on vaidlustatud ka maakohtu järeldust, et K. Romanova narkootilist ainet pakendas. Maakohtu järeldus põhineb asjaolul, et K. Romanova bioloogilist materjali leiti erinevatelt narkootiliste ainete käitlemisega seotud esemetelt. Kaitsjad märgivad esitatud apellatsioonides, et vale on maakohtu väide, nagu oleks K. Romanova DNA-d leitud LLL korteri läbiotsimisel sealt ära võetud digitaalkaalult. Ses osas on kaitsjate etteheited põhjendatud. LLL korterist leitud esemeid käsitledes on kohus tõesti märkinud: 27 „Eksperdiarvamuse kohaselt minigrip kilekottidelt, pudelilt ja digitaalkaalult leidub D. Ivanovi ja K. Romanova bioloogilist materjali (akt nr 18E-GE0170, III kd tlk 162-167; akt nr18EGE0300, III kd tlk 175-181).“ Ekspertiisiaktis nr 18E-GE0300 on ekspert märkinud: „Proovidest A180485–A180486, A180491–A180492 ja A180494 saadud tulemused ei ole seostatavd Kristiina Romanova DNA-profiiliga.“ (kd III; tl. 177 prd). Ekspertiisiakti andmetel on proovid A180491 ja A180492 võetud digitaalkaalult (kd III; tl. 175 prd). On võimalik, et maakohus on tahtnud öelda, et korteris leidus erinevaid narkootikumide käitlemisega seotud esemeid, millelt võetud proovidest leiti D. Ivanovi või K. Romanova DNA-d, kuid tõsiasi on see, et maakohtu lause on mõistetav nii, et kõigilt loetletud esemetelt, sh digitaalkaalult leiti nii D. Ivanovi kui K. Romanova DNA-d. Selguse huvides tuleb see väide maakohtu otsusest välja jätta, kuid maakohtu otsuse muutmiseks K. Romanova süüdimõistmise osas fakt, et digitaalkaalult K. Romanova DNA-d ei leitud, põhjust ei anna. Digitaalkaalult K. Romanova DNA-d ei leitud, küll aga LLL korteris olnud narkootilise aine pakenditelt. Korteri läbiotsimise protokolli kohaselt leiti elutoast diivani kõrvalt mitu Selveri kirjadega kilekotti. Neist ühes oli „JBL“ kõrvaklappide karp ning selles omakorda minigrip kilekott 3 tabletiga, minigrip kilekott suurema hulga tablettidega, kaks minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega ja minigrip kilekott valge pulbrilise ainega. Teises Selveri kirjadega kilekotis oli läbipaistev kilekott, milles oli katki rebitud (ning asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt musta teibiga teibitud: kd III; tl. 93) Selveri kilekott ning selles omakorda minigrip kilekott valge pulbriga. Veel leiti elutoast diivani kõrvalt „Terra Crus“ kirjaga pudel vedelikuga (kd III; tl. 76). Märkida tuleb, et jälitustoimingu protokollist võib järeldada, et K. Romanova käis koos D. Ivanoviga LLL korteris
63. veebruaril 2018 (fikseeritud on nende sisenemine trepikotta, milles asus korter 43: kd II; tl. 215). Narkootilise aine ekspertiisi akti kohaselt sisaldasid tabletid MDMA-d; roosakas pulber amfetamiini, valge/beežikas pulber metamfetamiini ning pudelis olnud vedelik GHB-d (kd III, tl. 87). DNA-ekspertiisi akti kohaselt leiti K. Romanova bioloogilist materjali proovidest, mis olid võetud kõrvaklappide karbis olnud 3 tabletti sisaldanud minigrip kilekotilt; kõrvaklappide karbis olnud metamfetamiini sisaldanud pulbriga minigrip kilekotilt; katkisel Selveri kotil olnud teibilt; teibitud Selveri kotis olnud metamfetamiini sisaldava pulbrilise ainega minigrip kilekotilt ning GHB-d sisaldanud Terra Cruz pudelilt (kd III; tl. 176). K. Romanova bioloogilist materjali leidus ka
64. detsembril 2017 Tallinnas VVV asuval tühermaal tehtud vaatlusel (kd II; tl 44-50) leitud amfetamiinipakikesi (kd II; tl. 53-55) sisaldanud H&M kirjaga kilekotilt ja ühelt selles olnud teibitud pakikeselt (kd III; tl. 143-147) Samuti leiti K. Romanovalt pärinevat bioloogilist materjali Klick kirjaga kilekotilt (kd III; tl. 115-119), milles andis D. Ivanov
65. novembril 2017 üle AV-le omakorda läbipaistvasse plastikkotti pakendatult üle 94,64 g marihuaanat (II kd tlk 25-27). 28 Veel leidus K. Romanova bioloogilist materjali amfetamiini ja kokaiini pakke sisaldanud spordikotil (kd III; tl 129), mille D. Ivanov jättis
66. detsembril 2017 PPP asuva garaažikompleksi territooriumil seisva avariilise Volkswagen Passati pakiruumi. K. Romanova kaitsja versiooni kohaselt sattus K. Romanova DNA tema elukaaslase D. Ivanovi käideldud narkootilise aine pakenditele juhuslikult. Maakohus leidis, et selliselt võib olla selgitatav K. Romanova DNA sattumine narkootilise aine pakke sisaldanud spordikotile, kuid mitte A. Kuzmini kasutuses olevast korterist leitud ainepakikestele ega tühermaal olnud peidikust leitud kilekotile. Apellatsioonides avaldavad K. Romanova kaitsjad seisukohta, et kohtu selline seisukoht on arusaamatu, ning leiavad, et ka kilekottidele ja veinipudelile ei pidanud K. Romanova bioloogiline materjal sattuma just narkootilise aine käitlemise käigus. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole otsuses selgitanud, mille poolest on olukord spordikoti puhul erinev nt Klick arvutipoe kotist või Terra Cruzi veinipudelist. Ringkonnakohtu hinnangul kummutab versiooni, et D. Ivanov lihtsalt kasutas narkootiliste ainete käitlemisel kotte, mida oli K. Romanova kasutanud või puudutanud, tõsiasi, et K. Romanova DNA-d ei leitud ainult Selveri, H&Mi või Klicki kilekottidelt, vaid ka vahetult narkootilise aine pakenditelt ja pakkimisel kasutatud teibilt. Seega ei olnud narkootilise aine pakikesi pandud kõigest K. Romanova kasutatud kilekottidesse, vaid K. Romanova oli vahetult kokku puutunud ka narkootilise aine pakkide endiga. See, et K. Romanova DNA-d leiti niivõrd paljudelt narkootilise aine pakkidelt ja kottidelt, osutab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et ta osales narkootilise aine käitlemises, ning seda järeldust ei lükka ümber tõik, et tühermaal olnud peidikust leitud Klicki koti sees olnud narkootilise aine pakilt K. Romanova DNA-d ei tuvastatud. Pealegi osutavad K. Romanova seotusele narkootiliste ainete käitlemisega ka jälitustoimingu protokollis kajastatud K. Romanova ja D. Ivanovi telefonivestlused. Ringkonnakohus peab K. Romanova süüd tõendavaks mõlemat maakohtu otsuses kajastatud telefonivestlust.
67. novembri 2017 kõnes (kd II; tl. 154) palus D. Ivanov K. Romanoval võimalikult ruttu koju minna ja seal midagi nähtavatelt kohtadelt ära korjata, kuna Oleg tuleb läbi (jälitusprotokolli kohaselt sisenes O. Samohhin mõni aeg pärast telefonikõnet mõneks minutiks trepikotta, kus asus K. Romanova ja D. Ivanovi kodu). Samuti keelas ta K. Romanoval suitsetamise kuni Oleg on ära käinud. D. Ivanov avaldab kartust, et ta „keeratakse oinasarveks“, kui K. Romanova ei tee, mis kästud. Maakohus tegi sellest kõnest järelduse, et selles telefonikõnes on juttu D. Ivanovi ja K. Romanova kodus olevatest narkootilistest ainetest ja nende tarvitamisest. K. Romanova kaitsjad leiavad apellatsioonides, et maakohus on teinud sellest telefonikõnest meelevaldseid järeldusi. A. Smelovi apellatsiooni kohaselt on telefonikõne sisu ebaselge. Y. Radziwill märgib aga apellatsioonis: „Mitte midagi kohtuotsuses ei viita sellele, et amfetamiin ja metamfetamiin oli mõeldud suitsetamiseks, seega ei ole loogiline, et apellant seda suitsetaks enne Oleg Samohhini saabumist (p 58). Kui kohus peab silmas kanepit, siis selle tugev, spetsiifiline ja kaua kestev lõhn muudab aine visuaalse peitmise mõttetuks.“ Kohtukolleegium nendib, et seda, mille täpselt ja miks K. Romanova ära pidi peitma, saab suuresti vaid oletada. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olegi see aga oluline. Ringkonnakohus peab oluliseks hoopis D. Ivanovi hirmu O. Samohhini ees ning seda, et K. Romanova ei vajanud põhjalikumaid selgitusi, miks O. Samohhin tuleb ja mida ta seoses sellega tegema peab. 29 Mure O. Samohhini reaktsiooni pärast näitab, et see visiit oli seotud just narkootilise aine käitlemisega: just narkootilisi aineid käitlevas grupis oli O. Samohhinil – nagu maakohtu otsuseski märgitud – hierarhiliselt kõrgem positsioon (seda annab tunnistust nt O. Samohhini kiri, milles ta D. Ivanovile käske jagab). See, et D. Ivanov mainis üsna üldsõnaliselt, miks O. Samohhin nende juurest läbi tuleb, ning K. Romanova ei vajanud mingeid täpsemaid selgitusi, näitab, et ta oli kõige vajalikuga kursis. K. Romanova seotust süüdistuses nimetatud narkootikumide käitlemisega näitab ka see, et kui D. Ivanov oli saanud teada, et Volkswageni juures, mille pakiruumi ta oli pannud koti narkootiliste ainetega, on politseinikud, helistas ta K. Romanovale ja hoiatas teda vanasse elukohta minemast. Sama hoiatust kordas D. Ivanov edasise vestluse jooksul veel ühe korra. D. Ivanov kurtis: „Kõik on halvasti, tuleb välja, liiga vara rõõmustasime.“ Seda, mis täpselt lahti on, lubas D. Ivanov rääkida hiljem, kui nad kokku saavad. Ühtlasi rääkis D. Ivanov, et saab Oležkaga, st O. Samohhiniga kokku ja helistab pärast uuesti (kd II; tl. 184). Erinevalt K. Romanova kaitsja Y. Radziwillist ei näe ringkonnakohus tähtsust sellel, et K. Romanova esitas ses vestluses vaid küsimusi. Tegemist oligi kõnega, milles D. Ivanov teavitas K. Romanovat sellest, et on tekkinud probleem. Kohtukoosseisu hinnangul näitabki K. Romanova seotust narkootiliste ainete käitlemisega see, et D. Ivanov pidas vajalikuks teda narkootikumidega tekkinud probleemist teavitada ja teda endisesse koju mineku eest hoiatada. 10.4 Sarnaselt A. Kuzmini kaitsjale A. Neilandile leiab K. Romanova kaitsja Y. Radziwill, et maakohus pole näidanud ära, milles seisnes tema kaitsealuse oluline panus süüteo toimepanemisse. Y. Radziwill leiab, et kui K. Romanova roll oli D. Ivanovi abistamine pakkimisel, siis seda ei saa pidada oluliseks rolliks. Ringkonnakohus nendib, et maakohus on otsuse punktis 62 öelnud, et K. Romanova „abistas aine pakendamisel tänavamüügiks sobilikeks kogusteks“. Maakohtu otsust tervikuna lugedes selgub, et see abistamine seisnes selles, et ka K. Romanova pakkis narkootilisi aineid (vt nt otsuse p 59). Narkootilise aine pakkimise puhul on vastavalt NPALS § 2 p-le 3 tegemist narkootilise aine käitlemisega. Kui teiste isikutega ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isiku enda tegu täidab kuriteokoosseisu tunnused, on tema teopanus oluline ning tema puhul on vastavalt KarS § 21 lg-le 2 tegemist kaastäideviijaga.
68. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonide argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks Andres Tartu süüdimõistmise osas. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et kui vaadata iga Andres Tartu kokkusaamist O. Samohhini või D. Ivanoviga eraldi, on neid raske siduda narkootilise aine käitlemisega, kuid oluline ongi see, et amfetamiini müügi korraldamise ajal suhtlevad O. Samohhin, D. Ivanov ja A. Kuzmin ikka ja jälle Andres Tartuga. Tähelepanu väärib ka suhtluse iseloom – ringkonnakohtu hinnangul kasutati telefonivestlustes ilmseid konspiratsioonivõtteid, mis näitasid, et asjaosalised soovivad midagi varjata (sisuliste küsimuste arutamist telefonitsi välditi, vaid lepiti selleks kokku kohtumised, suheldes kasutati paroole jne). Seejuures on näha, et konspiratsioonivõtete üheks eesmärgiks on raskendada võimaliku pealtkuulamise korral isikute omavaheliste seoste tuvastamist: kõnedes välditakse nimede nimetamist, kohtumisi 30 lepitakse kokku läbi vahemehe. Sellega haakuvalt tuleb märkida, et kaitsja T. Mällase apellatsiooni üks argumente erinevate kokkusaamiste ja tehingute puhul ongi see, et Andres Tartu tegevuse (juhiste andmise vmt) täpne sisu ei ole ära näidatud. Ringkonnakohus leiab, et tõendamisstandard ei nõua niivõrd detailset tõendamist kui on eeldanud kaitsja oma apellatsioonis. Praegusel juhul on tõendamist vajav asjaolu see, kas kohtumised olid seotud narkootilise aine müügiga. Selle asjaolu tuvastamiseks ei ole ainus viis kohtumisel räägitu kindlakstegemine. Järeldusi on võimalik teha ka kohtumise kontekstist. Praegusel juhul võimaldab järeldusi teha kohtumiste ajaline kontekst ning nende ümber toimunud suhtluse konspiratiivsus. Kirjeldatud käitumismustri juures ei pea ringkonnakohus
69. novembri 2017 tehingu puhul Andres Tartu seotust välistavaks asjaoluks seda, et sel päeval Andres Tartu O. Samohhini ega D. Ivanoviga ei kohtunud ning ainus tõendatud kohtumine enne seda toimus Andres Tartu ja O. Samohhini vahel
70. novembril
71. Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus ka suhtlus D. Ivanovi ja AV vahel juba enne
72. novembrit, mis tähendab, et tehingu ettevalmistamine võttiski mitu päeva aega. O. Samohhini ja Andres Tartu kohtumine toimus selle ettevalmistusperioodi sees. See, et aine üle andmine toimus mitu päeva hiljem, ei tähenda, et kõnealune kohtumine ei saanud olla tehinguga seotud. Lõppude lõpuks ei toimunud aine üle andmine käest kätte, vaid D. Ivanov juhatas AV-le kätte peidiku (kd II; tl. 134). See, et tõendeid ei ole Andres Tartu ja O. Samohhini suhtluse sisu kohta, ei tähenda, et kohtumise sidumine
73. novembril 2017 toimunud tehinguga oleks välistatud. Järeldusi kohtumise ja tehingu seotuse kohta saab teha sellest, et kokkusaamised Andres Tartuga satuvad ka hilisemate tehingutega samasse aega. Põhjendamatuks peab ringkonnakohus etteheidet, et prokurör ei püüdnud O. Samohhinit ja D. Ivanovi küsitledes välja selgitada, kust nende käideldud narkootiline aine pärines. Esiteks teatasid nii O. Samohhin kui D. Ivanov nende ristküsitlemisel, et ei ütle, kellelt nad aine hankisid. Teiseks tuleb nentida, et menetlusseadustik ei kirjuta kohtumenetluse pooltele ette, kas ja mida nad ristküsitlusel küsima peavad. Kohus hindab ütlusi sellisel kujul, nagu need antud on.
74. novembri 2017 kokkusaamise puhul peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule oluliseks seda, et O. Samohhini ja Andres Tartu kohtumine leidis aset keset kiiret amfetamiini müügi korraldamise päeva. D. Ivanov oli lubanud AV-le, et tehing toimub kuskil kuue paiku, kuid hakkas selles kahtlema. Kell 14:59:45 tehtud kõnes hoiatas ta AV, et „see aeg võib liikuda siiasinna“ (kd II; tl. 139). Kohtunud vahetult pärast seda O. Samohhiniga, sai D. Ivanov siiski raporteerida, et „kuuest seitsmeni saab kõik olema“ (kd II, tl. 140). kella nelja paiku kohtus O. Samohhin Andres Tartuga ning pärast seda taas D. Ivanoviga. Päras seda kohtumist helistas D. Ivanov taas AV-le ja teatas, et kõik toimub nii nagu plaanitud (kd II, tl. 141–142). Seega jäi kohtumine just ajavahemikku, mil selgus, et tehing on võimalik teha planeeritud ajal. Andres Tartu seotust ei välista see, et D. Ivanov küsis kell 17:42:15 tehtud kõnes O. Samohhinilt kinnitust, et kõik toimub nii, nagu kokku lepitud, ning sai selle, ilma et oleks tuvastatud mingit vahepealset suhtlust O. Samohhini ja Andres Tartu vahel. Ringkonnakohus nendib, et jälitustoimingu protokollist ei nähtu vahepealset suhtlust O. Samohhini ja Andres Tartu vahel, kuid sellest ei nähtu sedagi, et O. Samohhin oleks suhelnud tehingu jaoks kinnituse saamiseks 31 kellegi teisega. Pealegi ongi võimalik, et kinnitus oli võimalik anda just tänu seetõttu, et vahepeal ei olnud saabunud mingit infot selle kohta, et plaane tuleks muuta. O. Samohhin ja Andres Tartu ise selgitasid kokkusaamist piletite/kutsete üleandmisega, kuid ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus need ütlused põhjendatult ebausaldusväärsetena kõrvale. Apellatsioonides vaieldakse vastu maakohtu järeldusele, nagu oleks Andres Tartu
75. detsembril 2017 kohtunud D. Ivanovi, A. Kuzmini ja O. Samohhiniga. Ringkonnakohus nõustub, et tõenditest ei ole võimalik piisava kindlusega järeldada, et Andres Tartu
76. detsembri 2017 õhtul nende kõigiga või osadega neist kohtunud oleks. Jälitustoimingu protokollist nähtub vaid, et samal ajal, kui O. Samohhin ja A. Kuzmin kedagi palavikuliselt taga otsivad (nimesid kõnedes ei nimetata, telefoninumber, mille A. Kuzmin O. Samohhinile saadab, kuulub aga II-le), püüab Andres Tartu pingsalt saada ühendust O. Samohhiniga. Samas ei ole tuvastatav, et O. Samohhin oleks Andres Tartule helistanud või Messengeris vastanud. D. Ivanov küll teatab K. Romanovale, et läheb kokku saama, kuid sellestki kõnest ei selgu, kes kokkusaamisel osalevad. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellest, kuidas O. Samohhin Andres Tartu sõnumeid ignoreeris, pigem järeldada, et temaga õhtul ei kohtutud. Andres Tartu avatud Messengeriga telefonist tehtud fotodelt nähtub, et O. Samohhin ja Andres Tartu on teineteisele helistanud järgmisel hommikul (vastavalt kell 08:47 ja 08:51). See ei välista aga Andres Tartu seost Volkswagen Passatisse jäetud narkootikumidega. Ringkonnakohus peab oluliseks fakti, et pärast seda, kui politsei oli otsinud läbi Volkswagen Passati, kuhu D. Ivanov oli jätnud suure koguse narkootilisi aineid, püüdis Andres Tartu korduvalt O. Samohhiniga ühendust saada. Andres Tartu maakohtu istungil antud selgitus, et ta tahtis lihtsalt teada, kas O. Samohhin plaanib järgmisel päeval minna spordiklubisse, ei kõla sugugi veenvalt. Esiteks on sõnumite toon üsna nõudlik. Teiseks: selle asemel, et küsida, kas O. Samohhinil on plaanis järgmisel päeval spordiklubisse tulla, nõudis Andres Tartu tungivalt, et O. Samohhin talle helistaks. On raske näha põhjust, miks peaks asjast endast mitte rääkima spordisaali mineku kokkuleppimisel, küll on selline abstraktsus iseloomulik süüdistatavate narkootikumide käitlemisega seotud suhtlusele. Esmapilgul paradoksaalsel moel näitab ringkonnakohtu hinnangul Andrus Tartu olulist positsiooni grupis just see, et O. Samohhin tema sõnumeid ignoreeris (alust järelduseks, et tegemist oli just tahtliku vältimisega, annab tõik, et hoolimata „tulekahjust“ leidis O. Samohhin samal õhtul mahti vastata kellegi Karli kõnele: kd II; tl. 178): O. Samohhin vältis Andrus Tartule helistamist enne kui on saanud olukorras selgust. D. Ivanovi auto ümber toimetavatest politseinikest teavitanud IIga kohtus O. Samohhin alles pärast südaööd ning Andres Tartule helistas ta järgmise päeva hommikul suhteliselt vara. Selgelt AV tellimusega seotuks peab ringkonnakohus
77. jaanuari 2018 kokkusaamisi. D. Ivanovi ja Andrus Tartu ütlusi, nagu piirduks nende omavaheline seos sellega, et D. Ivanov müüs Andres Tartule tööriistu, peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ebausaldusväärseteks (Andres Tartu ütluste puhul on seda selgitatud ka eespool). Nagu eespool märgitud, iseloomustab D. Ivanovi ütlusi püüd näidata, et kaassüüdistatavad ei olnud narkootikumide käitlemisega seotud. Pealegi jätab nende versiooni puhul asjaosaliste käitumine
78. jaanuaril 2018 kummalise mulje. 32 Väidetavalt sai D. Ivanov
79. jaanuaril 2018 Andres Tartuga kokku selleks, et anda üle viimane Andres Tartu ostetud tööriistadest. Kohtumine leidis aset A. Kuzmini vahendusel ning telefonikõned, mille käigus kokkusaamine kokku lepiti, on kajastatud jälitustoimingu protokollis. Need kõned ei jäta sugugi muljet, et oleks lihtsalt vaja üks tööriist üle anda. D. Ivanovi kõne A. Kuzminile jätab mulje, et kokkusaamine on tungivalt vajalik ja sellega on rutt. D. Ivanovi soov kõlab : „Kuule, helista, ütle, et on vaja kokku saada. Kus ja mis kell?“ Seejuures ei ütle D. Ivanov, kellega ja miks ta kokku tahab saada või miks ta soovib, et just A. Kuzmin seda korraldaks; tööriistadest kõnes juttu ei ole. Sellest hoolimata ei vajanud A. Kuzmin mingit täpsustamist. Kohe pärast D. Ivanovi kõnet helistas A. Kuzmin Andres Tartule ja küsis, kas oleks võimalik kokku saada. Kui Andres Tartu vastas, et hiljem, siis täpsustas A. Kuzmin, et kokku ei taha saada tema, vaid „inimeseke“, kellel on sellega kiire. Seepeale oli A. Tartu lähemalt uurimata, kes see inimene on ja miks ta kokku tahab saada, valmis kiiresti kokku saama (kd II; tl. 189–190). Nimede ja kokkusaamise põhjuste nimetamise vältimine jätab mulje, et asjaosalised soovivad midagi varjata. Sellise konspiratsiooni valguses ei kõla väide tööriista üleandmise korraldamisest veenvalt. Hulga paremini selgitab kokkusaamise pakilisust ja asjaosaliste soovi jääda vestlustes võimalikult napisõnaliseks tõsiasi, et mõni aeg enne D. Ivanovi kõne A. Kuzminile oli D. Ivanovile helistanud AV sooviga saada samal päeval kilo amfetamiini ning 100 MDMA tabletti. AV-le lubas D. Ivanov, et hakkab kohe asjaga tegelema, selgitades, et tal on vaja „ühte inimest näha“ (kd II; tl. 188). Nagu jälitusprotokollist selgub, oli inimeseks, kellega D. Ivanov pärast seda kiiresti kokku tahtis saada, Andrus Tartu. Jälitustoimingu protokollis on fikseeritud, et
80. jaanuaril 2018 kell 17.16 nähti O. Samohhinit sisenemas LLL trepikotta, kus asus Andres Tartu korter. Nii O. Samohhini kui Andres Tartu väitel käis O. Samohhin järel Andres Tartu abikaasalt ostetud lõhnaõli(de)l. Seda, miks ringkonnakohus neid ütlusi usaldusväärseks ei pea, on kohus selgitanud eespool. Kaitsja T. Mällase väitel toetavad O. Samohhini ja Andres Tartu ütlusi ka viimase abikaasa YY ütlused. See väide ei pea paika.
81. jaanuari 2019 istungil kaitsja T. Mällase küsimustele vastates on Y. Tartu öelnud, et teenis raha muu hulgas lõhnaõlide müügiga, kuid selle kohta, kas O. Samohhin on talt lõhnaõlisid ostnud, pole Y. Tartule küsimusi esitatudki. Seega ei saa rääkida sellest, et Y. Tartu oleks andnud ütlusi, mis kinnitaks väiteid O. Samohhini ostu kohta. Seda, et lõhnaõli müük on üksnes omavahelist suhtlust selgitama pidav legend, toetab ringkonnakohtu hinnangul fakt, et juttu lõhnaõlide müügist kohtab kriminaalasja materjalides veel kord: soovides osta kokaiini, JG ja D. Ivanovi
82. jaanuaril 2018 telefonivestluses avaldab JG soovi osta sadat lõhnaõli testrit, mida ta nimetab ka kalliks asjaks. Maakohtus ütlusi andes tunnistas JG, et see kallis asi oli kokaiin. Ka
83. veebruaril 2018, kui D. Ivanov andis AV-le üle kaks kilo amfetamiini, kohtusid Andres Tartuga nii D. Ivanov kui O. Samohhin. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks süüdistatavate ütlusi, et D. Ivanov ei käinud LLL majas Andres Tartu juures, vaid hoopis O. Samohhini tuttava juures, kelle korter oli samas trepikojas: need ütlused on üldsõnalised, vastuolulised ja versiooni ebaloogilisuse tõttu eluliselt mitteusutavad. Seda, et D. Ivanov käis Andres Tartu juures ning see käik oli seotud narkootikumide käitlemisega, ei lükka ümber ka väide, et jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oli D. Ivanovil 33 endal AV-le üle antav aine juba olemas, sest ta oli AV-le kinnitanud, et tema tellimus on võimalik täita. Kaitsjaga tuleb nõustuda sellest, et jälitustoimingu protokollist jääb mulje, et AV ja D. Ivanovi vahel tundus
84. veebruari 2018 tehinguks juba kokkulepe olemas olevat. Nagu T. Mällase apellatsioonis märgitud, ütles AV selle päeva hommikul kell 10:22:11 alanud kõnes, et „tema omad“ juba sõidavad ning D. Ivanovi see ei üllata (kd II; tl. 205). Seega on olnud juba aega selle tehingu ettevalmistamiseks. Jälitustoimingu protokolli kohaselt saabus D. Ivanov
85. veebruaril 2018 Andres Tartu juurde raske kotiga Loksalt. Sama kott oli jälitustoimingu protokolli kohaselt D. Ivanovil kaasas kuni AV-ga kohtumiseni. Seega võib järeldada, et ses kotis transportis D. Ivanov narkootilisi aineid. Selliseks järelduseks on alust seda enam, et ka
86. detsembril 2017 käis D. Ivanov Loksal ja naases sealt spordikotiga, milles oli suurem kogus amfetamiini ja kokaiini (kd II; tl. 162–173). Jälitustoimingu protokolli kohaselt paistis kott pärast seda, kui D. Ivanov LLL majast väljus, varasemast tunduvalt kergem. Seega D. Ivanov ei käinud Andres Tartu juures selleks, et narkootilisi aineid saada, vaid vastupidi, tõi talle midagi. Oluline on aga ka see, et raha, mille D. Ivanov AV-lt sai, jõudis samal päeval O. Samohhini vahendusel Andres Tartu valdusse – tema autosse. Ringkonnakohus ei pea tõendatuks, et O. Samohhin ulatas kilekoti rahaga Andres Tartule ja sel ajal, kui O. Samohhin läks oma autost rahakotti tooma, uuris Andres Tartu koti sisu. Sellest hoolimata on tõendatud, et Andres Tartu teadis, et kõnealuses kotis on raha. Samuti on põhjust järelduseks, et O. Samohhin tõi selle raha just Andres Tartule. Põhjus, miks ringkonnakohus ei pea võimalikuks lähtuda jälitustoimingu protokollis esitatud sündmuse kirjeldusest on see, et sündmuste käigu kirjelduse juurde on jälitustoimingu protokollis märgitud, et see on kajastatud videodel 15 ja
87. Maakohtu istungil ilmnes, et videolt sellist sündmuste käiku näha ei ole, sest kaamera ja auto vahele liigub linnaliinibuss. Kuna filmija vaatepunktist seega kirjeldatud sündmuste käiku näha ei saanud, jääb selgusetuks, kuidas kirjeldatud asjaolud tuvastati. Ka ei nähtu toimikust, et oleks tehtud DNA-ekspetiisi tuvastamaks, et kotil leidub Andres Tartu DNA-d. Eelnevast hoolimata oli Andres Tartu koti sisust teadlik: läbiotsimisprotokolli kohaselt vastas Andres Tartu ettepanekule anda välja otsitavaid esemeid, et autos on natukene sularaha. Protokolli kohaselt on ainus autost leitud sularaha see, mis oli Rimi kilekotis (kd IV; tl 1). Koos sellega, et Andres Tartu koti sisust teadlik, näitab ringkonnakohut hinnangul, et O. Samohhin tõigi koti Andres Tartule, fakt, et kilekott ei olnud koos O. Samohhini asjadega, vaid oli pandud auto kindalaekasse. Andres Tartu kodu läbi otsimisel (kd IV; tl. 15–27) leiti erinevatesse kohtadesse peidetuna hulgaliselt sularaha, mille hulgast üks 50eurone kupüür osutus selliseks, mida oli kasutatud
88. jaanuaril 2018 toimunud matkimisel (kd IV; tl. 47–49). Kuivõrd Andres Tartu ja O. Samohhini selgitusi selle raha päritolu kohta ei pidanud ringkonnakohus usaldusväärseks, on selle kupüüri puhul tegemist tõendiga, mis seob Andres Tartut narkootiliste ainete müügiga AV-le. Seda ei sea kahtluse alla tõik, et leiti vaid üks kupüür, sest matkimisest (
89. jaanuar 2018) kuni läbiotsimiseni (
90. veebruar 2018) oli möödunud üle kuu, mis andis küllaldaselt aega raha kasutamiseks või selle teiste kupüüride vastu vahetamiseks. 34 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult pidanud kaudseks Andres Tartut süüstavaks tõendiks ka JG ütlusi selle kohta, et D. Ivanovil tekkisid
91. aastal probleemid tema amfetamiiniga varustamisel ning D. Ivanov põhjendas seda kellegi puhkusel olemisega. Maakohus sidus selle asjaoluga, et Andres Tartu oli jaanuaris 2018 Tais puhkusel. Apellatsioonides märgitakse, et JG sõnul oli D. Ivanovil tema amfetamiiniga varustamisega probleeme kauem kui Andres Tartu reisil oli. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt viibis Andres Tartu Tais 10.–
92. jaanuaril 2018 (kd V; tl. 5). JG ütluste kohaselt tekkisid probleemid jaanuaris. Siis mainis D. Ivanov, et amfetamiini hankimise raskused on seotud sellega, et üks inimene sõitis ära puhkusele. Kuigi Andres Tartu püüdis maakohtu istungi protokolli kohaselt saada JG-lt teda küsitledes kinnitust, et see inimene, keda D. Ivanov oli JG-le maininud, oli sõitnud ära millalgi varem, jäi JG endale kindlaks, et see oli jaanuaris. JG sõnul ei olnud amfetamiini saada „peaaegu lõpuni, veebruarini“, st peaaegu tema kinnipidamiseni. JG peeti kinni
93. veebruaril 2018 ning ta andis vabatahtlikult välja 20 g amfetamiini ja 5 g kanepit (kd II; tl. 202–204). Maakohtu istungil antud ütlustes kinnitas JG, et need narkootilised ained pärinesid D. Ivanovilt. Seega veebruari alguses oli JG D. Ivanovilt amfetamiini saanud. Järelikult tähendas tema väide, et D. Ivanovil oli amfetamiini hankimisega raskusi „peaaegu lõpuni“ siiski seda, et need probleemid olid jaanuaris. Arvestades, et Andres Tartu oli reisil
94. jaanuarini 2018, ei saa rääkida sellest, et D. Ivanovi probleemid JG amfetamiiniga varustamisel oleks kestnud Andres Tartu reisist oluliselt kauem. Kaitsja T. Mällas on nii JG kui AV puhul seadnud ütluste õiguspärasuse kahtluse alla väitega, et kohus ei selgitanud neile õigust ennast süüstavaid ütlusi mitte anda. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu istungi protokollid ja allkirjalehed kinnitavad vastupidist. Istungiprotokollis on märgitud: „Kohus tutvustab tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab tunnistajalt selle kohta allkirja.“ (kd VII, tl. 6 prd, 41). Allkirjalehel kirjas olev tekst algab järgnevalt: „Annan allkirja selle kohta, et kohus tutvustas ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ning selgitas, et kohtus peab rääkima tõtt.“ (kd VII; tl. 4, 31). Andres Tartu ise väidab apellatsioonis, et kuigi see protokollis ei kajastu, on helisalvestiselt kuulda, kuidas prokurör JG küsitledes talle vastuse ette ütles. Ka leiab Andres Tartu, et protokollis on üldse palju vigu. Seoses sellega nendib ringkonnakohus, et kui protokolli pole ettenähtud korras (st KrMS §-s 158 sätestatud korras) vaidlustatud, on ringkonnakohtul alust lähtuda maakohtu istungi protokollist. 12.1 Aivar Tartu kaitsjad viitavad oma apellatsioonides sellele, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas
95. juuni 2018 määrusega Aivar Tartu vahistamise, leides, et tema puhul ei ole kuriteokahtlus piisavalt põhjendatud. Kaitsjate väitel tugineb süüdistus samadele tõenditele, mis olid kogutud tolleks ajaks. See argument Aivar Tartu õigeksmõistmiseks alust ei anna. Kohtueelses menetluses tehtud määruses võetud seisukoht, et kuriteokahtlus ei ole piisavalt põhjendatud, omab tähtsust üksnes tõkendi kohaldamise otsustamisel ega ole kriminaalasja sisulisel arutamisel siduv. Kohtukolleegium ei nõustu ka väitega, nagu oleks tõendite osas olukord täiesti sama nagu viidatud ringkonnakohtu määruse tegemise ajal. Oluline on see, et otsuse teeb kohus kohtuistungil vahetult uuritud tõendite alusel. Üldmenetluses tähendab see isiku ristküsitlemist 35 kohtuistungil, mille raamel on kohtumenetluse pooltel võimalik isikut küsitleda ja selliselt tema ütluste veenvust ja usaldusväärsust demonstreerida või kummutada. Selle tulemusel võib ka kriminaalasja arutanud kohtu hinnang tunnistaja ütlustele erineda kohtueelses menetluses antud hinnangust. 12.2 Aivar Tartu kaitsjad heidavad maakohtule ette, et kohus ei ole nende kaitsekõne väidetele vastanud. Kaitsjate hinnangul on tema seisukohtadele vastamata jätmine käsitatav kohtuotsuse põhistuse puudumisena. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mida suurem on kohtumenetluse poolte hulk ja mida rohkem erinevaid argumente pooled on esitanud, seda tõenäolisem on, et kõik kohtumenetluse pooled ei leia otsuse põhistustest väga konkreetseid vastuseid kõigile nende argumentidele – mida suurem on kohtumenetluse poolte hulk ja mida rohkem on argumente esitatud, seda keerulisem on erinevatele argumentidele esitatavaid vastuseid terviklikuks tekstiks siduda. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt polegi aga kohtuotsuse põhistuse põhieesmärk kõigile kohtumenetluse poolte argumentidele vastamine, vaid tegemist on kohtuotsuses tehtud otsustuste selgitusega. Niisiis peab põhistus kajastama kohtu seisukohti ja kohtult pole alust nõuda, et ta vastaks otsuses ükshaaval kõigile kohtumenetluse poolte esitatud argumentidele. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega on maakohus täitnud põhistamiskohustuse, kui ta on esitanud oma argumendid süüdistuse asjaolude tõendatuse kohta ning selle kohta, miks nende asjaolude põhjal on tuvastatud isiku süü. See, et kohus ei ole seejuures vastanud kõigile kaitsja esitatud argumentidele, ei kujuta endast põhistamiskohustuse rikkumist. 12.3 Argumendid, millele vastamata jätmist Aivar Tartu kaitsjad maakohtule ette heidavad, puudutavad süüdistatava K. Otbetkini ütluste usaldusväärsust. Seda, miks maakohus peab neid ütlusi usaldusväärseks, on maakohus otsuses põhjendanud. Kohus tõi välja, et K. Otbetkin on ütlustes detailselt kirjeldanud, kuidas ta pulbrilist amfetamiini valmistas, tema ütlused süüstavad ka teda ennast ning tema ütlusi kinnitavad teised tõendid. K. Otbetkini ütlusi amfetamiini valmistamise kohta kinnitavate tõenditena nimetas maakohus läbiotsimisprotokolli ja ekspertiisiakti nr 18E-AN
96. K. Otbetkini sõnul sai ta tooraine kaheksas 20liitrises kanistris. Ühes kanistris olnud toorainest valmistas ta pulbrilist amfetamiini, segades tooraine kokku väävelhappega. K. Otbetkini kasutuses olnud garaažiboksi (Jaama 22d, Jõhvi) läbiotsimisel leiti seitse 20liitrist ja kuus 5liitrist plastikkanistrit tundmatute vedelikega. Ekspertiisi tulemusel selgus, et 20liitristes kanistrites sisalduv vedelik sisaldas amfetamiini ning viieliitristes plastkanistrites oli 96protsendiline väävelhape. Eksperdiarvamuse kohaselt võis kaudselt järeldada, et amfetamiini sisaldavat vedelikku (või sellega sarnase koostisega vedelikku) võis olla kasutatud D. Ivanovi, K. Romanova, O. Samohhini, A. Kuzmin ja Andres Tartu käidetud. Maakohtus üle kuulatud eksperdi LT selgitused pulbrilise amfetamiini valmistamise protsessist kattusid K. Otbetkini kirjeldusega (VII kd tlk 58-58p, 60). Aivar Tartu kaitsja A. Repnau leiab, et vastandlike ütluste korral tuleb selle hindamisel, kes räägib õigust, lähtuda eelkõige sellest, kellega nende isikute puhul tegemist on, sh tuleb arvestada nende isikuomadusi ja nende varasemat elukäiku. Kui nende kriteeriumide alusel ei 36 ole alust ühe isiku ütlusi teistele eelistada, tuleb hakata analüüsima, kes mingisugust kasu oma ütlustest võib saada. Nii see kindlasti ei ole. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu tähendab muuhulgas, et kellegi ütlusi ei või ainuüksi tema isikust tulenevalt pidada teistest tõenditest rohkem või vähem usaldusväärseks. Ilmselgelt ei ole põhimõtet, mis ütleks, et varem kriminaalkorras karistatud isiku ütlustega ei saa tõendada varem karistamata isiku süüd (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegium
97. detsembril 2015 kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15 tehtud otsuse punktis 22.1). Põhimõte, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, välistab ringkonnakohtu arusaama kohaselt selle, et tõendeid tuleb hinnata alati samadest ning kindlas järjekorras rakendatavatest kriteeriumidest lähtudes. Kohtu hinnangut mõjutavad asjaolud võivad olla väga erinevad, sõltudes nii tõendite kogumist tulenevast kontekstist kui konkreetset tõendit iseloomustavatest asjaoludest. Kriminaalmenetluse seadustikus kohtule antud õigus hinnata tõendeid oma siseveendumusest lähtudes tähendab, et kohus võib lähtuda tõendite hindamisel nendest asjaoludest, mida kohus konkreetse kohtuasja raames oluliseks peab. Kuna kohus peab hindama tõendeid kogumis, on oluline erinevate tõendite koosmõjust tulenevalt kohtul tekkiv mulje. Kohus peab põhistamiskohustusest tulenevalt üksnes põhjendama, millest ja miks ta tõendi hindamisel lähtus. Seega on alusetu Aivar Tartu kaitsja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud K. Otbetkini ja Aivar Tartu omavahel vastuolus olevate ütluste hindamisel järgima kaitsja märgitud kriteeriume ning allutama ütlused mingile kindlas järjestuses toimuvatest sammudest koosnevale testile. Eelnev ei tähenda, et ütluste andja isikul ei oleks üldse mingit tähendust. On ilmne, et kui isik on end varem näidanud valelikuna, võib see anda põhjust pidada tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Ainuüksi isiku kuritegelik taust tema ütlusi aga ebausaldusväärseks ei muuda. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline nende ütluste sisu ning ütluste kooskõla muude tõenditega. Maakohus ongi lähtunud K. Otbetkini ütlusi usaldusväärseks lugedes nende detailsusest ning sellest, et ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Sellele argumendile on apellatsioonides vastu vaieldud väitega, et teiste tõenditega haakuvad K. Otbetkini ütlused vaid amfetamiini valmistamist puudutavas osas. Ka on leitud, et selleski osas ei ole K. Obetkini ütlused usaldusväärsed. Aivar Tartu kaitsja A. Repnau peab K. Otbetkini väiteid, et ta valmistas amfetamiini metsas, eluliselt mitteusutavaiks. Kuivõrd ekspert, kes teab, milliseid tingimusi amfetamiini valmistamine eeldab, pidas seda erinevalt kaitsjast võimalikuks, peab ringkonnakohus kaitsja seisukohta alusetuks. Kaitsja leiab ka, et kui K. Otbetkini ütlusi amfetamiini valmistamise kohta kinnitavadki teised tõendid, siis amfetamiini Aivar Tartule müümise puhul see argument ei kehti. Ringkonnakohus nendib, et väide, nagu poleks ses osas üldse muid K. Otbetkini ütlusi toetavaid tõendeid, ei pea paika – lisaks K. Otbetkini ütlustele on maakohus tuginenud sideettevõttelt saadud andmete protokollile. Ka leiab kohtukolleegium, et kui isiku ütluste õigsus on mingis 37 osas saanud kinnitust, on see ütluste muu osa hindamisel kasutatav argumendina selle kasuks, et ka ses osas võib pidada ütlusi usaldusväärseks. Ringkonnakohus ei näe mingit põhjust, miks oleks pidanud K. Otbetkin pidanud Aivar Tartut rõõnama. Selleks ei anna põhjust fakt, et K. Otbetkin sõlmis kokkuleppe ning sai kokkuleppemenetluses enamiku kaassüüdistatavatega võrreldes kergema karistuse. Tuvastatav ei ole, et kokkuleppe sõlmimine oleks kuidagi mõjutanud K. Otbetkini ütlusi. Istungil, kus K. Otbetkin ütlusi andis, oli juttu temaga sõlmitavast kokkuleppest, kuid istungiprotokollist ei nähtu, et K. Otbetkin oleks asunud Aivar Tartut rõõnama alles maakohtus antud ütlustes – ükski kaitsja ei ole taotlenud K. Otbetkini kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist näitamaks, et ta on andnud varem teistsuguseid ütlusi. Seega on alust järelduseks, et võimalus minna kokkuleppele ei ole mõjutanud K. Otbektini ütluste sisu. Kaitsjate väitel on Konstantin Otbetkini ütlused amfetamiini Aivar Tartule müümist puudutavas osas olnud ebakonkreetsed, vähesed, muutlikud ja kohati eluliselt ebausutavad. See väide on jäänud paljasõnaliseks, sest kaitsjad ei ole välja toonud, millistele küsimustele vastates K. Otbetkin ebamääraseks või pealiskaudseks jäi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu istungi protokollist, et amfetamiini Aivar Tartule müümist puudutavas osas oleks võrreldes amfetamiini valmistamise kohta käivate ütlustega toimunud mingit kvalitatiivset nihet. St näha ei ole, et K. Otbetkini ütlustes oleks muutunud pealiskaudsemaks või vastuoluliseks. Apellatsioonides on nähtud vastuolu K. Otbetkini ütlustes talle amfetamiini eest makstud rahade kohta: K. Otbetkin väitis, et ta pidi saama kilo eest 1800 eurot, rääkides samas, et sai 10 kilo eest 12 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei sea K. Otbetkini ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Seda vastuolu selgitavad K. Otbetkini ütlused, mille kohaselt oligi tema ja Aivar Tartu kokkulepe amfetamiini eest tasumise osas ebamäärane. Oma kaitsjale vastates selgitas K. Otbetkin, et nad leppisid kokku hinnas, aga muu jäi läbi rääkimata, maksmine toimus juhuslikult. Kogu amfetamiini eest ta raha ei saanud, sai oma mäletamist mööda 12 000 eurot. See oli tasu umbes kümne kilo eest, kuid „küsimus jäi välja selgitamata“. A. Repnau heidab K. Otbetkinile ette narkootilise aine üleandmise aja osas ütluste süüdistusele sobivamaks kohendamist. Kaitsja väitel andis K. Otbetkin kohtueelses menetluses ütlusi, et ta andis narkootikumi üle novembris-detsembris 2017 (ülekuulamisprotokoll 17.05.2018), kohtuistungil ütles K. Otbetkin, et üleandmine toimus oktoobris-novembris (
98. detsembri 2018 kohtuistungi protokoll). See väide jääb edutuks, sest väidetav vastuolu on tõendamata. Väitega, et isik on andnud kohtueelses menetluses teistsuguseid ütlusi kui kohtus, ei ole ringkonnakohtul midagi peale hakata, kui kohtumenetluse pooled ei ole kasutanud võimalust tõendada vastuolu menetlusseadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS §-le 15 saavad maa- ja ringkonnakohus tugineda vaid vähemalt ühes kohtuastmes vahetult uuritud tõenditele. Teatavasti ei anta kohtule üldmenetluses kriminaalasja toimikut, vaid kohus lisab kohtule kohtulikul uurimisel esitatud tõendid kohtutoimikusse. Süüdistatav kuulatakse kohtus vahetult üle ning kui kohtumenetluse poole hinnangul on tema kohtus antud ütlused vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, on võimalik taotleda isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS §-s 289 sätestatud korras. K. Otbetkini ristküsitluse raames seda tehtud ei ole. 12.4 Lisaks K. Otbetkini ütlustele tugines maakohus sideettevõtjalt saadud andmete protokollile (kd IV; tl. 65-72), märkides, et sellest tulenevalt on Aivar Tartu ja K. Otbetkini 38 kasutuses olnud abonentnumbrid viibinud
99. oktoobril 2017 ja
100. novembril 2017 üheaegselt Harjumaa ja Lääne-Virumaa piirimail asuvate mastide all. Apellatsioonides on leitud, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei tõenda, et Aivar Tartu ja K. Otbetkin omavahel kohtusid. Mastide leviala hõlmab väga laialdast ala, sh Tallinn-Narva maanteed, ning teada pole, kuhu isikud edasi liikusid. Ringkonnakohus nendib, et üksi võetuna ei oleks sideettevõtjalt saadud andmed piisavad tegemaks järeldust, et Aivar Tartu ja K. Otbektiki telefonide sattumine nende mobiilimastide levialasse näitaks nende kohtumist. Kohus hindab tõendeid aga vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 kogumis. See, et sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt on Aivar Tartu ja K. Otbetkin liikunud
101. oktoobril 2017 ja
102. novembril 2017 samaaegselt Loksa suunas (mõlemad on eelnevalt k