Obsah (6)

§ 646§ 656§ 641§ 442§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2044

) § 363 lg 1 p 3), kuigi kohus on palunud kaks korda hagi täpsustada. Hageja esitatust pole aru saada, milliseid teenuseid kostjale osutati ja millisest lepingut (kas liitumislepingust või järelmaksuga müügilepingust) nõue tuleneb. Hageja on märkinud võlgnevuse perioodiks 01.–31.07.2016 ning viidanud arvele nr 2015998015 summas 212,43 eurot, kuid arvet kohtule esitanud ei ole. Kui nõue tuleneb müügilepingust ja leping on lõpetatud ning lepingu ese kahjustatud, võib tegemist olla lepingu tagasitäitmise nõudega (VÕS § 189 lg 2 p-d 2, 3, lg 4) või kahju hüvitamise nõudega (VÕS § 115 lg 1), kuid hageja ei ole välja toonud ega põhjendanud ühtegi nõude alust ega eeldust. Kuna hageja ei ole tõendanud mille eest ja alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata ning poolte muud väited ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning ületanud diskretsioonipiiri. Hagi aluseks on kostja Elisa Eesti AS liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu täitmata jätmisest tulenevad kohustused. 13.06.2016 sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga osamaksetega vara müügilepingu, millega soetas telefoni maksumusega 199 eurot ning pidi tasuma kogusumma igakuiste osamaksetena. 27.06.2016 taganes kostja seadmest 14-päeva taganemisõiguse alusel. Elisa Eesti AS tellitud ekspertiisiga tuvastati, et tagastatud seadmel on niiskuskahjustus ja see ei ole remonditav. Seega seadme väärtus on vähenenud 100% ning seade ei ole müügikõlbulik. Seetõttu oli kostja kohustatud tasuma seadme kogumaksumuse (arvel 199 eurot). Elisa Eesti AS arve nr 2015998015 on kohtule esitatud koos hagiavaldusega. Kostja on arve summast 212,43 eurot tasunud 35,23 eurot. Tasumata on 177,20 eurot, s.o põhinõue. Lähtudes Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 7.9 on 35,23 eurot loetud tasutud viivise ja telefoni maksumuse katteks. Seega on kostjal tasumata telefoni maksumuse jääk 163,92 eurot ja teenustasu 13,28 eurot. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS nõude hagejale. Hageja nõuab seadme väärtuse vähenemise hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p-de 2, 3, lg 3, lg 4 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 8. septembri 2020 otsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu lahend nr 2-1356825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Antud asjas on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded sisuliselt täitmata ning sellest tulenevalt ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-131-14 p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitleda ka olukorda, kus esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.

1. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et kohus on palunud hagejal kaks korda hagi täpsustada, ei ole hageja suutnud selgelt ja arusaadavalt välja tuua, mille eest ja millisel alusel ta kostjalt raha nõuab. Maakohtu selline põhjendus on arusaamatu ning vastuolus asja materjalidega. Nii nähtub asja materjalidest, et hageja nõue põhineb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel
2. oktoobril 2015 sõlmitud liitumislepingul nr 4254122 (tl 7) ning Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel
3. juunil 2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingul (tl 55). Kostjale osutati 3 teenuseid nimetatud kahe lepingu alusel ning üllatav on maakohtu seisukoht, et hageja esitatud tõenditest ei ole aru saada, milliseid teenuseid milliste lepingute alusel kostjale osutati. Koos hagiavaldusega esitas hageja arve nr 2015998015 (tl 18-19) ning maakohus on põhjendamatult leidnud, et nimetatud arvet ei ole kohtule esitatud. Maakohus on muu hulgas märkinud, et kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate materjalidega ega otsima esitatud tõenditest asjaolusid. Ringkonnakohtule jääb selline arutluskäik arusaamatuks, kuivõrd

§ 442lg 8 kohaselt on kohtuotsuse põhjendamiskohustus kohtu ülesanne.

Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ja asjaoludest on võimalik aru saada, millistel faktilistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Koos hagiavaldusega esitas hageja

1. oktoobril 2015 kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel
2. oktoobril 2015 sõlmitud liitumislepingu. Sellest järelduvalt on ekslik maakohtu seisukoht puuduste kõrvaldamise määruses (tl 31), et puuduseks on liitumislepingu sõlmimise aeg. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks palunud kostjal veel teist korda hagi täpsustada. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kõik maakohtu poolsed etteheited hagejale on põhjendamatud ning kuna maakohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu (

§ 438

lg 1,

§ 442lg 8), on maakohus jätnud sisuliselt hagi lahendamata.

Seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8.

§ 173lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja