Obsah (8)

§ 121§ 151§ 44§ 49§ 47§ 77§ 79§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-937 Määruse tegemise aeg 11. august 2020 Kohtunik Roby Koik Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla 10.04.2019. a käskkirja

) § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõudes tuleb jätta läbi vaatamata. 11.

1. Kaebaja soovib saavutada seda, et ta saaks minna lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja ei viibi enam Tartu vanglas, vaid jätkab karistuse kandmist Tallinna Vanglas. Seega vastustaja otsustused kaebaja lühiajalise väljasõidu osas ei avalda praegu mingit mõju kaebaja õigustele ning vastustaja ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid. 2 11.
2. Kaebaja on seisukohal, et tema ümber paigutamine Tallinna Vanglasse ei takista käesoleva asja lahendamist ning kaebuse rahuldamise korral peab laienema kohustus lühiajalise väljasõidu loa andmiseks ka Tallinna Vanglale. Kohus kaebajaga ei nõustu. Reeglina hindab kohus kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga. Kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude põhjal. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kuivõrd kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas, vaid on üle viidud Tallinna Vanglasse, ei ole kaebus esitatud kohustamisnõudes enam eesmärgipärane. Teisisõnu ei saa Tartu Vangla (isegi vaidlusaluse otsuse tühistamise korral) enam otsustada selle üle, kas kaebajale on põhjendatud anda lühiajalise väljasõidu luba või mitte ning kohus ei saa ka Tartu Vanglat enam kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kui kaebajal esineb ka käesoleval hetkel põhjendatud vajadus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks, on tal õigus esitada vastav taotlus Tallinna Vanglale. 11.
3. Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2).

12. Kohus jätab kaebuse tühistamisnõudes

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 1alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kohustamisnõude rahuldamine (võimaldada kaebajale lühiajaline väljasõit) ei ole kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise tõttu võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja õigusi ka Tartu Vangla

1. aprilli
2. a otsus nr 6- 1/435, millega vastustaja jättis kaebaja taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks rahuldamata. Kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamise õigus

§ 44lg 1 alusel.

Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust tema ümberpaigutamise tõttu, siis ei oma hinnangu andmine vastustaja tehtud lahendile enam tähendust. Kaebaja

1. detsembri
2. a taotlus
3. Kaebaja esitas halduskohtule
4. detsembril 2019 taotluse, milles palub anda talle kaebuse rahuldamisel luba võtta lühiajaliselt väljasõidult tagasi vanglasse naasmise päeval endaga kaasa edaspidiseks isiklikuks kasutamiseks mitmeid toiduaineid, maiustusi, hügieenivahendeid, ajakirju, tubakatooteid, riideesemeid jms. 13.
5. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib kaebust muuta lisades kaebuse nõudena kohustamisnõude Tartu Vangla vastu võimaldada tal lühiajaliselt väljasõidult naastes endaga kaasa võtta erinevaid toiduaineid jms. 13.2.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav. 13.

1. Tartu Vangla märkis
2. detsembri
3. a täiendavas seisukohas, et kaebaja ei ole sellise taotlusega (vt käesoleva määruse p 13) vangla poole pöördunud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja taotlus lisada kaebusele kohustamisnõue ei ole lubatav, sest kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 47lg 1, vangistusseadus § 11 lg 5).

14. Kuna kohustamisnõude esitamine ei ole vaidemenetlust läbimata lubatav, jätab kohus V. Fartõgini taotluse kaebuse muutmiseks

§ 49lg 1 alusel rahuldamata.

3 Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine 15.

§ 77lg 1 kohaselt koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 pga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muuhulgas siis, kui see on ilmselgelt vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. 16.

§ 79

lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. 16.1. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetlus kohtule edastatud riskihindamise ankeedi osas

§ 79

lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kuulutada kinniseks, kuna huvi asutusesiseseks teabeks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on antud juhul kaalukam kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. Ankeet sisaldab andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Riskihindamise ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Vangla huvi andmete kinniseks kuulutamiseks ja saladuses hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda. 16.2. Riigikohus on selgitanud, et tagamaks

§ 79

lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Kohus on seisukohal, et saladuse hoidmine on võimalik tagada

§ 88lg 2 alusel toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

17. Eelnevast tulenevalt kuulutab kohus haldusasja riskihindamise ankeedi nr 151771 osas kinniseks ning piirab kaebaja õigust tutvuda eelnimetatud dokumendiga ja saada sellest ärakirju. (allkirjastatud digitaalselt) 4