2-20-16422/2

Tsiviilasi nr 2-20-16422 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16422 Tsiviilasi M. K. hagi E. K. vähendamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised esindajad ja ja L .K. vastu elatise nende hageja M. K. (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo, e-post piret.pallo@pallo.ee; kostja I E. K. (ik XXX; elukoht XXX); kostja II L .K. (ik XXX; elukoht XXX); kostjate seaduslik esindaja A. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks M. K. hagi E. K. ja L .K. vastu elatise vähendamiseks.
3. Jätta menetluskulud M. K. kanda. E. K. l ja L .K. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Määrus toimetada kätte M. K. lepingulisele esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. M. K. (hageja, isa) esitas 09.11.2020 Tartu Maakohtule hagi E. K. ja L .K. (kostjad, lapsed) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse esitamisest XX.XX.XXXX notariaalaktiga kokku lepitud elatist kummagi kostja ülalpidamiseks 0 euroni kuus.
7. Hagiavalduses esitatust nähtuvalt sõlmisid hageja ja A. K. (kostjate seaduslik esindaja, ema) XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud elatisraha maksmise kokkuleppe ja nõusoleku sundtäitmisele allumiseks. Vastavalt lepingu punktidele 1.2 ja 1.4 maksab hageja kummagi kostja ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni või juhul kui kostja õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka pärast täisealiseks saamist, kuid mitte kauem kui kostja 21-aastaseks saamiseni ning annab 1 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele elatisraha maksmise kokkuleppest tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks. Hagist ei nähtu, et hageja oleks edastanud kostjate seaduslikule esindajale elatisraha maksmise kokkuleppe ülesütlemise teate.
8. Kohus selgitab, et kuna hagejalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud ning tegemist ei ole kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatisega, ei saa hageja esitada hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kohtulahendiga ei ole elatist välja mõistetud, ei saa esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11.2). TsMS § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Kuivõrd hagi on esitatud elektrooniliselt, tuleb see TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel lugeda hagejale tagastatuks.
9. Kohus märgib, et esitatu põhjal võib olla alust arvata, et hageja ja laste ema sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmise kohta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Sellega seoses juhib kohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele 23.02.2016 määruses kohtuasjas nr 3-2-1101-15, kus Riigikohus leidis viidatud lahendis muu hulgas järgmist. Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil. Ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil ei ole vähemasti üldjuhul kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, so osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, so üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. 2 Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt. Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Vaidluse korral täitedokumendi sisu üle võib selle selgitamiseks esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel.
10. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3