lg 1 kontekstis tähtsust, kuna väidetav puudus, millele hageja tugineb, sai talle teatavaks juba 2016.a. aprillis. Igakuise laenumakse suuruse selgumine saaks teoreetiliselt mõjutada vaid nõude suurust, kuid hageja nõude põhjendatuse seisukohast on oluline hetk, mil hageja sai väidetavast puudusest teada. Kostjate hinnangul on hageja minetanud õiguse esitada kostjate suhtes katuse seisukorra ja renoveerimisvajadusega seonduvalt mistahes nõudeid, kuna pöördus hoone katusega seonduvalt kostjate poole esmakordselt alles rohkem kui 2 aastat pärast seda, kui hagejale sai teatavaks, et katuse renoveerimiseks võtab ühistu laenu. Isegi, kui katuse renoveerimisvajadus oleks käsitletav varjatud puudusena (millele kostjad vaidlevad vastu), siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel viivitas hageja üle 2 aasta enne, kui antud küsimuses esmakordselt kostjate poole pöördus. Kostjate hinnangul on hageja käitumine eeltoodust tulenevalt pahatahtlik. Kostjad lisavad, et katusega seonduvaid küsimusi arutati muuhulgas 08.06.2016.a. toimunud xxxx korteriühistu üldkoosolekul, s.t. isegi juhul, kui hageja peaks pahatahtlikult ka pärast käesoleva vastuse saamist väitma, et ta ei olnud lepingut sõlmides katuse renoveerimise plaanist teadlik, siis hiljemalt 2 kuu möödudes lepingu sõlmimisest oli hageja katuse renoveerimise vajadusest igal juhul teadlik. Täiendavalt toimus ühistu koosolek ka 14.12.2016.a., kus samuti arutati katuse ja selle renoveerimisega seonduvaid küsimusi. Seega on tõendatud, et hiljemalt 2016.a. juunis oli hagejale teada, et ühistu planeerib katuse renoveerimist ning selleks otstarbeks võtab ühistu laenu, mis suurendab kõigi ühistu liikmete igakuist kulu. Alates 19.01.2017.a. on hageja olnud xxxx korteriühistu juhatuse liikmeks, s.t. hageja on aktiivselt osalenud kõikide ühistuga seonduvate küsimuste lahendamisel, sh katuse renoveerimistööde finantseerimisega seonduvalt. Kokkuvõtvalt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna hageja teadis enne lepingu sõlmimist, et ühistu planeerib hoone katuse renoveerimist ja sellega kaasnevad kulud ning hageja on minetanud õiguse tugineda hoone katusega seotud võimalikele probleemidele, kuna ei teavitanud kostjaid väidetavast varjatud puudusest mõistliku aja jooksul pärast vastavatest asjaoludest teadasaamist. 3 Kostjad märgivad, et hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi kasutamiseks hagejal muuhulgas tõendada korteriomandi väärtus koos puudusega, mida hageja aga teinud ei ole. Hageja on esitanud kulude hüvitamise nõude, mis hagejale võivad (kuid ei pruugi) tekkida järgmise 15 aasta jooksul. Sealjuures ei nähtu hagiavaldusest, millisele õiguslikule alusele tuginedes nõuab hageja üleüldse kulude hüvitamist, mis hagejale tekkinud ei ole ega ole teada, kas kulusid sellises mahus üleüldse tekib (näiteks juhul, kui hageja korteriomandi võõrandab). Hageja on hagiavalduses avaldatud nõude jätnud tervikuna õiguslikult põhistamata, mistõttu on kostjatel keeruline esitada hageja nõude osas täiendavaid vastuväiteid. Hageja on oma nõude formuleerinud küll hinna alandamise nõudena, kuid nõude sisu viitab tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõudele, millise nõude esitamiseks aga puudub õiguslik alus. Kostjad ei saa ega pea vastutama hageja ees võimalike tulevikus tehtavate ühistu otsuste tulemusena tekkivate lisakohustuste eest. Kostjad ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha, kas, millal ning mis tingimustel ühistu laenulepingu sõlmib ning hagejale tekkiv lisakulu ühistu poolt sõlmitud laenulepingust tingituna ei ole kahjuks, mille eest kostjad peaksid vastutama. Seda enam, et laenulepingu sõlmimisel ja selle tingimuste kokkuleppimisel oli ühistu juhatuse liikmeks hageja. Kokkuvõtvalt ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada ka põhjusel, et täidetud ei ole hinna alandamise nõude esitamise õiguslikud eeldused ning hagejale ei ole tekkinud kahju, mille eest kostjad peaksid vastutama. Hageja nõue on tervikuna tõendamata ning õiguslikult põhistamata. Menetluse käik Menetluse käigus esitasid pooled täiendavad seisukohad. Hageja esitas 08.05.2019 seisukoha kostja vastuväidetele, 07.10.2019 toimus korraldava kohtuistung, kus kohus tegi hagejale ettepaneku nõude täpsustamiseks, 28.10.2019 esitas hageja täpsustavad seisukohad ja kostja esitas sellele seisukoha 12.11.2019. 23.09.2020 toimus asjas kohtuistung. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja seletused vande all, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 01.04.2016 korteriomandi asukohaga xxxx müügi- ja asjaõiguslepingu hinnaga 225 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hoone, milles antud korteriomand asub, katuse seisukord ja renoveerimisvajadus on käsitletav müügieseme puudusena, kas kostjad on katuse seisukorrast hagejat teavitanud enne müügilepingu sõlmimist ja kas hageja on mõistliku aja jooksul kostjaid teavitanud õiguskaitsevahendite kasutamisest. Hageja leiab, et katuse renoveerimine toob endaga kaasa hagejale ühistu poolt võetud laenumaksete tasumise näol kulutusi summas 12 900 eurot, millest hageja nõuab 12 000 euro väljamõistmist kostjatelt. 4
lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt
lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
kohaselt vastustab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt võib hageja seoses kostjate poolt lepingu rikkumisega nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 kohaselt kohustub lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 p 2 kohaselt võib ostja lepingutingimuste mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
lg 2 alusel peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Vaidlus puudub selles, et hageja ostis korteri eluasemeks. Kohus leiab, et selle kohta, millises seisukorras on elamu katus ja kas see vajab väljavahetamist, on korteri ostjal äratuntav huvi, kuivõrd see võib põhjustada ostjale muuhulgas eeldatavasti täiendavaid kulutusi renoveerimistöödeks ühistu poolt võetavate laenumaksete tasumise näol. Seega on elamu katuse seisukord ja renoveerimisvajadus kohtu hinnangul asjaolu, millest peaks müüja ostjat
Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled kohtusid enne müügilepingu sõlmimist, mille käigus oleksid kostjad teavitanud hagejat katuse seisukorrast ja kas katuse seisukorra näol on tegemist varjatud puudusega. Hageja andis vande all seletuse selle kohta, et nägi kostjaid esimest korda notari juures müügilepingu sõlmimisel ja hageja ei teadnud, kes müüjad on, kuna suhtles ainult maakler J.K. Hagejale oli näidatud vaidlusaluse korteri põrandal olevat veekahjustuse jälge. Kostja A T andis vande all seletuse selle kohta, et käis koos maakleri ja 5 hagejaga enne lepingu sõlmimist nii korterit ette näitamas kui ka elamu pööningul. Kostja tõi esile, et selgitas hagejale, et võib tekkida võimalus korteri laiendamiseks pööningu arvelt, kui hakatakse katust vahetama. Samuti kohtuti hageja ja tema maakleriga veelkord korteris, kus hageja palus tungivalt, et kostjad müüksid korteri temale. Kostja A Ti selgituste kohaselt oli maaklerifirma Xxxx leidnud korterile ostja ja seetõttu oli antud äriühinguga korteri võõrandamiseks juba sõlmitud broneerimisleping, millest taganemiseks pidid kostjad maksma leppetrahvi 7260 eurot. Kostja nõustus lõpuks korteri müümisega hagejale, mistõttu tasus hageja 30.03.2018 kostjatelt nõutava leppetrahvi hüvitamiseks 7260 eurot kostja A Ti kontole, mille numbri ta andis hagejale. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja antud summa kostja A Ti kontole tasus, on tõendatud vaidlusaluse korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu punktis 2.2 märgituga, mille kohaselt avaldavad müüja ja ostja, et ostuhinnast 7260 eurot on müüja soovil ülekandega tasutud A Ti kontole enne käesoleva lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja on menetluse käigus esitanud vastuolulisi asjaolusid poolte kohtumiste ja korteri ülevaatamise kohta. Hageja on avaldanud hagiavalduses, et korteriomandi ülevaatuse käigus näidati talle laes olevaid niiskuskahjustusi ning nende kohta selgitati, et tegemist on väga suure lumega talve tagajärgedega. Hagiavalduses ja 28.10.2019 seisukohas märgitust tulenevalt oli hageja teadlik veekahjustustest laes enne müügilepingu sõlmimist. Kohtuistungil märkis hageja, et talle näidati niiskuskahjustust põrandal. Hageja on märkinud, et katus oli palju hullemas seisus kui hagejale oli müümise ajal serveeritud. Kohus leiab, et kostjad ei saanud olla varjanud katuse seisukorda, kui hageja hinnangul osutus see halvemas olukorras olevaks, kui enne müügilepingu sõlmimist avaldatu. Seega pidi hageja olema teadlik katuse seisukorrast enne müügilepingu sõlmimist. Nimetatu on kohtu hinnangul tõendatud kostja vande all antud seletusega selle kohta, et koos vadati üle nii korter kui ka pööning. Samuti nähtub korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu p-st 1.13.4, et ostja on kinnitanud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad korteri ja ehitise ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik nende seisukorrast. Eelneva alusel on paljasõnaline hageja väide selle kohta, et antud kinnitus puudutas üksnes maja seina keeratud tõmmitskruvi. Kuivõrd hageja seletus on vastuolus nii hageja kirjalike seisukohtade kui ka kostja seletusega vande all, siis leiab kohus, et see on ebausaldusväärne, mistõttu kohus sellega otsuse tegemisel ei arvesta. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hageja oli teadlik katuse seisukorrast enne müügilepingu sõlmimist, seega oli antud tingimus saanud müügilepingu osaks, millest tulenevalt ei ole antud asjaolu näol tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega
Ühtlasi märgib kohus, et vaidlus puudub selles, et tegemist oli 1928 valminud hoonega, mille puhul peaks ostja ise huvi tundma muuhulgas selle vastu, millises seisukorras on nii vana maja katus, eriti olukorras, kui talle on korteris nähtavad katuselt läbi sadanud veekahjustuse jäljed. Lisaks leiab kohus, et isegi, kui oleks tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, ei ole hageja sellest teavitanud kostjaid mõistliku aja jooksul
lg-st 1 tulenevalt ja on seetõttu
lg 3 alusel kaotanud õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine 6 on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hiljemalt 20.04.2016 sai hageja kätte 30.03.2016 toimunud korteriühistu erakorralise üldkoosoleku protokolli, milles oli märgitud, et katuse remont võetakse ette ning antud eesmärgil võtab ühistu ka laenu. Sama on täiendavalt tõendatud ka 08.06.2016 üldkoosoleku protokolliga, kusjuures vastava protokolli kohaselt saadeti kõigile ühistu liikmetele eelnevalt planeeritud remonditööde kava eelarvega 110 000 eurot. Seega pidi hageja olema 2016 teadlik renoveerimistöödega korteriühistu liikmetele kaasnevate täiendavate kulutuste suurusjärgust. 07.10.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil avaldas hageja, et sai hagiavalduse lisana 2 esitatud tehnikaekspert H.U 02.06.2015 „Tehnilise hinnangu xxxx katusekonstruktsioonidele“ kätte 09.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.