← Eesti

2-19-14393/43

Obsah (6)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14393 Tsiviilasi O A hagi K A vastu elati

) § 102 lg 2 teise lause alusel nullini, kuna kostja varaline seisund ei võimaldanud kostjal täita oma ülalpidamiskohustust hageja ees suuremas ulatuses juba täidetust. Sellisel juhul satuks ta ise absoluutsesse vaesusesse ehk rahuldamata jääksid esmatähtsad vajadused kostja elu alalhoidmiseks. 2

(11)2-19-14393 Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on 345 eurot, sellest tuleb arvestada maha toetused 129,04 eurot. Kui veel katmata ülalpidamiskulude summa jagada kahega ning lahutada sellest maha kostja poolt vahetult kantav 36 eurot, saab maksimaalne väljamõistetav elatise summa olla kostja hinnangul ((345-129,04)/2-36) 71,98 eurot. Kostja on hageja seadusliku esindajaga varasemalt kokku leppinud, et kuna kostja on töötu, ei tasu ta jaanuaris ja veebruaris 2019 hagejale elatist ning tasub alates märtsist 2019 vastavalt oma võimalustele. Kostja ei töötanud aastal 2019 ega saanud sel ajal püsivat sissetulekut töötasu näol. Kostja varaks on pensioni II sammas ja kostjale kuuluv korter. Kostja asus 03.02.2020 tööle xxxx brutotöötasuga xxxx eurot. Pandeemia tõttu vähendati aprillis töökoormust ja töötasu poole võrra. 24.04.2020 teate kohaselt on kostja koondatud alates 30.04.2020 ning tööandja maksab koondamishüvitist 1 kuu palga ulatuses. Kostja on omandanud xxxx kõrghariduse ning töötanud xxxx ja xxxx. Kuni 23.09.2019 elas kostja xxxx, kus puudusid lähipiirkonnas sobilikud tööandjad, samuti takistas töö leidmist isikliku transpordivahendi puudumine. Alates septembrist 2019 elab kostja xxxx. Ta asus tööle 23.09.2019 L OÜ-s, kuid oli sunnitud töö sobimatuse tõttu tööst loobuma. Kostja viibis isiklikes elukorralduslikes küsimustes 07.11.2019-09.01.2020 xxxx. Ajavahemikul november 2019-märts 2020 puudus kostjal sissetulek töötasu näol. Kostja tasus pärast varasema elukoha müüki ja uue elukoha soetamiskulude kandmist ülejäänud vahenditest esinduskulud elatise hagi vastuse koostamiseks ja enda esindamiseks kohtus; ostis hagejale jõulukingituse ehtepoest, mida hageja ei ole veel kätte saanud ja saab oma sünnipäeval; sõlmis auto kasutamise kokkuleppe ja tasus kokkulepitud summa auto kasutamise eest. Kokkuleppe kohaselt peab kostja kandma kulud seonduvalt rehvivahetuse ja rehvide soetamisega, tehnoülevaatuse kulud, salongi keemilise puhastuse kulud. Isikliku transpordivahendi kasutamise võimalus on tööleasumise eelduseks, kuna tööstusettevõtted asuvad sageli linnaäärsetes või linna lähimaakondades, kuhu ei pruugi olla tagatud ligipääs ühistranspordiga. Samuti kandis kostja ülejäänud rahast hagejaga suhtlemise kulud, ostis lapsele rõivaid ja jalanõusid ning kulud tekkisid ka lapsele tema koju järele sõitmise, kohtumise kestel ringi sõitmise ning lapse koju tagasi viimisega seonduvalt. Kostja enda põhjendatud igakuised kulutused on kokku 875 eurot, sh 430 eurot kuus on krediidikohustused panga ees. Kostja soovib tasuda elatist lapse arvelduskontole ning palub arvestada, et on tasunud elatist täiendavalt hagejale 02.04.2020 200 eurot veebruari ja märtsi 2020 eest. Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Aastal 2019 oli töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ oli 270 eurot. 3

(11)2-19-14393
  1. Hageja sünnitunnistusest (tl 5) nähtub, et kostja on hageja ema. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 18.09.2019 ning tagasiulatuva elatise miinimummääras ajavahemiku 01.01.2019-17.09.2019 eest.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 7. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

8. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
  2. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et ta on hetkel töötu ning tal puuduvad varad, mille arvelt ka iseend ülal pidada. Samuti on kostja leidnud, et hageja ülalpidamiskulud ei ole nii suured, kui hagis väidetud, samuti peaksid ülalpidamiskulud olema osaliselt kaetud lapsetoetusega ja sotsiaaltoetusega. Kostja vastuväidete kohaselt oli tema sissetulek aastal 2019 väga väike ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda.
  3. Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et K A saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. 4

(11)2-19-14393 Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. 12. Esmalt käsitleb kohus hageja põhjendatud vajaduste suurust. Hageja 03.04.2020 täpsustuste kohaselt on hageja igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud kokku 617 eurot, sh eluasemekulu 70 eurot, toidukulu 120 eurot, treeningute kulu 37 eurot, transpordikulu 50 eurot, pikapäevarühma kulu 25 eurot, sünnipäevade kulu 50 eurot, kooliasjade kulu 50 eurot, rõivaste ja jalatsite kulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot, vaba aja veetmise kulu 50 eurot tervishoiukulud 25 eurot, ja sidekulu 10 eurot. Kostja on leidnud, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on kokku 345 eurot ning see koosneb järgnevast: eluasemekulu 20 eurot, toidukulu 100 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 15 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, hügieenitarvete kulu 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 25 eurot, rõivaste ja jalanõude kulu 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 50 eurot. 12.1 Poolte vahel puudub vaidlus, et transpordikulu peaks olema põhjendatud 50 euro, sidekulu vähemalt 10 euro ning tervishoiukulud 25 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on need kulud põhjendatud täies ulatuses. 12.2 Kohtu hinnangul on eluasemekulu 70 toodud mõistlikus suuruses, arvestades, et hageja elab eramajas. Mõistlikus suuruses toidukuluks saab kohtu hinnangul pidada hageja väidetud 120 eurot kuus. Treeningute kulu 37 eurot on ka tavapärane ja põhjendatud summa. 12.3 Hügieenitarvete kulu võib olla põhjendatud 20 euro ulatuses, arvestades, et selle hulka on arvestatud ka juuksuriteenus. Põhjendatud kulutused koolikohustuse täitmisele (koolitarbed, kehalise kasvatuse riided ja jalanõud, vahetusjalanõud jne) ei peaks kohtu hinnangul ületama aastas 300 eurot, s.o ühes kuus keskmiselt 25 eurot. Riiete ja jalanõude kulu nõudes toodud kujul on kohtu hinnangul tavapärasest suurem ning mõistlikuks selliseks kuluks saab pidada 60 eurot kuus. Hageja on küll vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist, kuid riiete kulumine ei ole sellises olukorras suur ning eelduslikult on võimalik kasutada ka järelturgu, seda ka heas korras, kuid kasutatud riiete soetamisena või uuena soetatud rõivaste ja jalanõude hilisema müügiga. 12.4 Arvestades hageja vanust (saab juunis xxxx) peaks hageja minema koolis xxxx klassi. Pikapäevarühm on tavapäraselt mõeldud 1-4 klassi lastele, kel on sellise tugiteenuse järgi vajadus. Kohtule ei nähtu, millest tuleneb hageja vajadus osaleda pikapäevarühma töös. Järgmisest õppeaastast alates sellist kulu ilmselt enam ka ei teki. Seetõttu ei pea kohus põhjendatud ülalpidamiskuluks pikapäevarühma kulu. 5

(11)2-19-14393 12.5 Hageja seisukohast ei selgu kohtule, kas sünnipäevade kulu 50 euro all on mõeldud lapse enda sünnipäeva pidamise kulu või sõprade sünnipäevade külastamise kulu. Mõistlikus ulatuses on põhjendatud kohtu hinnangul mõlemad kulud. Lapse sünnipäeva pidamiseks ei ole ilmtingimata vajalik tasulise peoruumi kasutamine. Samuti ei ole lapsel eelduslikult vajalik külastada sõprade sünnipäevi iga kuu mitmel korral. Kohus peab keskmiseks igakuiseks põhjendatud sünnipäevade kuluks 40 eurot. 12.6 Vaba aja veetmise kulu 50 eurot all võib tõenäoliselt mõelda kino, teatri ja mängutubade külastamise kulu, samuti võib sinna alla lugeda varasemalt mainimata taskuraha ning lapsele eakohaste mänguasjade soetamise kulu, vahel puhkusele sõitmise kulu. Kohus peab sellist kulu, s.o 50 eurot mõistlikuks. Kohus märgib, et välja toomata on veel tekkiv täiendav kulu, mis tavapäraselt laste kasvatamisega kaasneb, vajadusest soetada lapsele uus mööbel, jalgratas või muud spordivahendid. Samuti jäävad last igapäevaselt kasvatava vanema kanda kõikvõimalikud ootamatud kulutused. 12.7 Lähtudes hageja poolt välja toodud keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 507 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
  1. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei esine töövõimetust. Samuti ei ole kostjal teisi alaealisi ülalpeetavaid. Kostja on tuginenud sellele, et aastal 2019 puudus tal töötasu ja hetkel on töötu. Kostja kinnitusel (tl 102) oli tal viimasele töökohale tööle asudes töötasu xxxx eurot kuus (brutosumma). Maksu- ja Tolliameti teatisest (tl 8) nähtub, et kostja deklareeritud tulu aastal 2018 oli pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 15 229,86 eurot, s.o keskmiselt 1269,16 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab eeltoodust nähtuda, millist minimaalset töötasu on kostja võimeline teenima. Samuti saab kostja eeldatav töötasu suurus nähtuda kostja kinnitusest, et ta asus tööle L OÜ-s 23.09.2019 (tl 102) ning kostja kontole on tasutud septembri töötasu 314,29 eurot (tl 76). Arvestades, et töötamise periood septembris oli 23.-30.09.2019, s.o 8 päeva, oleks arvestuslikuks ühe kuu töötasuks xxxx eurot. Kohus märgib, et arvestades kostja enda poolt välja toodud põhjendatud kulutuste summat keskmiselt 875 eurot kuus, ei tekiks kostjal pideva töötamise korral probleemi maksta elatist seadusjärgses miinimumsummas. 13.1 Kohus märgib, et isegi, kui kostja on hetkel töötu, ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja hagejale vajalikus ulatuses elatist maksma ei pea. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad üldse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  2. oktoobri
  3. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 6

(11)2-19-14393 13.2 Samas tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul võtta arvesse pandeemia tagajärjena kiirelt muutuvat majanduse olukorda, mis mõjutab omakorda olukorda Eesti tööjõuturul. Ajakirjandusväljaande Postimees 27.05.2020 artikli kohaselt (kättesaadav veebilehel https://majandus24.postimees.ee/6982801/koroonaepideemia-taganedes-astub-esile-tootus ) oli koroonaepideemia tõttu kehtestatud eriolukorra alguses Eestis ligi 14 000 töötut vähem, kui praegu ja töötuse määr oli 5,6 protsenti. Praeguseks on see tõusnud juba 7,8 protsendini ja tõus jätkub. Teavet töötuse määra suurenemise kohta saab ka teistest allikatest. Näiteks Statistikaameti veebilehel (kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/toosuhete-arv-vahenebtasapisi-ent-jarjepidevalt ) sisalduva teabe kohaselt väheneb pidevalt töösuhete koguarv. Kohtu hinnangul tuleb seda, et kostja on hetkel töötu ning lähiaastatel ei pruugi ta olla töötuse määra suurenemise tõttu suuteline tagama endale püsivat sissetulekut igal kalendrikuul, võtta arvesse ühe mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel alla seadusjärgse miinimummäära.
  1. Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada sellega, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega ja lapsele makstava sotsiaaltoetusega. Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2) leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund /---/. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kui esinevad ka muud alused elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul arvesse võtta, et hageja kulud on igakuiselt kaetud riikliku lapsetoetusega ja lapsele makstava sotsiaaltoetusega.
  2. Kohtu hinnangul annab aluse elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära ka asjaolu, et kostja kannab kulud osaliselt ise vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel. Kostja on välja toonud, et lapse kulud seoses vahetu suhtlemisega on 36 eurot, s.o 4 päeva eest kuus. Kohus märgib esmalt, et kostja ei ole välja toonud, milles need kulud täpsemalt seisnevad. Kostja on ilmselt lähtunud arvestuslikust eeldusest, et 1 kuu elatise määr aastal 2019 oli 270 eurot ja sellest 4 päeva osa (270/30*4) on 36 eurot. Riigikohus on 08.01.
  3. a otsuses nr 3-2-1-165-13 (p 12) leidnud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kohus on kostjale eeltoodut selgitanud 17.11.2019 määruses. Kostja vastavaid asjaolusid välja toonud ei ole, viidates vaid kohtumiste kestusele. Kohus võtab tõendina asja juurde Tartu Maakohtu 20.02.
  8. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-10, millega on määratud kindlaks kostja ja hageja suhtluskord. Suhtluskorra kohaselt toimuvad ema ja lapse kohtumised üle nädala paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et laps peab olema valmis kohtumiseks xxxx laupäeval kell 12 ja pühapäeval kell 17 hakkab laps xxxx koju sõitma. 7
(11)2-19-14393 Kohus märgib, et eeldada võib, et kostjal kaasnevad kulud seoses transpordiga marsruudil xxxx. Samuti kaasneb lapsega suhtlemisega kindlasti toidukulu ja mingis (küll väikeses) ulatuses saab põhjendatud kuluks lugeda ka eluasemega seonduva kulu. Samas ei kesta kohtumised mitte iga kahe nädala järel 2 päeva, vaid pigem kestusega 1 päev ja 5 tundi, seega ühes kuus kokku alla kolme päeva. Samuti ei ole kohus veendunud, et kohtumised toimuvad igal ettenähtud korral. Nimelt on lapsega suhtlemist korraldav määrus tehtud 20.02.
  1. Kostja kinnitusel viibis ta ajavahemikus 07.11.2019-09.01.2020 Iirimaal. Sel ajal pidi ära jääma vähemalt neli järjestikust kohtumist lapsega. Kohtu hinnangul puudub alus eeldada, et kostja asub enda kohustust lapsega suhelda tulevikus oluliselt korrektsemalt täitma. Kokkuvõtlikult peab kohus seda, et ema kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult lapsega suhtlemise ajal, mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, aga konkreetse summa võrra väljamõistetava elatise vähendamiseks alust ei ole.
  2. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hageja põhjendatud vajadused on miinimummäärast väiksemad. Aluse elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära annab ka asjaolu, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega, samuti lapsele makstava sotsiaaltoetusega. Samuti asjaolu, et mingis ulatuses kannab kostja lapse ülalpidamiskulud vahetult, temaga suhtlemise ajal. Kohus arvestab ka kostja töötust ja hetke olukorda tööturul. Arvestades, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulud ei ületa praegusel hetkel ega eeldatavasti lähiajal 507 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda elatise väljamõistmisel just sellest summast. Kuna eelduslikult on mõlema vanema panus lapse ülalpidamisel võrdne ning kohus ei ole tuvastanud ka alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest, mõistab kohus hagejalt välja elatise alates hagi esitamisest 190 eurot kuus. Kohus on selle summa arvutamisel lähtunud lapse põhjendatud ülalpidamiskulude suurusest, lapsele makstavatest toetustest (129,04 eurot kuus, tl 49) ja kostja poolt vahetult antavast ülalpidamisest.
  3. Hageja on nõudnud tagasiulatuva elatise väljamõistmist

§ 108

alusel ajavahemiku 01.01.2019-17.09.2019 eest kogusummas 1933 eurot.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 17.1 Esmalt tuvastab kohus, mis on põhjendatud elatise summa tagasiulatuval perioodil ja seejärel käsitleb kostja vastuväiteid sellele nõudele. Kohtu hinnangul on tagasiulatuva elatise nõude arvutamisel põhjendatud lähtuda samast summast, kuid arvestada täiendavalt juurde seni kantud pikapäevarühma kulu. Kuna pikapäevarühma kulu ei lisandu suvekuudel, sai see kulu tekkida ajavahemikus 01.01.2019-17.09.2019 ainult kuuel kuul, mis teeb perioodi keskmiseks kuluks 16,66 eurot. Kuna kostja peab kandma sellest summast poole, on kostja põhjendatud ülalpidamiskohustus selles ajavahemikus (190+8,33) 198,33 eurot kuus, mis jääb samuti alla seadusjärgse miinimumsumma. Kogu perioodi summa kokku on 1699,03 eurot. 17.2 Kostja väitel on ta tasunud elatist selle ajavahemiku eest nii hageja isale kui ka lapse enda kontole. Asjas esitatud tõendite põhjal (tl 6, 41) on kostja tasunud hagejale elatist hageja esindaja arvelduskontole tagasiulatuva ajavahemiku eest kokku 430 eurot. Kohus arvestab selle summaga elatise väljamõistmisel. Osa rahast on kostja tasunud lapse isiklikule arvelduskontole. Kuna hageja on saanud esitada selle konto väljavõtte (tl 108), tuleb järeldada, et hageja isal on samuti ligipääs kontole ja võimalus sellele kontole kantud raha hageja huvides kasutada. Samas nähtub hageja arvelduskonto väljavõttest (tl 108), et kui hageja ema on ajavahemikus 28.02.2019-14.10.2019 kandnud sellele arvelduskontole kokku 315,96 eurot, siis on hageja ema kandnud enda arvelduskontole tagasi ka 297 eurot. Seega saab ülalpidamise andmise kohustuse täitmiseks 8

(11)2-19-14393 tagasiulatuval perioodil arvestada vaid (315,96-297) 18,96 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue saab olla kokku põhjendatud seega ulatuses (1699,03-430-18,96) 1250,07 eurot. 18. Järgnevalt käsitleb kohus, kas kostjalt on põhjendatud mõista välja kogu see summa. Kostja vastuväidete kohaselt oli ta sel ajavahemikul töötu ning tema sissetulek oli väga väike. Samuti ei olnud kostjal võimalik leida sobivat tööd oma varasemas elukohas, mistõttu oli kostja sunnitud kolima. Kostja on esitanud nõudele ka samad vastuväited, mis alates hagi esitamisest nõutud elatise korral. 18.1 Samuti on kostja väitnud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pidanud kostja tasuma hagejale elatist jaanuari ja veebruari 2019 eest ning pidi tasuma alates märtsist 2019 vastavalt oma võimalustele. Hageja vastuväidete kohaselt vanemate vahel taoline kokkulepe puudus. Kohus leiab, et sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. Hageja seadusliku esindaja e-kirjast kostjale (tl 107) nähtub ka vastupidine, s.o et hageja seaduslik esindaja on esitanud 28.03.2019 pretensiooni kostjale, kuna kostja ei ole tasunud elatist seadusjärgses miinimummääras, vaid üksnes 90 eurot. 18.2 Mis puutub kostja vastuväidetesse puuduva sissetuleku osas tagasiulatuval ajavahemikul, siis leiab kohus, et kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuv ei viita sellele, et kostja kasutada olnud vahendid sel ajavahemikul olid nii piiratud, kui kostja väidab. Kostja esitatud maksekorraldustest (tl 29-41) nähtuvalt on kostjale makstud sel ajavahemikul töötutoetust kokku 3014,41 eurot. Kostja on temale kuulunud kinnisvara müügist 04.09.2019 saanud Xxxx väljavõtte (tl 74) kohaselt kokku 22 000 eurot, millest uue kinnisvara soetamiseks on 13.09.2019 kulunud 15 000 eurot (tl 74 pöördel). Seega on kostjal olnud võimalik kasutada aastal enda ja lapse põhjendatud vajaduste katteks (22 000-15 000) 7000 eurot. Kostja ei ole asunud selle eest tasuma elatise võlgnevust hageja ees. 18.3 Kostja selgituse kohaselt (tl 102 pöördel) on 7000 eurot kulunud kostja vastuse esitamiseks õigusabikulude kandmiseks (1500 eurot, tl 74 pöördel); hagejale jõulukingituse ostmiseks ehtepoest, mida küll veel üle antud ei ole; auto kasutamiseks sõlmitud lepinguga võetud kohustuste täitmiseks; kuludeks lapsega suhtlemisel- restoranikulu, kinopiletid, lapsele koju järele sõitmise ja lapse tagasitoomise kulu. 18.4 Kohus märgib, et olukorras, kus vanemal on piiratud vahendid, tuleb nende kasutamist planeerida mõistlikult. Põhjendatud ei ole elatise tasumisest vabastamise taotlemisel tugineda kantud kuludele mitte mõistlikus ulatuses. Loomulikult oli kostjal õigus kasutada lepingulist esindajat kostja vastuse koostamiseks, kuid seda mitte hageja esmavajaduste rahuldamise arvelt. Juhised kostja vastuse koostamiseks olid toodud kohtumääruses, millega kohus hagi menetlusse võttis. Seega oleks kostja saanud kohtule vastata ka ilma lepingulist esindajat kasutamata, tuues välja elulised asjaolud. Selle jaoks ei ole õiguslikud eriteadmised vajalikud. Samuti ei saa kohus jõuda järeldusele, et lapsele elatise maksmise asemel on mõistlik kinkida lapsele kalleid ehteid. 18.5 Ka autoga seotud kulud saavad olla põhjendatud vaid mõistlikus ulatuses. Kostja on toonud välja, et ei töötanud ajavahemikus novembrist 2019 veebruari alguseni 2020 (kostja on 03.04.2020 seisukohas väitnud ka, et ei töötanud aastal 2019 üldse, kuid esitatud tõendite põhjal on see valeväide). Kostja kinnitusel on sõiduk vajalik eeskätt tööle ja tagasi sõitmiseks. Sellegipoolest on kostja teinud nimetatud ajavahemikus autoga seonduvaid kulutusi (tanklad, rehvid, autopesula, eraisikule ülekanne selgitusega „auto“, muud kulutused) kokku (tl 74-77) kokku vähemalt 2824,17 euro ulatuses, mida ei saa 1 kuu keskmise kulu 706,04 euro juures kindlasti mõistlikuks pidada. Samuti on kostja kasutanud kinnisvara müügist saadud summat reisimiseks (lennukipiletid summas 150,99 eurot). 9
(11)2-19-14393 18.6 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kui kostja oleks kasutanud kinnisvara müügist saadud raha mõistlikult, oleks ta saanud maksta hagejale elatist ka tagasiulatuval perioodil nii kohtu hinnangul põhjendatud summas kui ka suuremas ulatuses. Seega ei saa kostja vabaneda elatise tasumisest põhjendusega, et tal ei ole enam raha, mida ta oleks saanud kasutada lapsele ülalpidamise andmiseks.
  1. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski lähtuda sellest, et tagasiulatuv elatise väljamõistmine ei tohiks viia kohustatud isikut raskesse seisu. Riigikohus on
  2. mai
  3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 (p 20 ) leidnud, et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Kohus ei ole tuvastanud vara olemasolu, mille müügi arvelt saaks kostja rahuldada praegu tagasiulatuva elatise nõuet. Praegusel hetkel on kostja töötu ning lähitulevikus mõistliku tasuga töö leidmine ei ole hetke majandussituatsioonis kindel. Samuti on alates 18.09.2019 tasumisele kuuluv elatis muutunud sissenõutavaks juba märkimisväärses ulatuses ning ka selle summa leidmine seab kostja ilmselt raskesse olukorda. Kui kostjal kuluvad kõikvõimalikud vahendid elatise juba sissenõutavaks muutunud nõude täitmisele pika aja vältel, satub reaalsesse ohtu kostja võimekus tagada hagejale suhtlemiskorra järgsete külastuste ajal vahetu ülalpidamine. Kui seetõttu katkeb kostja ja hageja suhtlemine, ei ole see ilmselt hageja huvides. Kohus lähtub kostja kohtulahendi tegemise ajal olemasolevast ülalpidamisvõimest, samuti elatise vähendamise aluseks olevatest asjaoludest ning leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav, kuna seab kostja raskesse olukorda. Kohus jätab nendel põhjustel tagasiulatuva elatise nõudes hagi rahuldamata.
  10. Hageja 03.04.2020 esitatud tõendi (tl 109) kohaselt on kostja tasunud pärast hagi esitamist elatist 200 eurot. Varasema perioodi eest tasutud elatise on kohus arvestanud tagasiulatuva elatise nõude katteks. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada, et hageja elatise nõue alates 18.09.2019 on kokku täidetud 200 euro ulatuses.
  11. Hageja on taotlenud, et elatis makstakse hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kostja on taotlenud, et ta saaks elatise tasuda hageja arvelduskontole, kuna on olemas reaalne võimalus, et laps võib tulevikus soovida kolida elama ema juurde ning sel juhul pole vaja enam täpsustada, kelle arvele teine vanem elatise tasuma peab. Riigikohus on 16.01.
  12. a lahendis nr 3-2-1-159-12 (p 11) leidnud, et põhjendatud on määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et kostja peab tasuma hagejale elatise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Selliselt on tagatud, et elatis makstakse last tegelikult kasvatavale isikule, kes saab elatist kasutada hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole kostjal sellisel juhul võimalik võtta juba makstud elatist tagasi, milline arveldamise kord nähtub hageja arvelduskonto väljavõttest (tl 108). 10
(11)2-19-14393 Kohus märgib, et kui laps peaks asuma elama kostja juurde, saavad vanemad leppida kokku lapse ülalpidamise korraldamise muutunud tingimustes. Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus märgib, et sellist jaotust ei mõjuta ka asjaolu, et tagasiulatuva elatise nõudes jäi hagi rahuldamata. Selline nõue ei olnud esitatud põhjendamatult ning kohus leidis üksnes, et nõude rahuldamine võiks seada kostja ülemäära raskesse olukorda.
  3. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulu on 11.05.2020 taotluse kohaselt lepingulise esindaja kulu 1092 eurot, s.o õigusabikulu kokku 7 töötunni eest, tunni tasu 130 eurot, lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on õigusabikulu täies ulatuses põhjendatud nii ajakulu kui ka tunnitasu suuruse osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1092 eurot.
  4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.05.2020 kohtuotsus. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.