← Eesti

2-19-8820/21

Obsah (13)§ 633§ 187§ 459§ 122§ 129§ 230§ 436§ 231§ 232§ 445§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-8820 17. detsember 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J K (hageja) esitas

  1. juunil 2019 Viru Maakohtule hagi J K´ilt (kostjalt) väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub muuta Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a kompromissi kinnitamise määrust tsiviilasjas nr 2-08-14838 ning suurendada kokkulepitud ja määrusega kinnitatud elatise suurust kuni seadusega ettenähtud elatise miinimummäärani, mis on hetkeseisuga 270 eurot, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub kohustada kostjat kanda elatis pangakontole XXX igakuiselt 15 kuupäevaks, saaja M A. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 208-14838 oli kinnitatud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja kohustub tasuma igakuiselt hagejale elatis igakuiselt 3300 krooni (210,90 euro). Pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist asjaolud, mis mõjutavad elatise suurusele on oluliselt muutunud. Muutunud on PKS sätestatud elatise miinimummäär ning alates
  6. jaanuarist
  7. a igakuine elatis moodustab ½ EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 270 euro. Muutunud on ka lapse vajadused. Pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist on hageja läks kooli ja treeningutele ning hageja vältimatu kulud on suurenenud. Hagiavalduse esitamise seisuga hageja vältimatu kulud on järgnevad: Toit 210 euro (7 euro päev) Eluasemekulud 50 euro Sõidukulud 10 euro Hügieen 10 euro Ravi 20 euro Riided 100 euro Jalatsid 30 euro Huvid ja ringid 50 euro 2

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Mänguasjad/taskuraha Koolikulud Kokku 540 eurot. 30 euro 30 euro Seega aastal 2008 vanemate vahel kokkulepitud elatise suurus enam ei katta minimaalsed vajadused. Hageja perekonnas sündis veel laps A A (ik x), kes on hagiavalduse esitamise päeva seisuga on alaealine. Seega hageja emal tekkis ülalpidamiskohustus ka A A (ik x) suhtes, mis omapoolselt mõjutab perekonna majandusliku olukorrale, kuna hageja ema sissetulek jagatakse kahe lapse vajaduste katteks. Hageja põhjendab oma hagi

§ 459ja kohtupraktikaga.

Viru Maakohus 12. juuni 2019 määrusega võttis hagi menetlusse. TSIVIILASJA HIND Hageja nõudeks on suurendada kostjalt alaealise lapse kasuks välja mõistetud igakuist elatusraha seaduses sätestatud miinimummäärani. Vastavalt

§ 122

lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud

  1. juunil
  2. Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a kompromissi kinnitamise määruse alusel kostja on kohustatud tasuma igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist summas 3300 krooni, mis teeb 210,91 eurot (3300 : 15,6465). Hageja soovib elatusraha suurendada seaduses sätestatud miinimummäärani, mis käesoleval ajal on 270 eurot. Hageja soovib suurendada elatusraha 270-210,91=59,09 euro võrra ühes kalendrikuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha moodustab 9x270=2430 eurot, , s.o hagi rahuldamise korral peab kostja maksma hagejale 59,09 eurot kuus rohkem võrreldes Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a kompromissi kinnitamise määrusega, üheksa kuu kohta seega 9x59,09=531,81 eurot. Hagihind moodustab 531,81 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ja põhjendused ei ole olulised ja ei saa olla aluseks varem tehtud kohtulahendi muutmiseks. Vaidlus ei ole, et alates
  7. a EV kehtestatud kuupalga alammäär on korduvalt muutnud. Vaid
  8. aastal kokkulepitud summa oli oluliselt suurem kui aastal 2008 seadusega oli sätestatud ja see ei olnud tingitud sellega, et lapsel on erivajadused. Aastal 2008 kostjal olid võimalused selleks et tasuma lapse ülalpidamiseks 3300 krooni ehk 210,90 euro. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lapsel tekkisid suured kulud võrreldes aastaga
  9. Kooli käimise fakt iseennast ei tõenda seda. Asjaolu, et hageja emal sündis veel 3

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 laps A A ja seoses sellega lapse emal tekkis täiendav ülalpidamiskohustus samuti ei ole põhjus nõudma elatise suurendamist teisele lapsele. Lapse emal on omapoolne kohustus osutada ülalpidamist ning teenindada raha oma laste ülalpidamiseks samaselt kostjaga. Kostja majanduslik olukord ja teiste ülalpeetavate olemasolu ei anna talle võimalus tasuma hageja kasuks hagiavalduses nõutavas määras. Kostja töötab ja vastavalt tööandja tõendile kostja sissetulek moodustab tavaliselt 638,59 euro. Kostjal on vältimatu laenukohustused, mis on seotud eluaseme soetamisega - laenuleping 06-xEL. Laenukohustuse lõpptähtaeg on 20.10.2041. a ja praegune igakuine makse moodustab 203 euro kuus. Samas ei ole välistatud, et intressi muutmise tõttu laenuandja muudab igakuised maksed kuni 358,70 euro. Kostjal on vältimatu laenukohustused mis tulenevad laenulepingust 06-x-EV. Antud laen oli võetud ka eluaseme säilitamiseks. Igakuine makse moodustab 120,07 euro. Pärast aastal 2008 kompromissi kinnitamist kostjal ka muutusid asjaolud seoses ülalpeetavatega. Aastal 2013 sündis tal poeg M K (ik
  1. x)ja aastal 2018 - tütar A Ka (ik x). Koos hagejaga kostjal on kokku kolm ülalpeetavad. Kuna perekonnaseaduse alusel kostja on kohustatud kasutama rahavahendid võrdselt enda ja ülalpeetavate ülalpidamiseks (638,59/4) hagiavalduse rahuldamine ja elatise suurendamine ei ole põhjendatud. Täiendavalt kostja märgib, et ta kaalub võimlas esitada vastuhagi elatise vähendamise nõudes juhul, kui vaatamata seletustele ja esitatud tõenditele hageja jääb oma nõude juurde. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja ei nõustu sellega, et võrreldes 2008.aastaga ei ole asjaolud oluliselt muutunud ja seega puudub alus elatise suurendamiseks. Võrreldes tsiviilasjas nr 2-08-14838 tehtud kohtulahendi aja seisuga muutus oluliselt Eestis töötasu alammäär 4350 kroonist ehk 278,02 eurost 2008. aastal kuni 540 euroni 2019. aastal. Töötasu alammäära suurendamine on otseses seoses hinnatõusuga. Kostja väide, et kokkulepitud elatise suurus oli oluliselt suurem kui 2008.a elatise alammäär, ei oma õiguslikku tähendust käesoleva asja lahendamiseks. Lisaks sellele unustab kostja, et tol ajal kehtiva tulumaksuseaduse järgi oli elatis maksustatud tulumaksuga ja seega vähenes selle suurus tegelikult 20% võrra. Riigikohus on leidnud oma otsuses nr 3-2-1-124-15, et kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
  2. te)varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (p 12). 2008. aastal oli elatise miinimummäär 139,01 eurot ning käesoleval aastal on see 270 eurot. Seega on elatise miinimummäär võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Ainuüksi see annab juba aluse elatise suurendamise hagi esitamiseks. Kohtuotsuse olemasolu ei välista ega piira lapse seadusest tuleneva elatise suurendamise nõude esitamist. Tegelikult muutusid ka hageja vajadused. Praegu vajab hageja hambaklambreid ja sellega seotud hooldust. Ainult breketite maksumus ilma nende paigaldamiseta kõikub 500 eurost kuni 800 euroni. Breketite paigaldamine tähendab ka seda, et hagejal tuleb külastada hambaarsti iga kuu nende korrigeerimiseks ühe-kahe aasta jooksul, siinjuures on hambaarsti tasu 75 eurot iga korrektsiooni eest. Tuleb ka arvestada sellega, et arsti vastuvõtule tuleb hagejal sõita kogu aeg Tartusse. 4
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Hageja õpib eestikeelses koolis. Kuna tema ema- ja perekeel on vene keel tegeleb hageja täiendavalt 2 korda nädalas eesti keele eraõpetajaga, kelle õppetund maksab 20 eurot. Täiendavad kulutused on seotud ka koolitarvetega, mida ei olnud 2008.aastal. Hageja tegeleb professionaalselt spordiga (poksiga) Narva xxx, millega kaasnevad ka täiendavad sporditarvetega seotud kulud (jalatsid, rõivad, poksikindad ja muu spordivarustus). Hagejal on sportlik eridieet, mis tähendab ka seda, et üldjuhul toitub ta kogu perest eraldi. Kostja arvates ei ole hageja oma vajadusi tõendanud. Sellega nõustuda ei saa. Riigikohtu otsustes rõhutatakse pidevalt, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12; 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (RKTKo nr 3-2-1-7-05, p 20, RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 21). Seega võib väita, et seadusega ettenähtud minimaalse elatisega tagatakse ka minimaalselt vastuvõetav lapse elulaad. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). Samuti põhjendas kostja oma vastuväiteid sellega, et tema ülalpidamisel on veel kaks last peale hageja ja tema sissetulek ei luba elatist isegi alammääras maksta. Hageja sellega ei nõustu. Hageja arvates on kostja sissetulek piisav elatise maksmiseks seaduses sätestatud määras. Vastuses märkis kostja, et tema sissetulek moodustab tavaliselt 638,59 eurot. Kuid lisatud pangakonto väljavõttest selgub, et kostja saab igakuiselt dividendid ning lähetusraha. Kostja on xxx OÜ (rk x) osanik. Perioodil 01.01.2019-01.06.2019 sai kostja dividendid summas 2700 eurot. Sama perioodi eest sai kostja lähetusrahana 2770 eurot. Hageja leiab, et lähetusraha puhul on tegemist sissetulekuga, kuna kostjal puuduvad samal perioodil samasuurused sularaha väljavõtted või mis tahes kulud välismaal või ülekanded, mida võiks vähemalt kaudselt seostada tööga. Sellele viitab ka asjaolu, et kostja lõppsaldo seisuga 01.06.2019 on 1594,59 eurot, s.t. tegemist on juba kostja omandis olevate vahenditega. Seega leiab hageja, et kostja keskmine igakuuline puhtsissetulek on 1732,59 eurot (653,02*5 + 2700 + 2770). Kui lähtuda kostja poolt pakutud valemist ülalpidamisvõime kindlaksmääramiseks, võib kostja eraldada iga ülalpeetava kohta 433,15 eurot (1732,59:4), mis on oluliselt suurem, kui elatise alammäär. Isegi kui arvata kostja sissetulekust tema laenukohustusi maha, võib ta anda ülalpidamist summas 352,38 eurot ((1732,59 - 203 120,07):4). Lisaks sellele, nagu nähtub konto väljavõttest eraldab kostja oma lapse M Ki ülalpidamiseks vaid 200 eurot. M K ei ela kostjaga koos. Eeltoodust tulenevalt on täiesti paljasõnalised kostja vastuväited puuduliku sissetuleku kohta. Arvestades kostja sissetulekut, ei ole eluliselt usutav, et elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks kostja teised lapsed laps A Ka varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. 5
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Siinjuures selle asjaolu esinemist tuleb tõendada kostjal, mida ta ei teinud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt rõhutanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt RKTKo 23.04.2004.a nr 3-2-1-57-04, RKTKo 30.11.2004.a nr 3-2-1-121-04, RKTKo 09.03.2005.a nr 3-2-1-7-05, RKTKo 21.03.2007.a nr 3-2-1-3-07). Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ning seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. Ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 18 p 1 (RTII, 09.05.1996, 16, 56) sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast oleneva, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Põhiseaduse § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Järelikult on vanemal kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist (PKS § 97 p 2). Hageja leiab, et iseenesest asjaolu, et kostja arvates temal on ebapiisav sissetulek ei anna alust elatise vähendamiseks või alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi tasumiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 216-2343, p 13, RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). KIRJALIK MENETLUS Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 17. oktoobri 2019. a määrusega vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavad selgitused kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt, samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Sama määrusega

§ 230lg-st 3 lähtuvalt võttis kohus asja materjalide juurde tõendid.

  1. novembri 2019 määrusega lisas kohus käesoleva tsiviilasja materjalide juurde dokumendid tsiviilasjast nr 2-08-
  2. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku esitada selgitused kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt. Kompromissi pooled ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja täiendavaid avaldusi, seisukohti ega selgitusi. Kohus muutis
  3. detsembri
  4. a määrusega kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Hageja täiendavad seisukohad ja selgitused Hageja esitas täiendavad tõendid. Hageja selgitas, et ta elab koos ema M A, tema abikaasa M A´i ja õe A Aga korteris aadressil xxx, x. Ema sissetulek koosneb töötasust summas 516 eurot (neto) ning peretoetusest summas 120 eurot (kahele lapsele). Kostja kannab hageja ülalpidamiseks 200 eurot. Hageja ema abikaasa 6

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 M A´i töötasu moodustab ca 1500 eurot, millest ca 600 eurot kannab ta hageja ema pangakontole pere vajadustele, 270 eurot maksab M A oma tütre V A ülalpidamiseks ning
  1. juunini tasus ta veel 270 eurot tütre J A ülalpidamiseks, sissetuleku ülejäänud osas kuulutatakse ka hageja perekonnale. Korteriomandid aadressil x, x linn ja x, x linn üürile ei anta. Korterit aadressil x kasutab aeg-ajalt M A vend koos oma perega, kes elab pidevalt Peterburis. Korterite alalhoidmisega seotud kulud kannab hageja perekond. Hageja samuti seletab kohtule aadressil x, Narva registreeringuga seotud asjaolusid. 2006.aastal soetasid M A ja kostja J K ühiselt korteriomandi Tallinnas aadressil x. Pärast perekonnaelu purunemist kolisid hageja koos emaga tagasi x, kus elasid M A ema (hageja vanaema) juures aadressil x. Kuna hageja emal puudus oma elukoht, toetuste ja lasteaias koha saamiseks registreeriti hageja elukohaks tema vanaema juures. Praegu hageja seal ei ela. Nagu hageja juba märkis elab ta koos ema, tema abikaasa M A´i ja õega korteris aadressil x, Narva. Korter aadressil x, Narva, on soetatud hageja ema Venemaal surnud sugulase pärandi arvel, mis oli saadud 2009.aastal. Hageja ja tema ema elasid nimetatud korteris perioodil 2009-
  2. 2012.aastal sõlmisid hageja ema ja M A abielu ja abikaasad soetasid korteri aadressil x. Alates 2013 elab hageja koos oma perega nimetatud korteris. Korter oli kingitud M A´le tema abikaasa M A´i poolt. 2017 novembris pöördus kostja hageja ema poole palvega loobuda oma osast korteris x rahahüvitise eest. Hageja ema nõustus ja saadud hüvitise arvel oli 2017 novembris soetatud korter aadressil x. Olemasolevad korterid kavatseb hageja ema tulevikus üle anda oma lapsele elamiseks. 01.09.2016 töölepingu nr 45 kohta selgitab hageja ema, et kostja kooselu ajal sattus leping juhuslikult tema juurde. Hageja emale teadaolevalt oli kostja sissetulek just 20 000 krooni. Aegajalt, kui kostja oli töölähetustes, andis tema tööandja lisaks pangaülekannetele raha ka hageja emale sularahas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. 7

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Tsiviilasjas nr 2-08-14838 Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a määrusega (tl 50) kinnitatud kompromissis kohustus kostja maksma igakuiselt hageja ülalpidamiseks 3300 krooni (210,91 eurot). Kohtule
  3. juunil 2019 esitatud hagis palutakse suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust seadusega ettenähtud miinimummäärani, mis on sel aastal 270 eurot kuus. Elatise suuruse muutmise vajadust põhjendatakse sellega, et pärast määruse tegemist on muutunud asjaolud, mistõttu väljamõistetud elatise suurus ei kata enam hageja vajadusi. Hagejal on sündinud veel üks laps, keda ta peab ülal. Möödunud aastate jooksul korduvalt muutunud seadusega ettenähtud elatise miinimummäär. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel ehk kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust (vt. nt RKTKo nr 3-2-1-67-17; RKTKo nr 3-2-1-35-17, RKTKo nr 3-2-1124-15).

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool elatise suuruse muutmisel üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a määruses nr 2-08-14838 ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus leidis nt
  3. oktoobri
  4. a lahendi 3-2-1-119-15 p-s 12, et olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ei saa tuvastada asjaolude muutumist ja seetõttu tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.
  5. oktoobri
  6. a lahendi 3-2-1-124-15 p-s 11 asus Riigikohus seisukohale, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Riigikohus on ka leidnud (RKTKo 3-2-1-67-17 p 11), et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt ka Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1). Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus kontrollima maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid, mis esinesid tsiviilasja nr 2-08-14838 Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a määruse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast määruse tegemist. Tsiviilasjas nr 2-08-14838 esitatud hagiavalduses (tl 98-99) nõudis hageja ema hageja ülalpidamiseks 5000 krooni suurust elatist. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja palk töölepingu alusel 20 000 krooni kuus. Koos alaealise lapsega hageja ema on sunnitud üürima 8

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 eluruumi ja üksi kasvatama last, kuna kostja neid kuidagi ei aita. Peale selle on hageja ema sunnitud maksma laenu, mille on hageja vanemad koos võtnud korteri ostmiseks ja millest kostja teda välja ajas. Hageja ema leidis, et, lähtudes kostja sissetulekust ja lapse vajadustest, on tal õigus nõuda kostjalt 5000 krooni igakuiselt lapse ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Laps vajab pidevat arstiabi, peagi on operatsioon ja pole teada, kui palju raha hakatakse kuluma lapsele pärast operatsiooni. Hageja ema ei tööta, kuna toidab last siiamaani rinnaga arsti nõudel ja selle jaoks on vaja hästi ja tervislikult toituda. Enda toitlustamiseks kulutab lapse ema umbes 3000 krooni kuus. Lisaks saab ta vanema tasu 3900 krooni ja lapse hüvitist 300 krooni. Hageja ema ei saa kostjaga ühes korteris koos elada ja oli sunnitud üürima Narva korterit. Lasteaed maksab 700 krooni, Tallinnas - 1500 krooni. Enne dekreetpuhkusele minekut töötas hageja ema Tallinnas x ja pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist läheb sinna tööle tagasi. Hageja ema tõi järgmised lapse vajadused välja: Toitumine, igapäevane menüü:
  1. laste konserveeritud toit - kolm purki - 23 krooni x 3 - 70 krooni päevas
  2. Jogurt - 14 kroom või kohupiima kreem - 16 kroom päevas
  3. Mahl - 25 krooni päevas
  4. 1 puuvili, supp, juurviljatoit - 550 krooni kuus kokku: 3850 krooni kuus Hügieenivahendid
  5. Mähkmed 1 pakend - 235 krooni x 3 - 705 krooni kuus
  6. Niisked salvrätikud 1 pakend - 37 krooni x 3 -110 krooni kuus
  7. Laste- kreem, seep, šampoon - 250 krooni kuus
  8. Vitamiinid (raud, D vitamiin, multi) - 250 krooni kuus kokku: 1315 krooni kuus Esemed, mis ostetakse üks kord kvartalis:
  9. hooaja riided - 2000 krooni kvartalis
  10. igapäevaselt kasutatavad riided - 1000 krooni (aluspesu, sukkpüksid, sokid, särgid, jakid, püksid jne) kuus
  11. arendavad mänguasjad - 1000 krooni kokku: 4000 : 2 -1350 krooni kuus Visiidid Tallinna arstile (pediaater):
  12. sõidupiletid - Narva - Tallinn -150 krooni kuus
  13. Tallinn - Narva - 150 krooni kuus
  14. elamine Tallinnas (2-3 päeva) - 1000 krooni kuus kokku: 1300 krooni kuus Üldsumma: 8815 krooni kuus. Kostja ei olnud hagiga nõus ja hagi vastuse (tl 103) kohaselt on hageja vanemad võtnud kooselu ajal Tallinna korteri soetamiseks laenu. Kõiki laenuga seotud makseid teostas kostja. Hageja pole kunagi tasunud laenumakseid. Samuti pole ta kunagi kandnud korteri pidamise ja kommunaalteenustega seotud kulutusi. Praeguseks on hagejal võimalik elada antud korteris. Tal on võimalik kasutada Tallinnas asuvat korterit, samuti on tema vanematel olemas kolmetoaline korter Narvas. Seepärast jääb arusaamatuks, mis põhjusel hageja on sunnitud, nagu ta väidab, üürima korterit teisel aadressil. 9
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Esitades poja ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmise nõuet, märgib hageja hagiavalduses esmajärjekorras, et isiklikult tema toitlustusele on tarvis 3000 krooni kuus. Ta põhjendab seda sellega, et arst nõuab lapse toitmist rinnaga. Antud nõue on mõningal määral vastuolus hageja poolt esitatud kaupluse tšekkidega sigarettide ostmise kohta. Vastavalt töölepingule on kostja kuupalgaks 9000 krooni. Tegelikkuses ta saab kätte 7500 krooni. Hageja saab 3900 krooni suurust vanemapalka. Pärast lapse sündi, ajavahemikus 2007 a. mai kuni 2007 a. detsember, kandis kostja hagejale üle 20300 krooni. Alates 2007 a. detsembrist kostja maksab hagejale, poja ülalpidamiseks, igakuiselt 3000 krooni. Hageja poolt esitatud, lapse ülalpidamisega seotud kulutuste tõendid loeb kostja ebaveenvateks ning tõesusele mittevastavateks. Arvab, et hageja nõue, 1 aasta ja 2 kuu vanuse lapse igakuiseks ülalpidamiseks 5000 krooni suuruse elatusraha väljamõistmise kohta on põhjendamata. Tsiviilasjas nr 2-08-14838 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid üheaastase lapse (käesolevas asjas hageja) ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku 8815 krooni ehk 563 eurot kuus. Kompromissina oli kinnitatud elatise summa 3300 krooni ehk 210,91 eurot kuus. Riigikohtu seisukohast (RKTKo 3-2-1-67-17 p 11) lähtudes eeldab kohus, et kompromissis ette nähtud elatisega sai lapse vajadused isa poolt kaetud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses väidab hageja, kes on 12-aastane, et tema vajalikud igakuised kulutused on suuruses 540 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12; 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (RKTKo nr 3-2-1-7-05, p 20, RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 21). Seega võib väita, et seadusega ettenähtud minimaalse elatisega tagatakse ka minimaalselt vastuvõetav lapse elulaad. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). Seega ei pea hageja oma kulutuste suurenemist tõendama, kuna nõuab elatise suurendamist seadusega ettenähtud miinimummäärani. Sellest tulenevalt jätab kohus arvestamata hageja esitatud tõendid kulutuste suuruse kohta (tl 42, 42 pöördel-44, 129, 130-138, 139-151). Ülaltoodust lähtudes leiab kohus tõendatuks, et Viru Maakohtu 26. septembri 2008. a määruse tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud hageja kulutuste suurus. 25.08.2012 registreeris hageja abielu M A´iga (tl 7) ja 27.07.2015 on nendel sündinud laps A A (tl 8). Hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-08-14838 hageja ema tõi välja, et ta ei tööta. 10
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Sotsiaalkindlustusameti 21.01.2008 tõendi (tl 100 pöördel) kohaselt saab M G (praegune perekonnanimi A) lapse J K´i eest vanemahüvitist 3600 krooni (s.o 230,08 eurot). Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2008 tõendi (tl 107) kohaselt saab M G (praegune perekonnanimi A) lapse J K´i eest lapsetoetust 300 krooni (ehk 19,17 eurot) kuus alates 01.07.2008 ja 900 krooni (ehk 57,52 eurot) kuus alates 07.08.2008 ning vanemahüvitist 4350 krooni (ehk 278 eurot) kuus 30.05.2007-06.08.
  1. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise M A sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (tl 81-83) kohaselt tehti ajavahemikus 01.01.2008 – 31.12.2008 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 32 429 krooni ehk 2072,60 eurot, mis teeb keskmiselt 172,72 eurot kuus (2072,60 : 12). Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise M A sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (tl 84-88) kohaselt tehti ajavahemikus 01.01.2018 – 30.09.2019 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 6508,13 eurot, mis teeb keskmiselt 309,91 eurot kuus (6508,13 : 21). Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2019 vastuskirja (tl 112) kohaselt määrati J K´ile (isikukood X): - 26.03.2007-31.12.2010 lapsetoetus summas 300,00 EEK (ehk 19,17 eurot) kuus; - alates 01.01.2018 lapsetoetus summas 55,00 eurot kuus; - 01.01.2019-31.10.2019 lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus. M A´le (isikukood X) määrati: - 30.05.2007-31.12.2007 vanemahüvitis summas 3600,00 EEK (ehk 230,08 eurot) kuus, millest arvati maha tulumaks 284,00 EEK (ehk 18,15 eurot); - 01.01.2008-06.08.2008 vanemahüvitis summas 4350,00 EEK (ehk 278,02 eurot) kuus, millest arvati maha tulumaks 441,00 EEK (ehk 28,19 eurot); - alates 07.08.2008-31.03.2010 lapsehooldustasu J K´i eest summas 600,00 EEK (ehk 38,35 eurot) kuus; - 27.07.2015-31.07.2018 lapsehooldustasu A A eest 38,36 eurot kuus. A A´le (isikukood x) määrati: - alates 01.01.2018 lapsetoetus 55,00 eurot kuus; - 01.01.2019-31.10.2019 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja ema ühe kuu sissetulek moodustas
  2. aastal vanemahüvitise näol ajavahemikus 01.01.2008-06.08.2008 - 249,83 eurot kuus ning alates 7.08.2008-31.03.2010 lapsehooldustasu näol 38,35 eurot kuus. Lisaks sai ta alates 01.07.2008 lapsetoetust 19,17 eurot ja alates 07.08.2008 summas 57,52 eurot. Töötajate registri andmete (tl 51) kohaselt töötab hageja seaduslik esindaja M A alates 19.11.2018 Narva lasteaias X õpetaja abina. Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 23.10.2019 tõendi (tl 127) kohaselt töötab M A Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna Narva Lasteaias X ja tema arvestatud töötasu
  3. aasta 9 kuu eest moodustas kokku 4719,72 eurot (mis teeb keskmiselt 524,41 eurot kuus). Seega aastal 2019 hageja ema sissetulek töötasu näol on keskmiselt 524,41 eurot kuus. Lisaks saab ta lapsetoetused hageja ja tütre A peale kokku summas 120 eurot kuus. 11
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Kohus kontrollis Äriregistris olevad andmed üle, seal hageja ema andmed puuduvad. Kohus on ka kontrollinud hageja ema kohaseid andmeid Maanteeameti liiklusregistris, andmed puuduvad. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hageja esindajale 26,4 m2 suurune
  1. aastal soetatud korteriomand x (tl 55-57). Hageja seletuste (tl 115-116) kohaselt korterit üürile ei anta, korterit kasutab aeg-ajalt M. A vend koos oma perega, kes elab pidevalt Peterburis. Korteri alalhoidmisega seotud kulud kannab hageja perekond. Korter soetati hüvitise eest, mida hageja ema sai kostjalt seoses korteri x osast loobumisega. Hageja emale kuulub 39,8 m2 suurune
  2. aastal soetatud korteriomand aadressil x Narva (tl 59-60), mida seletuste (tl 115-116) kohaselt üürile ei anta, korteri alalhoidmisega seotud kulud kannab hageja perekond. Samuti kuulub hageja emale 57,4 m2 suurune
  3. aastal soetatud korteriomand aadressil x (tl 57-58). Hageja seletuste (tl 115-116) kohaselt elavad korteris hageja, tema ema koos abikaasaga ja õde. Korteri kinkis hageja emale tema abikaasa M A. Hageja seletuste kohaselt (tl 115-116) kavatseb hageja ema tulevikus olemasolevad korterid üle anda oma lapsele elamiseks. Swedbank AS pangakonto väljavõttest (tl 117-126) nähtuvalt tehti hageja ema pangakontolt tavapärased maksed peamiselt toidukaupade ja rõivaste kauplustes ning apteekides, maksed teenuste osutavatele ettevõtetele (ELISA EESTI AS, TELIA EESTI AS, AS STV), igakuised maksed korterite eest, kindlustusmaksed jne. Hageja seletuste (tl 115-116) kohaselt elab ta koos ema M A, tema abikaasa M A´i ja õe A A´ga korteris aadressil x, Narva. Ema sissetulek koosneb töötasust summas 516 eurot (neto) ning peretoetusest summas 120 eurot (kahele lapsele). Kostja kannab hageja ülalpidamiseks 200 eurot. Hageja ema abikaasa M A´i töötasu moodustab ca 1500 eurot, millest ca 600 eurot kannab ta hageja ema pangakontole pere vajadustele, 270 eurot maksab M A oma tütre V A ülalpidamiseks ning
  4. juunini tasus ta veel 270 eurot tütre J A ülalpidamiseks, ülejäänud osad sissetulekud kuulutatakse ka hageja perekonnale. Perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus leiab ülaltoodust lähtuvalt tõendatuks, et hageja ema sissetulek ja varaline seisund on Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a määruse tegemise ajaga võrreldes tunduvalt paranenud ning et hageja ema on võimeline ja kannab oma laste ülalpidamise tõttu samase rahasumma, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-08-14838 esitatud kostja 01.09.2006 töölepingu nr 45 (töölepinguga nr 40 seonduv) alapunktis 4.1 on kostja palga suuruseks märgitud 20 000 EEK (tl 101-102) ja kostja poolt esitatud 01.09.2006 töölepingu nr 45 (töölepinguga nr 40 seonduv) alapunktis 4.1 on tema palga suuruseks märgitud 9000 EEK (tl 107 pöördel - 108). 12.11.
  7. a määruses tegi kohus pooltele ettepaneku selgitada kohtule erinevust kostja töölepingus toodud palga suuruses, kuna mõlema poole esitatud töölepingutel on sama kuupäev ja number ning ka langevad lepingutingimused kokku, välja arvatud lepingu alapunkt 4.
  8. Kostja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Hageja selgitas, et kostja kooselu ajal sattus leping juhuslikult tema kätte. Hageja emale teadaolevalt oli kostja sissetulek just 20 000 krooni. Aeg12
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 ajalt, kui kostja on olnud töölähetustes, andis tema tööandja lisaks pangaülekannetele raha ka hageja emale sularahas. 18.09.
  1. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt, tsiviilasi nr 2-08-14838, (tl 5, 109) kostja esindaja J. T viitas, et töölepingu (hageja esitatud) esimene lehekülg on ilma allkirjata. Väide, et kostjal on suur palk, on paljasõnaline. Kuna poolte esitatud kostja töölepingu koopiates olev kostja palga suurus on erinev ja erinevuse põhjust ei saa praegu kõrvaldada, lähtub kohus kostja sissetuleku suuruse tuvastamisel registrites ja pangakonto väljavõttetes sisalduvatest andmetest. Poolte vahel puudub vaidlus, et Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a määruse tegemise ajal on kostja töötanud firmas xxx. Hansapanga (Swedbank) 21.05.2008 tõendi (tl 105 pöördel - 106) kohaselt on ajavahemikul 20.05.2007 kuni 19.05.2008 J K´i arvelduskontole toimunud xxx arvelduskontolt kokku 11 laekumist, mille selgitus sisaldab sõna „palgaleht“, kokku summas 73 017 krooni (tl 106 – 106 pöördel), mis on keskmiselt 6637,91 krooni ehk 424,24 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise J K´i sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (tl 92-94) kohaselt tehti perioodil 01.01.2008 – 31.12.2008 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 94 762 krooni. See teeb keskmiselt 7896,83 krooni ja 504,70 eurot kuus. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ühe kuu sissetulek moodustas
  4. aastal 504,70 eurot. Hagi vastusele lisatud TSM vormi (tl 103 pöördel) kohaselt on kostja töötasu OÜ-s X ajavahemikul 01.01.2008 – 20.05.2008 kokku 45 145 krooni, millest kinnipeetud tulumaks 21% summas 7060 krooni. Töötajate registri andmetel (tl 52) töötab kostja alates 01.03.2017 x OÜ-s. Äriregistri andmetel (tl 45) on kostja ka xOÜ osanik. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2019 teatise J K´i sissetuleku kohta ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (tl 89-91) kohaselt tehti perioodil 01.01.2018 – 30.09.2019 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 13 540,11 eurot, mis on keskmiselt 644,77 eurot. x X X X OÜ 18.06.2019 tõendi (tl 20) kohaselt on nende töötaja J K´i viimase kuue kuu palk ajavahemikul 2018 detsember – 2019 mai kokku 38455,97 eurot, mis on keskmiselt 641 eurot kuus. Ajavahemiku 01.01.2019-01.06.2019 eest J K´i pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tl 27-30) sai ta x X X X OÜ-lt selgitusega „divident“ 03.01.
  5. a 900 eurot, 12.02.
  6. a 500 eurot, 20.03.
  7. a 500 eurot, 02.04.
  8. a 800 eurot ning selgitusega „lähetuskulud“ 28.02.2019.a 550 eurot, 01.04.
  9. a 50 eurot, 03.05.
  10. a 910 eurot ning 31.05.
  11. a 910 eurot. Seega sai kostja ajavahemikul 01.01.2019-01.06.2019 x X X X OÜ-lt täiendavalt „divident“ ja „lähetuskulud“ selgitustega kokku 5120 eurot ehk keskmiselt 1024 eurot kuus (5120 : 5), mis lisaks töötasule keskmiselt 644,77 eurot kuus teeb kostja igakuiseks sissetulekuks 1668,77 eurot kuus. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ühe kuu sissetulek moodustab
  12. a-l 1668,77 eurot. 13
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 Ülaltoodust lähtudes on kostja J. K´i igakuine sissetulek
  1. aastaga võrreldes oluliselt suurenenud. Pärast Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a määruse tegemist on kostjal sündinud kaks last: 01.08.2013 M K, kelle emaks D Ka (tl 25) ja 08.08.2018 A Ka, kelle emaks T M (tl 26). Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2019 vastuskirja (tl 112) kohaselt aastatel 2008, 2018 ja 2019 J K´ile (isikukood X) - pensioni/toetusi määratud pole. A Ka´l (isikukood x) on alates 08.08.2018 määratud lapsetoetus 55,00 eurot kuus; alates 01.01.2019 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. T M´l (isikukood xxx) on 08.08.2018 määratud sünnitoetus 320,00 eurot, ühekordne. Alates 24.10.2018 vanemahüvitis summas 1232,11, millest maha arvatakse tulumaks 176,42 eurot. Ajavahemiku 01.01.2019-01.06.2019 eest J K´i pangakontoväljavõttest (tl 27-30) nähtuvalt kannab ta M A´le selgitusega „alimenti“ ehk elatis igakuiselt 200 eurot. Samuti kandis kostja D Ka´le selgitusega „M alimendid“ 200 eurot 13.01.
  4. a ja 11.02.
  5. a ning alates 11.03.2019 kannab ta D Ka´le selgitusega „M alimendid“ 100 eurot kuus ja alates 25.03.2019 Tallinna Linnakantseleile selgitusega „K M“ lisaks 100 eurot kuus. Kostja suhtes ei ole täitemenetluseid algatatud (tl 53). Maanteeameti liiklusregistri andmetel (tl 54) kuulub kostjale sõiduk – Volkswagen Touran, universaal, ehitusaasta
  6. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale 60,1 m2 suurune
  7. aastal soetatud korteriomand xxx (tl 61-63), mis on olnud aastail 2006-2017 kostja ja hageja seadusliku esindaja kaasomandis. Hagi vastuse kohaselt see korter on kostja elukoht (tl 17). Tsiviilasja nr 2-08-14838 kohtuistungi 18.09.2008 protokollist (tl 5, 109) nähtuvalt on kostja ja hageja seaduslik esindaja koos saanud laenu Tallinnas asuva korteri soetamiseks ja osamakseid tasus ainult kostja. Hagi vastuses viitas kostja sellele, et temal on vältimatu laenukohustused, mis on seotud eluaseme soetamisega - laenuleping 06-x-EL. Laenukohustuse lõpptähtaeg on 20.10.2041 ja praegune igakuine makse moodustab 203 eurot kuus. Samas ei ole välistatud, et intressi muutmise tõttu muudab laenuandja igakuised maksed kuni 358,70 eurot. Kostjal on vältimatu laenukohustused, mis tulenevad laenulepingust 06-x-EV. Antud laen taotleti ka eluaseme säilitamiseks. Igakuine makse moodustab 120,07 eurot. Hagi vastusele lisatud tõendist „Lepingul sooritatud operatsioonid“ nähtuvalt (tl 104) on laenuleping 06-x-EL kehtiv juba 17.11.2006 ja samuti Viru Maakohtu
  8. septembri
  9. a määruse tegemise ajal. Tõendist „Lepingul sooritatud operatsioonid“ nähtuvalt (tl 105) on laenuleping 06-x-EL kehtiv ka juba 17.11.2006 ja samuti Viru Maakohtu
  10. septembri
  11. a määruse tegemise ajal. Lepingute kohaste osamaksete suurus ei ole Viru Maakohtu
  12. septembri
  13. a määruse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Kostja vastuses hagile viidatud laenulepingud ei tekkinud seega pärast Viru Maakohtu
  14. septembri
  15. a määruse tegemist ning kohus kohtuotsuse tegemisel nendega ei arvesta. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PKS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 14
(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820 kuupalga alammäära, lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et lähtudes asjaolust, et kostja sissetulek pärast Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a määruse tegemist oluliselt suurenes, on kostja võimeline tasuma elatist hageja nõutud suuruses. Kostjalt selle suuruse elatist välja mõistes ei jää kostja teised lapsed (M K, A Ka) ebavõrdsesse olukorda ja ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, jagades kostja sissetuleku kostja enda ja kolme lapse vahel (1660 / 4 = 415). Seega saab kostja maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis on käesoleval aastal 270 eurot kuus. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja muudab Viru Maakohtu
  3. septembri 2008 kompromissi kinnitamise määrus tsiviilasjas nr 2-08-
  4. Kohus suurendab tsiviilasjas nr 2-08-14838 kokkulepitud ja Viru Maakohtu
  5. septembri 2008 kompromissi kinnitamise määrusega kinnitatud elatise suurust ning mõistab kostjalt välja elatis alaealise lapse J K´i ülalpidamiseks 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates
  6. juunist 2019 kuni J K´i täisealiseks saamiseni
  7. märtsil
  8. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab hagejat maksma kostja igakuise elatusraha kostja seadusliku esindaja arvelduskontole määratud ajaks. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega on otsus kostja kahjuks, mistõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 15

(16)Tsiviilasi nr 2-19-8820

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (tl 116). Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.

§ 174

lg 4 esimesest lausest tulenevalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. J K´i menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.