MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1467 Haldusasi XX kaebus Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268

) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta nõuab Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamist. Nagu kohus 18.09.2020 kaebuse käiguta jätmise määruses selgitas, saab kaebaja nõuda Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamist ainult juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. 10.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuses selgitatakse muuhulgas, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

1. Kohus selgitab, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab isikut aitama tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsmisel. Vastasel juhul ei ole tuvastamisnõue lubatav. Kaebusest ega kaebaja 25.09.2020 vastusest ei nähtu, milles võiks Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 61/268 õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt põhimõttelist soovi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, p 36). Riigikohtu praktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 kohtuotsus nr 3-3-1-1102, p 15). Kaebaja ei ole viidanud tuvastamisnõude rehabiliteerivale eesmärgile ja sellise põhjendatud huvi olemasolu ei ole ka kohtule äratuntav. Tuvastamisnõudele üleminek on preventiivsel eesmärgil lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et rikkumine võib toimuda sama vastustaja poolt sama kaebaja suhtes. Väidetav õiguste rikkumine toimus Tartu Vanglas seoses osakonna kambrite uste kahepäevase lukustamisega
2. aasta suvel. Kuna kaebaja viibib praegu Tallinna Vanglas, on välistatud, et kaebaja tuvastamisnõudel võiks olla preventiivne eesmärk. Ka Tartu Vanglas viibimise olukorras puuduks alus arvata, et Tartu Vangla võib kambrite uksed remonttööde tõttu uuesti paariks päevaks lukustada. Seega leiab kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamiseks.
3. Kohus eeldab, et kaebaja ei ole 25.09.2020 vastusest hoolimata loobunud Tartu Vangla 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamise nõudest.

§ 45

lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub kaebajal kaebeõigus Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja vaidlustamiseks. Puudub alus arvata, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Seega ei saa Tartu Vangla 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamist eraldiseisvalt nõuda. 13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

14. Kaebaja on kaebuses esitanud menetlusabi taotluse (riigilõivust vabastamine). Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub alus riigilõivust vabastamise küsimuse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2