Obsah (7)

§ 150§ 550§ 372§ 371§ 477§ 173§ 168

2-20-15552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2020. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15552 Tsiviilasi V M avaldus alaealise lap

§ 150lg 1 p 2 alusel.

1. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Avaldus lk 1 / 3 2-20-15552 23.10.
2. a esitas avaldaja V M (alaealise lapse isa) Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja avalduse, milles palub kohtul anda nõusolek alaealise lapse O M nimel tehingu tegemiseks, s.o lapsele kuuluva XXXXXXXXXXXX kinkimiseks lapse emale H S. Avaldaja põhjendab avaldust asjaoluga, et avaldaja soovib kindlustada oma laste ema tuleviku. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 550

lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses hagita perekonnaasjana.

§ 372

lg 1 järgi lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku tähtaja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et esitatud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1. Kohtule koos avaldusega esitatud 06.06.
2. a hoonestatud kinnistu kinkelepingust ja asjaõiguslepingust nähtuvalt on avaldaja V M kinkinud alaealisele lapsele O M Kuresaare linnas asuva V asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega (registriosa nr XXXXXX). Käesoleva avaldusega soovib avaldaja alaealise lapse nimel kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks, millega soovib avaldaja kõnealuse lapsele kuuluva kinnistu kinkida lapse emale H S. Kohus on teinud kinnistusraamatust väljavõtte, millest nähtuvalt kuulub kõnealune kinnistu O M'le ning omanikukanne on sisse kantud 06.06.
3. a asjaõiguslepingu alusel 07.07.
4. a.
5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seega vajab avaldaja kohtu nõusolekut O. M'le kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamiseks.
6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alaealine laps O M, kellele kuuluvat kinnistut soovib avaldaja ära kinkida, sündinud XXXXXXXXXXXXX a. Eeltoodust nähtuvalt saab O. M XXXXXXXXXXXX täisealiseks, millest tulenevalt on alates nimetatud ajast võimalik O. M'l temale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust iseseisvalt käsutada. 4.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud hageja (käesoleval juhul avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga (käesoleval juhul avaldusega) ei ole hageja (avaldaja) taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4.

1. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks lapsele kuuluva kinnistu kinkimine lapse emale lapse huvides. Avaldaja on paljasõnaliselt välja toonud, et avalduse esitamise eesmärk on lapse ema tuleviku kindlustamine. Avalduses puuduvad sisulised põhistused, millest tulenevalt sellise tehingu tegemine lähtub avaldaja hinnangul lapse huvidest. 4.
2. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt PKS § 123 lõikele 1 teeb kohus kõiki PKS
3. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohtupraktikast tulenevalt kehtib lapse vara kasutamisel eeldus, et vara ennast ei või vanemad üldreeglina ära kulutada, seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Lubatavaks saab pidada lapse vara kasutamist lapse enda huvides. Kuivõrd avalduses puuduvad avaldaja põhistused, millest nähtuks, et taotletava tehingu tegemine on lapse huvides, siis kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, milleks riik peaks andma õiguskaitset. lk 2 / 3 2-20-15552
4. Kohus leiab, et olukorras, kus käesoleval hetkel alaealine laps O. M saab kahe nädala pärast täisealiseks, ei ole põhjendatud ka avaldaja avalduse käiguta jätmine ja tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks (s.o avalduse põhistamiseks), kuna on ilmselge, et käesolevat tsiviilasja ei ole võimalik menetleda aja jooksul, mil laps O. M on alaealine, kuivõrd laps saab täisealiseks juba XXXXXXXX.
5. Kohus selgitab avaldajale, et käesolevas menetluses peaks kohus esmalt andma avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o avalduse põhistamiseks, millest nähtuks, millest tulenevalt avaldaja leiab, et taotletav tehing on lapse huvides. Seejärel avalduse menetlusse võtmisel oleks asjas vajalik määrata lapsele riigi õigusabi korras vandeadvokaadist esindaja, kes seisaks menetluse raames lapse huvide eest, kuna lapse ja tema vanema huvid võivad olla ilmselgest vastuolus. Kohus peab seejärel küsima esindaja arvamust avaldaja avalduse kohta ning kuulama ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku, st alaealise lapse. Kõnealuste menetlustoimingute tegemine enne O. M täisealiseks saamist (s.o enne
6. novembrit
7. a) ei ole kohtu hinnangul võimalik, seega ei ole võimalik kohtul ka enne lapse täisealiseks saamist lahendada käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldaja avaldust.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb ka teine menetlusse võtmise keeldumise alus, kuna V M avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
9. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus

§ 371

lg 2 p 2 alusel (koostoimes

§ 477

lõikega 1) menetlusse võtmast V M avaldust kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse O M nimel tehingu tegemiseks, s.o O M'le kuuluva V kinnisasja (XXXXXXXXXXXXXXXX kinkimiseks tema emale H S. 9.

§ 372

lg 5 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse. 10. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja (käesoleval juhul avaldaja) kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot. Avaldajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel.

Riigilõivu tagastamise avalduse vorm (avaldus riigilõivu tagastamiseks tsiviilkohtumenetluses) on leitav kohtute koduleheküljelt: https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Muid menetluskulusid käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik lk 3 / 3