Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 65§ 50§ 69§ 75

1-20-6941 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-6941 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Mee

§ 424

lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Süüdistatav Margus Kitsemets, isikukood: 36902130242; EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; elukoht xxx; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 07.05.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

lg 1 järgi karistati vangistusega 7 k.

§ 68

lg 1 alusel 6 k 28 p vangistust,

§ 74lg 1, 3 katseajaga 1a 6k, s.o katseajaga kuni 06.11.2021. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend puudub, Kr

MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 28.09.2020 kell 16:05 Margus Kitsemetsa kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Apellatsiooni esitaja

1. septembri 2020.a otsus RESOLUTSIOON Jätta Margus Kitsemetsa kaitsja vandeadvokaat Margus Viira apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Margus Kitsemetsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Kitsemetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse 1 1-20-6941 eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Margus Kitsemetsa süüdistatakse selles, et tema olles 07.05.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt karistatud

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.09.2020.a kella 16:45 paiku Harju maakonnas Keila linnas Kruusa tn 11 juures mootorsõidukit Nissan Pickup registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 1,38 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,26 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1. Seega Margus Kitsemets pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Margus Kitsemetsa süüdi

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 28.09-30.09.2020 ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.09.2020.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Margus Kitsemetsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. 2.1 Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON: 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Margus Viira. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 30.09.2020.a. kohtuotsus kohtuasjas nr 1-20-6941 Margus Kitsemetsale mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem (mittevabaduskaotuslik) karistus. 3.1 Kaitsja märgib, et ainuüksi tunnistaja N.S eeluurimisel antud ütlustele tuginedes, ei ole võimalik tõsikindlalt väita, kas kohtualune põhjustas liiklusohtliku olukorra. Margus Kitsemets pani küll teo toime katseajal, kuid see ei lükka ümber prokuröri ja kaitsja seisukohta, et muid kontrollnõuete rikkumisi (v.a. käesolev kuritegu) Margus Kitsemetsa poolt katseajal ei esinenud. 3.2 Margus Kitsemetsa näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks tüüpiliselt kriminaalne ja sooritaks pidevalt kuritegusid. Tegemist on 51-aastase mehega, keda on süüdistatud ainult 2 1-20-6941

§ 424järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seda just viimasel ajal.

Kohus on õigesti märkinud, et Margus Kitsemetsal esineb alkoholiprobleem ehk Margus Kitsemets vajaks vastavat alkoholismivastast ravi. Margus Kitsemets on seda vajadust ka tunnistanud ja nõustunud tema suhtes täiendavate kontrollmeetmete, sealhulgas ka kohustuse asuda alkoholismivastasele ravile, kohaldamisega. Kohus on aga karistuse mõistmisel leidnud, et parim alkoholismivastane ravi on kohtualusele mõistetav pikaajaline vanglakaristus, seda pikkusega 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva. 3.3 Maakohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel kohtualuse varasemat elukäiku ega asjaolu, et viimane omab stabiilset elu- ja töökohta ning tema ülalpidamisel on 13 aastane laps. Kohus ei lähtunud karistuse kohaldamisel võimalusest riivata kohtualuse lähedasi ja temast majanduslikult sõltuvaid isikuid võimalikult vähesel määral. Kindlasti oleks ühiskonnale otstarbekam kui kohtualust ravitakse tema sõltuvusest, ta teeb ühiskonna heaks midagi kasulikku (üldkasulik töö) ning ta suudab hoolitseda jätkuvalt ka oma perekonna heaolu eest. Üldjuhul kohaldatakse isikute osas, kes ei ole varem kandnud reaalset vanglakaristust, vangistust lühiajalise šokivangistusena. Karistuse osas valiku tegemisel oleks kohus pidanud kõiki eelnimetatud asjaolusid arvestama ning leidma optimaalse tee kohtualuse seaduskuulekale teele juhatamiseks. Nii prokuröri kui kaitsja ettepanekud karistuse mõistmisel oli neid asjaolusid arvestavad ja seetõttu kokkulangevad. Kohus ei ole kaitsja arvates piisavalt motiveerinud, miks kohus olulisel määral hälbis nii kaitsja kui prokuröri hinnangutest antud kuriteole ja kohtualuse isikule ning sellest tulenevast ettepanekust kohtualusele mõistetava karistuse osas. 3.4 Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei ole kohus põhjendanud, miks sellist isikut on võimalik seaduskuulekalt käituma mõjutada ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmise kaudu. Arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, on õiglaseks karistuseks vanglakaristuse asendamine üldkasuliku tööga koos lisakohustuste määramisega, kohaldades

§ 74sätteid.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 3 1-20-6941 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
2. Kaitsja palus tühistada otsus osaliselt karistuse osas ning mõista süüdistatavale karistuseks kergem karistus ehk mittevabaduskaotuslik karistus. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist ega karistusmäära vähendamist, vaid karistusest vabastamist või asendamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi, sh osaline vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK nr 3-1-1-9906, 3-1-1-116-12). Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on karistuse kohaldamise erivorm ehk asenduskaristus (vt RKKK nr 1-20-2476). 5.1 Kaitsja jätab tähelepanuta asjaolu, et käesoleval juhul on maakohus konkreetses asjas süüdistatavale mõistnud täpselt sellise karistuse, kui seda on taotlenud prokurör ja millega nõustusid nii süüdistatav kui ka kaitsja ehk 1 aasta vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Erinevus prokuröri poolt taotletust on põhikaristuse võimalik individualiseerimise viis. Lisaks vangistus 1 aasta 2 kuud 25 päeva on saadud liitkaristuse moodustamise tulemusena ning vangistuse pikkus ei tulene sellest, et maakohus oleks kuriteo eest mõistnud ebamõistlikult pika vangistuse.
3. Kaitsja taotleb

§ 69sätte kohaldamist koos lisakohustuste määramisega.

Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et Margus Kitsemetsa suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleem alkoholist, karistatud samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures eelnev põhikaristuse individualiseerimise viis ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt ja seda olukorras, kus isikule oli juba määratud alkoholi tarvitamise keeld ning osalemine sotsiaalprogrammis, mistõttu puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused

§ 69kohaldamiseks koos lisakohustuste määramisega.

7. Kaitsja apellatsioonis toodule vabastada

§ 74

alusel Margus Kitsemets osaliselt tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, märgib kohtukolleegium järgmist.

§ 74

lg 5 säte kuulub kohaldamisele juhul kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Kaitsja jätab tähelepanuta, et antud juhul puuduvad

§ 75

lg 2 p 9, 10 kohaldamise formaalsed eeldused, kuna süüdistatav ei ole andnud nõusolekut alluda elektroonilisele valvele või ka alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Seega kaitsja taotlus ei ole õiguslikult asjakohane ning sellise taotluse rahuldamiseks puudub kolleegiumil seaduslik alus. 4 1-20-6941 7.1 Taotlus

§ 74

ehk lühiajalise šokivangistuse kohaldamiseks esitati alles apellatsioonimenetluses. Kuna Margus Kitsemetsa suhtes ei olnud taotletud liitkaristusest tingimisi osalist vabastamist, siis ei saa kaitsja maakohtule juba sellest tulenevalt etteheiteid teha. Kuna kohtukolleegium ei pea vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ning kolleegium ei pea võimalikuks kohaldada ka

§ 74

lg 5 sätteid, siis ei tule kolleegiumil välja selgitada süüdistatava seisukohta

§ 75lg 2 p 9, 10 kohaldamise osas.

Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-18-7276, p 23). 7.2 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Seega juhul kui käesolevas asjas esineksid formaalsed eeldused kohaldada osaliselt liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras või ka alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele

§ 75

lg 2 p 10 sätestatud korras, puudub kolleegiumil igasugune usk, et Margus Kitsemets suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklussüütegude toimepanemisest. Süüdistatav ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on varasemalt kandnud reaalset vangistust või on see esmakordne. 7.3 Ainuüksi see, et Margus Kitsemetsast sõltub tema 13 aastane laps ja lähedased, tal on olemas kindel elu- ja töökoht, ei anna alust karistuse asendamiseks või liitkaristusest tingimisi osaliselt vabastamiseks. Kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise või liitkaristusest tingimisi osaliselt vabastamise, on ekslik.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Margus Kitsemetsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Margus Kitsemetsa kaitsja märgus Viira esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks 20 minutit ja konsultatsiooniks kaitsealusega ning apellatsiooni koostamiseks 120 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Viira & Partnerid Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt kokku 162 eurot. Antud summa tuleb Margus Kitsemetsalt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
2. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5