← Eesti

2-20-7365/12

Obsah (6)§ 163§ 404§ 230§ 3§ 459§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-7365 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2020, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S. A. hagi S. A. vastu el

§ 163lg 1, § 164 lg 1.

  1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. HAGIAVALDUS
  2. J. A. esitas S. A. seadusliku esindajana 21.05.2020 Viru Maakohtule hagi S. A. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on poolte abielust xx.xx.2018 sündinud tütar S. A. Kostja hageja ülalpidamises ei osale, hageja on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja esindaja palus välja mõista kostjalt elatis S. A. kasuks seadusega sätestatud alammääras, mis käesoleva aastal moodustab 292 eurot. (tl. 2-4) KOSTJA VASTUS
  3. Kostja lepinguline esindaja esitas 19.06.2020 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt, summas 100 eurot kuus, alljärgnevatel põhjendustel: • Kostja on töötu, kostjal on esialgne kokkulepe tööle saamiseks alates juulist-augustist, töötasu alammääraga; • Kostjal puudub vara, mille arvelt elatist nõutud suuruses maksta: • Kostjal on veel 2 last: poeg A. S., kelle ülalpidamiseks kostja maksab elatist Tartu Maakohtu xx.xx.2019 otsuse nr. xxx alusel 40% ulatuses kehtivast elatise alammäärast; samuti tütar M. A., kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud Viru Maakohtu xx.xx.2014.a tagaseljaotsusega nr. xxx seadusega ettenähtud ulatuses. Kostja elas kuni maini 2020 koos tütre M.ga, seepärast elatist ei maksnud (lapse vanemad elavad lahus alates 08.05.2020); • Lapse ema saab peretoetust summas 60 euro (lapse kohta), seega tuleks seda elatise väljamõistmisel arvestada; • Väljamõistmisele kuuluva elatise kindlaksmääramisel tuleb arvestada kostja ülalpidamisvõimega, mis on: kostja sissetulek jagatud neljandaks, so kostja ja 3 last: 584:4 = 146 eurot. Lähtudes sellest võib kostja eraldada iga ülalpeetava kohta 146 eurot (tingimusel, et kostja saab töötasu alammääras). Siinjuures kostja arvab, et antud summa 2 on piisav 2-aastase lapse ülalpidamiseks. Kuna vanemate osa kulude kandmisel peaks olema võrdne, siis võrdub sel juhul ülalpidamiskulu lapsele 292 eurot. • Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt moodustavad 2-aastase lapse ülalpidamiskulud 252 eurot, seega moodustaks miinimumelatis 126 eurot; arvestades antud summast maha 30 eurot, moodustaks elatise summa 96 eurot kuus. Kostja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. (tl. 12-32). MENETLUSE KÄIK
  5. septembril 2020.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt

§ 404

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 25.09.2020 Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.10.2020 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 35).

  1. Kostja lepinguline esindaja esitas 25.09.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 384 eurot. Esindaja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista 384 eurot; samuti palus esindaja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud korras (tl. 53-57). Hageja seaduslik esindaja kohtule täiendusi, tõendeid, vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 4) nähtub, et J. A. ja S. A. on alaealise lapse S. A. vanemad, seega on J. A. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

  1. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär
  2. aastal moodustab 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot.
  3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 100 eurot kuus ning märkis, et tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last: A. S. ja M. A. Kostja on praegu töötu ning võimalikul tööle asumisel juulisaugustis hakkab tema töötasu moodustama alammäära. Vara kostjal puudub. Kostja palub vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last. Samuti tuleb ka vanemale tagada elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lastega.
  4. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel 3 vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05). 9.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringu Maksu- ja Tolliametile.

  1. Maksu- ja Tolliameti 08.09.2020 vastuste kohaselt moodustas hageja seadusliku esindaja J. A. neto-sissetulek ajavahemikul 01.08.2019-31.07.2020 kokku 4 669,31 eurot, so keskmiselt 389,10 eurot kuus (tl. 42-45). Kostja S. A. neto-sissetulek moodustas ajavahemikul 01.08.201931.07.2020 kokku 8 798,65 eurot, so keskmiselt 733,22 eurot (tl. 46-49). Seega ületas kostja igakune keskmine sissetulek antud ajavahemikul hageja seadusliku esindaja sissetulekut ca 2 korda. Kostja poolt esitatud kohtuotsustest nähtub, et kostjal on veel 2 alaealist last, kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis: poeg A. S., kelle ülalpidamiseks kostja maksab elatist Tartu Maakohtu xx.xx.2019 otsuse nr. xxx alusel 40% ulatuses kehtivast elatise alammäärast, mis käesoleval ajal moodustab 116,80 eurot (292x40%); ja tütar M. A., kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud Viru Maakohtu xx.xx.2014.a tagaseljaotsusega nr xxx seadusega ettenähtud ulatuses, so summas 292 eurot.
  2. Kostja väitel on ta vastuse esitamise seisuga, so 19.06.2020, töötu. Kohus teostas päringud Töötamise registrisse (TÖR) ja tuvastas, et kostja on esitanud kohtule ebatäpsed andmed: 19.06.2020 seisuga töötas kostja xxx AS-s xxx operaatorina: töötamise algus 13.08.2019 ja töötamise lõpp 29.06.2020, töösuhe lõpetatud TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Samuti tuvastas kohus, et alates 10.09.2020 töötab kostja jällegi xxx AS-s xxx operaatorina, töösuhe on kehtiv. Seega leiab kohus, et kostja on 19.06.2020 esitanud kohtule valeandmeid oma töötuks olemise kohta, kuna ta sel ajal töötas. Samuti on kohtu jaoks ebaselge, kuidas teadis kostja 19.06.2020, et ta juulis-augustis jällegi tööle saab, kuid juba palga alammääraga – kostja ei ole antud asjaolusid kohtule selgitanud/põhjendanud, ka pole märgitud, millises asutuses kostja lootis tööd saada. Kuna kostja asus uuesti tööle ettevõttesse, kus ta enne seda töötas ning täpselt samale ametikohale, siis on kohtu jaoks ebausutav, et kostja palk pärast tööleasumist niivõrd kardinaalselt muutus ning ei ületa alammäära (kostja ei ole küll täpsustanud, kas juttu oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast või antud töökohal kehtestatud alammäärast).
  3. Kohus pidas vajalikuks kontrollida hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit ning tuvastas, et kinnisvara ja sõidukeid kostjale ei kuulu. Hageja seaduslikule esindajale kuulub ½ kaasomandist/korteriomandist asukohaga Xxx xx-xx, Xxx linn; kus hageja seaduslik esindaja koos oma lastega elab. Sõidukeid ei ole seadusliku esindaja nimele registreeritud.
  4. Kostja esitas taotluse elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, viidates sellele, et tema ülalpidamisel on veel 2 last. Samuti märkis kostja, et väljamõistmisele kuuluva elatise kindlaksmääramisel tuleb arvestada kostja ülalpidamisvõimega, mis on kostja sissetulek jagatud neljandaks, s.o kostja ja 3 last: 584:4 = 146 eurot. Lähtudes sellest võib kostja eraldada iga ülalpeetava kohta 146 eurot (tingimusel, et kostja saab töötasu alammääras). 4 PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  5. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  6. Maksu-ja Tolliameti poolt esitatud andmetest tulenevalt oli kostja keskmine bruto-töötasu
  7. aastal vahemikus 968,20-1 328,02 eurot (v.a. veebruar ja juuni, kui kostja oli tõenäoliselt töövõimetuslehel – talle on Eesti Töötukassa poolt
  8. aasta veebruaris makstud hüvitist 155,76 eurot, juunis summas 27,56 eurot), seega moodustas kostja keskmine bruto-töötasu rohkem kui 1 000 eurot kuus, mis ka neto-tuluna jäi vahemikku 846,68-1 109,94 eurot (näiteks jaanuari tasu 968,20 eurot - kogumispenion 19,36 eurot – töötuskindlustusmakse 15,49 eurot – tulumaks 86,67 eurot ning märtsi tasu 1 328,02 eurot - kogumispenion 26,56 eurot – töötuskindlustusmakse 21,25 eurot – tulumaks 170,27 eurot), so keskmiselt 1 000 eurot kuus. Seega, kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja keskmine neto-töötasu antud ettevõttes ja antud ametikohal moodustas
  9. aastal ca 1000 eurot kuus. Kohtule tundub väheusutav, et kostja töötasu oleks alates 10.09.2020 väiksem/oluliselt väiksem, kui varasemalt, vähemalt ei ole kostja selle kohta kohtule andmeid esitanud. Seega leiab kohus, et kostja sissetulek on oluliselt suurem, kui kostja poolt eeldatud miinimumäär. Kohus ei saa võtta aluseks Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringut, millele kostja viitab, kuna kohus lähtub siiski seadusega sätestatud määrast, mitte uuringus toodud andmetest.
  10. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-124-15 (p 16) leidnud, et „Kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  11. mai
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  13. detsembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).“ Kuna kostja viitas hageja esindaja poolt saadavale peretoetusele summas 60 eurot kuus, siis leiab kohus, et on alus elatise väljamõistmiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Riiklik peretoetus
  15. aastal moodustab 60 eurot. Seega leiab kohus, et kostjalt väljamõistetav elatis katab lapse vajadused, kuna oma osa lapse ülalpidamisse peab andma ka lapse seaduslik esindaja, so lapse ema.
  16. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja poolt oleks esitatud kohtule hagi M. A. vastu elatise vähendamise nõudes (M. kasuks on elatis välja mõistetud seadusega ettenähtud ulatuses, mis käesoleval aastal moodustab 292 eurot kuus). Seega, kui kohus mõistaks S. kasuks välja elatise kõigest 100 eurot kuus, siis oleks see äärmiselt ebaõiglane tema suhtes, võttes arvesse, et kostja maksab isegi pojale elatist suuremas ulatuses, kui 100 eurot kuus. 5 Ülaltoodust tulenevalt, ainus summa, mille võrra võib kohus elatist vähendada alla seadusega ettenähtud alammäära, moodustab käesoleval aastal 30 eurot, so ½ lapsele makstavast peretoetusest, seega moodustab väljamõistetav elatis 262 eurot kuus. Sellisel juhul jääks kostja enda käsutusse igakuiselt vähemalt 329 eurot (1 000-116,80-292-262 eurot), mis on isegi suuremas ulatuses, kui igale lapsele makstav elatise summa, seega on kohus arvestanud kostja ülalpidamisvõimet. Kohus peab võimalikuks siduda elatise tasumise miinimumpalgamääraga ainult ajavahemiku 01.07.2020-09.09.2020 eest, so ajal, kui kostja ei töötanud, mõistes antud perioodi eest S. ülalpidamiseks välja elatise summas 146 eurot kuus (584:4), kokku summas 335,80 eurot (juuli – 146 eurot + august 146 eurot + 43,80 eurot septembrikuu 9 päeva eest /146:30=4,87 eurot päev/). Kohus, lähtudes kostja keskmisest
  17. aasta neto-töötasust 1 000 eurot kuus, samuti võttes arvesse mittetöötamise perioodi 01.07.2020-09.09.2020; peab mõistlikuks mõista välja elatise hageja S. A. ülalpidamiseks alljärgnevalt: • perioodi 21.05.2020-30.06.2020 eest summas 262 eurot kuus; kokku summas 384,95 eurot (juuni – 262 eurot + 92,95 eurot maikuu 11 päeva eest /262:31=8,45 eurot päev); • perioodi 01.07.2020-09.09.2020 eest summas 146 eurot kuus (584:4), kokku summas 335,80 eurot (juuli – 146 eurot + august 146 eurot + 43,80 eurot septembrikuu 9 päeva eest /146:30=4,87 eurot päev/); • alates 10.09.2020 summas 262 eurot kuus, kuni S. A. (sünd. xx.xx.2018) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2036.a. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.
  18. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi

§ 3

lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel osaliselt. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 19. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt

§ 163lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda.

Seoses sellega ei anna kohus sisulist hinnangut kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatusele. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.