1-19-2387/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2387 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Indrek Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu INDREK NELIS, isikukood 38606080024, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.01.2018 ja lõpp 21.09.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.09.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta INDREK NELIS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Indrek Neliselt menetluskuluna kaitsjatasu 163,12 (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 12 senti) eurot v.adv. Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 163,12 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Robert 1 Sprengki poolt süüdimõistetu Indrek Nelise kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Indrek Nelisele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 02.05.2019 määrusega tunnistati lubatavaks Indrek Nelise suhtes Vantaa maakohtu 23.04.2018 otsusega (nr 18/117410) mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis. Indrek Nelisel kuulub ärakandmisele 3 aastat 8 kuud vangistust algusega 21.01.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Indrek Nelise tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Indrek Nelise ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enamuse oma karistusest on ta ära kandnud. Ta soovib tööl käia ja lapsi näha. Selgitab, et esialgu elab xxxx, kuid edaspidi läheb välismaale tööle. Xxxx on elukoht ema juures seni kuni leiab endale elukoha. Töö tegemist ei ole ta kunagi kartnud. Vangi sattus, sest korterikaaslane tuli talle kallal, ta kaitses ennast ja löögi tagajärjel kukkus korterikaaslane vastu betooni, tekkis eluohtlik olukord ja teda mõisteti vangi eluohtliku olukorra tekitamise pärast. Tema ise kutsus kannatanule kiirabi. Nõustub, et kuritarvitas enne vanglat alkoholi. See on vale, et ta ei saanud programmis hakkama. Selgitab, et noorena proovis narkootikume, kuid sõltuvust ei ole tal kunagi olnud. Tööst keeldust põhjendab sellega, et sai teiste kinnipeetavate jutust aru, et kui võtab vastu majandustööd, siis ei saa enam tööstusesse tööle ja sellepärast keeldus tööst. Ta ei teadnud, et selle eest võib saada karistada. Pärast kontaktisik selgitas, et enne ei saagi tööstusesse, kui ei ole teinud majandustöid, seejärel ta võttis vastu selle töö, tegi tunnid ära ja nüüd teeb tööd puidutsehhis. Rahaline nõue on tekkinud elatise võlgnevusest. Kui vanglast vabaneb, siis kavatseb lastele edasi elatist maksta. Kaitsja on seisukohal, et Viru Vangla iseloomustus ja seisukoht, et Indrek Nelist vanglast mitte ennetähtaegselt vabastada, on koostatud arhiveeritud kuritegude baasil. Tegelikult on tal ainult üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta praegu vangistuses viibib ja viimasest vägistamisest on möödunud seitse aastat, see karistus on arhiveeritud ja selle järgi ei saa teha järeldust, et tegemist on isikuga, kes võib tihti toime panna kuritegusid. Indrek Nelisel on distsiplinaarkaristus, mis iseloomustab tema käitumist vanglas, aga ta on selgitanud ja kaitsja arvates ka veenvalt ja usutavalt, mille eest ta distsiplinaarkaristuse sai ja kuidas ta sellesse ise suhtub. Ta on oma vea parandanud, asunud tööle ja kinnitab, et on väga huvitatud töö tegemisest. Kinnipeetav kirjeldas, millest on tal tekkinud võlgnevused ning et ta on valmis võlgnevusi tasuma. Ta on varasemalt ära maksnud oma võlgnevusi, tunnistab neid ja saab aru, 2 et selle nimel tuleb tööd teha. Tal ei ole tugevaid sõltuvusi. Alkoholi tarbis nädala lõppudel, aga sellest saab järeldada, et ta ei ole alkohoolik, kes vajaks igapäevast alkoholi tarbimist. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava puhul, lisaks sellele, et tal on täidetud formaalsed eeldused vangistusest ennetähtaegselt vabastamiseks, on täidetud ka sisulised eeldused. Ta on ennast vanglas hästi üleval pidanud, ta on töötanud, läbinud oma ITK programmid, vabaduses on tal olemas nii elu- kui töökoht, kui ka motivatsioon tegeleda perega, kohtuda lastega. Arvestades, et ta on vanglas olnud juba mitu aastat, siis ilmselgelt on ta järeldused teinud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, mitte kuritegusid toime panna. Juhul, kui ta on süüdi selles kriminaalmenetluses, mille kohta 27.05.2020 algatati kriminaalmenetlus, siis selle eest saab ta karistuse, kuid kaitsja on seisukohal, et seda ei peaks käesolevas asjas arvestama. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kohtul kaaluda Indrek Nelise ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Indrek Nelis ära kandnud üle 2 aasta 8 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 3 aasta 8 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval küll ainult üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud Soome Vabariigi poolt välisriigis toimepandud kuriteo eest, kuid vangistuses viibib ta mitmendat korda. Tegemist on raske tervisevastase kuriteoga ehk raske tervisekahjustuse tekitamine kannatanule, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kuriteo toimepanemist soodustas puudulik probleemilahendamise oskus ning sõltuvusprobleemid, mis on ka uue kuriteo toimepanemise riskiks antud juhul. Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles, iseloomustusest nähtuvalt isik ei arva, et intsident juhtus tingituna alkoholist, ta ei näe seost alkoholi tarvitamise ja vägivalla vahel. Ta saab küll aru alkoholi halvast mõjust, tunnistas istungil, et kuritarvitas enne vangistust alkoholi, kuid pisendab enda puhul probleemi olemasolu. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, mille tulemusena seadis endale eesmärgiks alkoholi vähendamise. Kohus leiab, et kuigi isik on sõnades väljendanud soovi alkoholi tarvitamist vähendada, ei ole ta materjalidest nähtuvalt täielikult aru saanud, et just alkoholi tarvitamise tagajärjel võib ta olla ohtlik ja käituda ettearvamatult, mis võib viia uute vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetava käitumine vangistuses olles ei viita samuti sellele, et isik oleks oma varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning edaspidi sooviks käituda õiguskuulekalt. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise pärast. Isik määrati individuaalse täitmiskava raames vangla majandustöödele koristajaks, kuid isik keeldus töötamast. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kuivõrd isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ja olenemata sellest, et ta istungil 3 selgitas sel hetkel keeldumise põhjuseid, ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Isik ei ole suutnud ka range järelevalve all viibides käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime seda teha vangistusest vabanemisel. Kohus kahtleb kinnipeetav teadmatuses selle kohta, et ametnike korraldusele mitteallumise eest ei või saada karistada, seda eriti olukorras, kus tegemist ei ole isiku esimese vangistusega. Asjaolu, et isik ei ole nõus majandustöödel koristustöid tegema, viitab subkultuuriliste hoiakute esinemisele ning valivusele töö suhtes. Isik on väljendanud seisukohta, et oleks olnud nõus tööd tegema näiteks tööstuses, kuid koristaja töö ei ole tema jaoks. Isiku enda sõnul ta lõpuks võttis majandustööd vastu, tegi ära kohustuslikud tunnid ja nüüd töötab puidutsehhis ei tee olematuks kehtivat distsiplinaarkaristust varasema allumatuse eest. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda koos emaga üürikorteris, kus ema praegusel ajal elab. Garanteeritud töökoht on tal samuti, OÜ-s A, mis tagab talle kindla sissetuleku majanduslikuks toimetulekuks vabanemisjärgselt. Seega vabanemisjärgsed elutingimused on kinnipeetaval head, samas ei ole toimepandud kuritegu seotud elu- või töökoha olemasolu või selle puudumisega, mistõttu ei oma kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu vabanemisel uue kuriteo toimepanemise riski maandamise mõttes erilist tähendust. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos varem tarvitas alkoholi. Kuigi kuritegude toimepanemises midagi isiku mõjutatavusele teiste poolt ei viita, võivad nad kaasata teda alkoholi tarvitamisele, mille tagajärjel võib kinnipeetav toime panna uue vägivaldse kuriteo. Isikule on planeeritud individuaalse täitmiskava raames sotsiaalprogrammi ``Õige hetk`` läbimine, mida ei ole siiani toimunud. Nimetatud programmi läbimise järgselt isik omandab, rakendab ja arendab sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus rasketes olukordades toime tulla, isik suudab leida probleemidele seaduskuulekaid lahendusi ja mõista teiste inimeste seisukohti. Kinnipeetava isikuomadustest tulenevatel põhjustel on programmi läbimine oluline. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole veel täitnud kõiki talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke, mistõttu ei ole isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning et just tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära alkoholi tarvitama asumise ja seeläbi uue kuriteo toimepanemise. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Indrek Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,12 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4 Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
3. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 25.09.2020 kohtumäärus 1-19-2387 jõustus
4. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5