lg 7) ning kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina (
Ühtlasi rõhutas kohus kostjale, et kui võlgnik ei täida maksekäsku vabatahtlikult, siis esitage kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli hageja võlgnevus kostja ees täiteavalduse esitamise seisuga 700 eurot. Hageja oleks pidanud tegema kostjale täiteavalduse esitamise hetkeks 81 osamakset kogusummas 2 430 eurot. Reaalselt oli hageja tasunud 1 730 eurot. 8. Kostja on seisukohal, et maksekäsu täitmisele pööramisega kogu tasumata nõude osas on samuti seadusega kooskõlas ega riku hea tava ja mõistlikkuse põhimõtet. Võlgnevuse oluline vähendamine ning maksekäsu menetluses maksegraafikuga nõustumine osamaksetena tasumiseks, summas 30 eurot kuus, oli kostja poolt hagejale selge vastutulek. Hageja, jättes maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostjal puudus täiteavalduse esitamise hetkeks usaldus, et edaspidi asub hageja maksegraafikut järgima. 9.
Maksegraafiku kinnitamise kohta ei kohaldu kompromissi kohta sätestatu. Seega kehtib ka
lg 7, mille kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt on kogu nõue sissenõutav ning pole seaduslikku takistust maksegraafiku kogu mahus täitmisele pööramiseks kui võlgnik maksegraafikut ei täida. Täitmisele pööramisel tuleb arvestada üksnes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Käesoleval juhul, jättes kokkulepitud ja väga humaanse maksegraafiku järgimata, oli hageja kaotanud kostja ees igasuguse usalduse, mistõttu nõude kogu mahus täitmisele pööramine oli igati põhjendatud. Maksegraafikuga ei looda erinevalt kompromissist uusi õigussuhteid (VÕS § 578 lg 2).
Seega kehtib ka
lg 7, mille kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt on kogu nõue sissenõutav ning pole seaduslikku takistust maksegraafiku kogu mahus täitmisele pööramiseks kui võlgnik maksegraafikut ei täida. Täitmisele pööramisel tuleb arvestada üksnes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
lõikega 2¹ maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku võla tasumiseks.
lg 2¹ kohaselt, kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut. 16. Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus nõuda hagejalt Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määruse alusel võlgnevuse tasumist vastavalt määrusele lisatud graafikule, s.o graafikus nimetatud summades ja tähtaegadeks. Kohus leiab, et nimetatud graafiku alusel saab kostja nõuda üksnes neid summasid, mis on muutunud sissenõutavaks, s.o, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Kohus ei nõustu kostja arusaamisega sellest, et olukorras, kus Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määruses on märgitud, et makskäsk kuulub viivitamatult täitmisele, on kostjal õigus nõuda täitmist ka nende summade osas, mis ei ole graafiku järgi muutunud sissenõutavaks. Kohus märgib, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on seoses
lõikega 2¹ selgitatud, et tegemist on olukorraga, kus võlgnik tunnistab võlga makseettepanekus nimetatud ulatuses, kuid võlgnik ja avaldaja on jõudnud kokkuleppele, et võlgnik tasub võla ositi. Sellest tulenevalt kinnitab kohtunikuabi maksegraafiku lisaks maksekäsu tegemisele. Maksegraafik kehtib neljanda lause järgi koos maksekäsuga täitedokumendina. Seega on olukorras, kus võlgnik on nõustunud võla tasumisega, avaldajal siiski võimalik 4 täitemenetlust alustada, kuid tulenevalt kinnitatud maksegraafikust ei saa kohtutäitur võlgnikult kogu summat korraga sisse nõuda, vaid peab lähtuma kokkulepitud tasumise tähtpäevadest, osamaksete suurusest ja tasumise korrast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Villu Kõve jt, lk 210).
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt ja tuvastas, et täitemenetlus on lubatav 700 euro ulatuses, tuleb kooskõlas
lõikega 4 tühistada 15.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetlus täiteasjas nr 023/2020/595 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 132 lg 1, 5 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud 21.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.