lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav Mark Kukuškin – isikukood 39904250844, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mark Kukuškin
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 1 ja
lg 1 alusel suurendada Harju Maakohtu 28.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6023 mõistetud raskeimat karistust, 1 aasta ja 2 kuud vangistust, ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha koheselt kandmisele kuulunud karistus, s.o 1 kuu vangistust, mis on kantud. Kanda jäävaks liitkaristuseks lugeda 1 aasta 4 kuud vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust 1 aasta 4 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele kui Mark Kukuškin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx; 1 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Mark Kukuškin katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Mark Kukuškinilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81,60 eurot riigituludesse. Kohustada Mark Kukuškini tasuma väljamõistetud joobeseisundi tuvastamise kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 25,05 eurot. Menetluskulud, kogusummas 300,60 eurot, tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 2 järgi (kuritegude toimepanemise kuupäevad 27.01.2020 ja 15.07.2020), juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 24.07.2020 kella 21.35 ajal Tallinnas Laagna tee ja Gonsiori tn ristmikul mootorsõidukit xxxx reg. nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1137T kohaselt tuvastati Mark Kukuškinil narkojoove: 2 tetrahüdrokannabinool), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja KorS § 36 lg 4 p 2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 – Joobeseisundi liik on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Mark Kukuškin pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Mark Kukuškini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.10.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mark Kukuškini süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud.
lg 1, lg 3 ning
lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistetud 5 kuud vangistust Harju Maakohtu 28.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6023 mõistetud karistusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 28.08.2020 kohtuotsusega kohesele ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks loetud vangistus 1 kuu ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1aasta ja 4 kuud vangistust. Kohaldades
lg 1, 3 sätteid, määrata, et ülejäänud karistust, 1 aasta ja 4 kuud pikkust vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Mark Kukuškin ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt
lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Mark Kukuškinile täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt
lg 2 p 2¹ alusel määrata Mark Kukuškinile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastavalt
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81,60 eurot riigituludesse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.