1-18-2540/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2540 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vladimir Bliznovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR BLIZNOV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38002052733, Karistuse kandmise algus 03.11.2017 ja lõpp 03.05.2023 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.09.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR BLIZNOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vladimir Bliznovilt menetluskuluna kaitsjatasu 134,32 (ükssada kolmkümmend neli eurot ja 32 senti) eurot v.adv. Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 134,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Vladimir Bliznovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vladimir Bliznovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Bliznovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.09.2018 otsusega tunnistati Vladimir Bliznov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.09.2009 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 6 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Vladimir Bliznovi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladimir Bliznovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Selgitab, et pani kuriteo toime, sest tarvitas narkootikume ja sattus halba seltskonda. Arvab, et tal ei olnud sõltuvust narkootiliste ainete suhtes. Ta käitles narkootikume, kuna raha oli vaja ja ise sai siis ka odavamalt. Kui vabaneb, läheb tööle ja endise elu juurde ei kavatse minna. Ta on valmis vabanema elektroonilise valve alla ja järgima kõiki vajalikke nõudeid. Leiab, et kui inimesel on tugev tahtejõud, siis on võimalik päevapealt lõpetada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Elama asub ema ja isa juurde, kes on nõus teda enda juurde võtma ning on teadlikud tema kriminaalsest minevikust. Ta teeb vanglas tööd, tal on vabanedes ka töö olemas. Kirjeldab, et kui tal oli tingimisi karistus, siis sai ilusti hakkama, ainuke probleem oli uus kuritegu. Varem elas xxxx, kuid vahetab elukohta, et saada kaugemale nendest inimestest, kellega varem suhtles, et alustada uut elu. Nõudeid on tal 9000 euro ulatuses ja vabanedes hakkab neid tasuma, on juba tasunud ka. On aru saanud, et käitus valesti ja on muutnud oma arvamusi. On nõus, et vabanemisel määratakse talle erinevaid programme, mis on seotud erinevate sõltuvustega. Kaitsja toob välja, et kinnipeetav on vanglas ennast eeskujulikult üleval pidanud, tal puuduvad rikkumised, ta on ITK-s ettenähtud tegevused läbinud, töötab majandustöödel ja õpib eesti keelt. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning toetavad vanemad. Need näitavad seda, et 2 ta on võimeline õiguskuulekalt elama ja vabaduses on olemas tingimused, mis aitavad vabaduses jätkuvalt õiguskuulekalt edasi elada. Probleemiks on olnud Vladimir Bliznovi puhul narkosõltuvus ja alkoholi kuritarvitamine, ta on ise kinnitanud, et ta ei ole vangistuses alkoholi ega narkootikume tarbinud ja soovib niimoodi ka jätkata. Vangla on iseloomustuses kinnitanud, et isik soovib oma sõltuvusainete tarvitamise probleemiga tegeleda ja kinnipeetav kinnitab, et ta soovib sellega jätkata ka vabaduses, on nõus, et kriminaalhooldusametnik määrab talle erinevaid programme, mis on seotud sõltuvusprobleemidega. Kaitsja on seisukohal, et arvestades käitumist vanglas ja tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mis vabanemisel ees ootavad, siis kinnipeetava puhul saab kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on ka varasemalt katseajal olnud ja suutis kohustusi, nõudeid täita. Kui uue kuriteo ja tema isiku asjaolusid hinnata, siis probleemiks oli just narkosõltuvus ja kui arvestada seda, et isik soovib elada edaspidi narkootikumidest vabana, siis on alust arvata, et ta ei pane ka edaspidi uusi õigusrikkumisi toime. Arvestades, et ta on vangistuses olnud peaaegu 3 aastat, siis on ta ka 3 aastat ilma narkootikumideta elanud ja see on hea eeldus selleks, et ta suudaks samamoodi jätkata ka vabaduses. Ta kinnitas, et soovib vahetada elukohta, et saada eemale vanast sõprusringkonnast ja ka see kinnitab usutavust, et ta tulevikus enam narkootikume ei tarbi. Seetõttu kaitsja palub kohtul kaaluda kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Bliznov ära kandnud üle 2 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, esimene kuritegu oli grupis toime pandud rööv ning käesolevat karistust kannab ta suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglas viibib ta teist korda, seega ei ole varasem reaalne vangistus isikule vajalikku mõju edaspidiseks seaduskuulekaks käitumiseks avaldanud. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud sõltuvusprobleemide tõttu ja majandusliku kasu saamiseks, mis on ka uue kuriteo toimepanemise riskiks. Enne vangistust oli kinnipeetav pikalt töötu ning sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu. Kinnipeetava enda sõnul hakkas ta narkootilisi aineid vahendama siis, kui käis veel tööl just seetõttu, et palk oli väike. Tema sõnul pidi tegemist olema ajutise korraldusega, kuid sai käitlemise eest head raha, lisaks narkootikume enda tarbeks, mistõttu ei soovinud enam lõpetada. Isik on ise tunnistanud, et poleks ilma vahele jäämiseta suutnud vahendamist ega tarvitamist lõpetada. Seega on uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks oluline, et kinnipeetaval on 3 vabanemisel kindel töökoht arvestatava palgaga. Vabanemisel on töökoha garanteerinud kinnipeetavale OÜ N, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Vanemad on samuti nõus poega vajadusel materiaalselt toetama. Samas oli tal töökoht ja kindel sissetulek olemas ka enne kui hakkas narkootikume vahendama, kuid sissetulek ei olnud piisav. Seega pole välistatud, et ka käesoleval juhul ei piisa isikule makstavast palgast ning isik naaseb kergema viisi poole materiaalse kasu saamiseks. Iseloomustuse andmetel on tal üle 9000 euro tasumata nõudeid, mis võivad põhjustada majanduslikke raskusi ning seda eriti olukorras, kus palk ei ole piisav tavapäraseltki toimetulemiseks. Positiivsena võib välja tuua, et isik on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta osaleb riigikeele B2 taseme õppel ning on hõivatud tööga, varem töötas vangla majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena. Eeltoodu viitab sellele, et isik otseselt töö suhtes valiv ei ole, kuid eelistab võimalusel kergemat viisi raha saamiseks, mis vanglas olles võimalik ei ole. Kinnipeetaval puuduvad ka distsiplinaarkaristused, mis viitab sellele, et isik on võimeline käituma seaduskuulekalt. Elukoht on tal samuti vabanemisel olemas vanematele kuuluvas korteris, kus tal on elamiseks omaette tuba. Kuivõrd enne vangistust elas kinnipeetav xxxx ning nüüd asub elama vanemate juurde Tartusse, vahetab ta ka elukeskkonda, mis on iseenesest hea, kuid kuivõrd ta on varem toimepannud röövimise grupis ning narkootiliste ainete vahendamise, on isikul olemas vajalikud kuritegelikud sidemed narkootikumide vahendamise jätkamiseks. Ta kinnitas ka kohtuistungil, et sattus halba seltskonda. Kõigele lisaks on isikul diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest, mida isik ise ka tunnistab ning on avaldanud, et alates
3. aastast on ta igapäevaselt tarvitanud amfetamiini. Tegemist on pikaajalise tarvitamisega, millest vabanemine ei ole kerge. Kuigi kinnipeetav on vanglas olles otsustanud, et ei taha edaspidi narkootikume tarvitada ning soovib ka vangistuses olla tegeleda sõltuvusprobleemiga, ei ole talle siiani seda võimaldatud. Kuigi kohus ei näe põhjust kahelda isiku soovis edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole ta seni vangis viibitud aja jooksul saanud narkootilisi aineid tarvitada temast mitteolenevatel põhjustel, mis seab kahtluse alla isiku suutlikkuse tarvitamisest hoiduda omakäeliselt vabanemisel. Isik võib majanduslike raskuste tekkimisel pöörduda tagasi kiire tulu teenimiseks kuritegelikule teele. Isiku eelnev käitumine näitab, et probleemise lahendamise oskus seaduskuulekal teel on tal puudulik. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning võimalikke riske arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma varasemast sõltuvuskäitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Vladimir Bliznovi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kinnipeetav pani käesoleva kuriteo toime just katseajal olles, mis viitab sellele, et võimalus karistus vabaduses kanda ei olnud isiku jaoks piisavalt suureks motivatsiooniks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Lisaks on oluline seegi, et kuigi kinnipeetav saab aru toimepandud kuriteo tagajärjest ja kahetseb seda, ta kohati pisendab toimepandud tegu sellega, et ei sundinud kedagi narkootikume tarvitama ja inimesed pöördusid vabatahtlikult tema poole. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et isik ei mõista narkootiliste ainete levitamise kahjulikkust rahvatervisele üldiselt. Vahendades narkootilisi aineid on isik võimaldanud nendele isikutele, kellel on tarvitamisega probleeme, kättesaadavuse narkootikumidele. Arvestades isiku poolt toimepandud kuritegude olemust, sõltuvuskäitumist ning talle mõistetud karistuse pikkust, on kohtu hinnangul tal veel aega tegeleda vangistuses oma kuritegeliku käitumise ja selle põhjuste muutmisega, mille läbi suurendada motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ning seeläbi vähendada 4 veelgi uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vladimir Bliznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 134,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2020 kohtumäärusega jäeti määruskaebus Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale läbi vaatamata. 02.10.2020 kohtumäärus 1-18-2540 jõustus
6. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5