Obsah (8)

§ 657§ 442§ 133§ 136§ 137§ 171§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-1005 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok

§ 657

lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt PankrS § 30 lg 3 on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.
2. PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõude eeldusteks on hageja poolt pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumine ning juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine. Vaidlus puudub, et hageja on tasunud ajutise halduri ning halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti kokku 4000 eurot. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud kostja maakohtu järeldust, et ta jättis juhatuse liikmena oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 150 lg 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. PankrS § 30 lg 3 on spetsiifiline nõudenorm võlgniku juhatuse liikme vastu, 4 millele kohaldub TsÜS § 149, mis sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kuna deposiidimaksed tehti 2015.a, siis ei ole hagi aegunud.
4. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei ole käsitlenud kostja väidet, et kui pankrotivõlgnik oleks ise esitanud 2014.a detsembris pankrotiavalduse, siis oleks võlausaldaja ikkagi pidanud pankrotimenetluse läbiviimiseks tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti.

§ 442

lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta viidatud kostja väide võlausaldajalt õigust nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist, kui on täidetud PankrS § 30 lg 3 tingimused. Nagu eelnevalt märgitud on PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõude eeldusteks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumine ning juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud, mistõttu on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud. 18. Maakohus on märkinud kohtuotsuses tsiviilasja hinnaks 2031,50 eurot. Ringkonnakohus on 07.02.2020 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud tsiviilasja hinnaks 4000 eurot.

§ 133

lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja nõudis kostjalt põhivõlga 4000 eurot ja viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, on hagi õige hind 4320 eurot (4000 + 320).

§ 136

lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 137

lg 11 sätestab, et kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Seega tuleb tsiviilasja hinda maakohtus ja ringkonnakohtus muuta ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 4320 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 490 eurot ja viivise. Hageja esindajal on apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 3,5 tundi (apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi ja vastuse koostamine 3 tundi). Esindaja tunnihind on 140 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu maht ning tunnihind on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 490 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

20. Hagilt hinnaga 4320 eurot tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on maakohtus tasunud hagilt riigilõivu 325 eurot. Samuti on kostja apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 325 eurot. Seega on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus tasutud riigilõivu 25 eurot ettenähtust vähem.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagi rahuldati ning apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 5 hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 25 eurot ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 25 eurot, kokku 50 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6