KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-14461 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V Ži hagi

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD

1. V Ž esitas esindaja kaudu kohtule hagi R Ž vastu elatise nõudes. R Ž on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt on laps oma ema K Oi ülalpidamisel ning kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist alates 22.09.
2. a 250 eurot. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

1. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte
2. oktoobril
3. a tema perekonna liikme kaudu (ema).

§ 322lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 2

) § 407 lg 1 tagaseljaotsusega. 4. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg

2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja vanem (sh kostja) PKS § 96 järgi kohustatud ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuna hageja nõuab igakuist elatist 250 eurot, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus V Ži hagi R Ž vastu tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt välja elatise alates 22.09.
4. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud kannab kostja. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4