Obsah (7)

§ 30§ 120§ 132§ 123§ 87§ 57§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2982 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilo

§ 30lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: 1.

M.P. kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.06.2020.a otsus väärteoasjas nr 2603,20,000237 ja lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Asendada avalikustatud kohtulahendis M.P. nimi initsiaalidega ning isikukood tähemärgiga.
2. Edastada käesolev kohtuotsus M.P.le ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik 1
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvur Ragnar Lõhmus koostas 25.06.2020.a kiirmenetluse otsuse selle kohta, et M.P. liikus 25.06.2020.a kl 01.45 Piirissaarelt Laaksaare sadamasse ujuvvahendiga viibides meresüstaga Lämmijärvel, jättes järvele mineku lähimas kordonis/teenistuskohas registreerimata. Sellega rikkus M.P.RiPS § 96 lg 5 nõuet. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.
4. 09.07.
5. a esitas M.P. Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtul menetluse lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

M.P. märgib, et tunnistab oma süüd ja kahetseb. Alternatiivselt palub menetlusalune isik kohtul vähendada karistusmäära ja arvestades puhtsüdamlikku kahetsust, materiaalset seisu ja karistuste puudumist, mitte mõista suuremat karistust kui seaduses ette nähtud miinimum. Kaebuse esitaja tunnistab, et ei registreerinud sõitu Lämmijärvel kordonis. Ta on juhtunust õppinud ja võtnud teadmiseks, et edaspidiselt tuleb piiriveekogul sõit registreerida. Ametnik ei selgitanud arusaadaval viisil, et eksisteerib registreerimiskohustus. Süü ei saa olla antud juhul suur. Ebaselge on trahvi määramine ja selle suuruse kujunemine. PPA ametnik andis isikule infovoldikud, mille ta on läbi töötanud ja hoiab vajalikke materjalidena edaspidisteks sõitudeks. Talle piisab valesti käitumise mõistmiseks hoiatusest. Lisaks taotleb menetlusalune isik kohtuotsuses nime asendamiseks initsiaalidega.

1. 12.10.
2. a esitas kohtuväline menetleja omapoolse kirjaliku seisukoha, milles märgib, et nõustub osaliselt menetlusaluse isiku esitatud kaebusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on alust otsuse muutmiseks, s.o trahvisumma miinimumi määramiseks 4 trahviühikut. Lämmijärv on Eesti ja Venemaa vaheline piiriveekogu, kus on suur tõenäosus sattuda ebaõigete navigeerimisvõtete puhul naaberriigi territooriumile. Registreerimiskohustus on vajalik ka selleks, et saaks võimalike ohtlike ilmaolude korral isikuid hoiatada. Kellegi karistamine ei ole automaatselt välistatud, kuna ta ei ole teadlik kehtestatud nõuetest. Kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist. Karistuse määramine antud rikkumise puhul on üldpreventiivse mõjuga. Ei saa väita, et puudub avalik menetlushuvi piiriveekogudele rikkumise nõuete mittetäitmisel, kuna sellisel juhul oleks antud nõue ebavajalik. Kohtuväline menetleja selgitas, et radari väljavõte ei ole säilinud inimliku eksimuse tõttu.
3. 16.10.
4. a esitas menetlusalune isik vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Menetlusalune isik kinnitas veel kord, et on juhtunust seda enam õppinud ja kahetseb, et ei otsinud piiriäärsel alal veekogule minnes isa piisavalt informatsiooni enda kohustuste kohta. Oleks vastuoluline, kui riik peab ühelt poolt sama teo eest võimalikuks otstarbekuse kaalutlustel väärteoasi lõpetada (4-20-2981) ja käesolevas asjas mitte. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 5.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungit osa võtta. 2 6. Menetlusalune isik ning kohtuväline menetleja on märkinud, et nõustuvad asja arutamisega kirjalikus menetluses (tl 3, 22). Kohus edastas menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälisele menetleja ning küsis kohtuvälise menetleja seisukoha. Seetõttu leiab kohus, et asja on võimalik arutada kirjalikus menetluses. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8.

§ 87

kohaselt arutab kohus väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 57

lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust, millise teokirjelduse piirest kohtuväline menetleja ega kohus väärteootsust tehes väljuda ei tohi.

1. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse M.P.le ette, et ta liikus 25.06.2200 kl 01.45 Piirissaarelt Laaksaare sadamasse ujuvvahendiga, viibides veesõidukiga Lämmijärvel, jättis järvele mineku lähimas kordonis/teenistuskohas registreerimata. Sellega rikkus M.P.riigipiiri seaduse § 96 lg 5 nõuet, mille esimese lause kohaselt veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele, Vaniku, Kriiva ja Pabra järvele või nende jääle mineku ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väärteo riigipiiri seaduse § 171 järgi. Vastavalt RiPS § 171 karistatakse piirirežiimi rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
2. Kohus tuvastab järgnevalt, kas M.P. on toime pannud teo, mille eest on teda kohtuvälises menetluses karistatud. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on menetlusalune isik tegu tunnistanud ning märkinud, et sõbra kutsel liitus kajakireisile Piirissaarde, kuid jõudsid õhtul liiga hilja ja jäid pimeda peale saarelt tagasitulekuga. Minnes ei öeldud Laaksaare sadamas, et tuleb piirivalves järvele minek registreerida. Seega kinnitavad menetlusaluse isiku ütlused, et ta ei registreerinud järvele minekut ning rikkus seega riigipiiri seaduse § 96 lg 5 nõuet. Seega on M.P. toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav riigipiiri seaduse § 171 alusel.
3. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud hooletusest, st tegemist pole otsese tahtlusega. Nähtuvalt menetlusaluse isiku esitatud kaebusest nähtub, et isik ei teadnud registreerimiskohustuse olemasolust järvele minnes, sai teada alles kiirmenetluse otsuse tegemisel. Kohtu hinnangul on M.P. teo toime pannud hooletusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
6. Kohtuväline menetleja märkis, et otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja ka puhtsüdamliku kahetsuse ning otsese tahtluse puudumisega. Ka kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsusega (KarS § 57 lg 1 p 3), kuivõrd menetlusalune isik on seda väljendanud kaebuses kohtule. 3
7. Kohtuväline menetleja karistas M.P. rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuväline menetleja märkis oma seisukohas, et karistuse määramine antud rikkumise puhul on üldpreventiivse mõjuga. Ei saa väita, et puudub avalik menetlushuvi piiriveekogudele rikkumise nõuete mittetäitmisel. Seega nõustus kohtuväline menetleja vähendama rahatrahvi miinimummäärani.
8. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue piiriveekogule minekul registreerimiskohustuse täitmisel oluline ning tagab olulisi õigushüvesid, st kohtuvälise menetleja poolt välja toodud naaberriigi territooriumile liikumine, ohtlike ilmaoludega järvel viibimine. Samas leiab kohus, et M.P. süü ei ole suur, kuna ta pani teo toime hooletusest. Samuti on menetlusalune isik oma süüd tunnistanud ning puhtsüdamlikku kahetsust väljendanud. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole M.P. kehtivaid karistusi (tl 8). M.P. on märkinud, et on juhtunust õppinud. Seega ei ole eripreventiivsel eesmärgil isiku rahatrahviga karistamine vajalik ega põhjendatud. Isikut ei saa üksnes karistada üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks, mistõttu leiab kohus, et käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus lõpetada. 17.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. 18.

§ 30

lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Käesolevalt tuvastas kohus, et M.P. süü ei ole Avalik menetlushuvi on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkiga valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just karistamise järgi on tungiv vajadus (Kriminaalmenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne, 2012, lk 481). Seega ei ole vaid üldpreventiivsel eesmärgil isiku karistamine vajalik ja põhjendatud, karistus peab tagama nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke (KarS § 56). Käesolevalt on kohus jõudnud järeldusele, et isikut ei ole vajalik karistada rahatrahviga. M.P. on kohtuvälise menetleja seisukohast ja kiirmenetluse otsuse sisust mõistnud, et ta käitus valesti, oma viga tunnistanud ning on ametnikult saanud vastavad infovoldikud, et edaspidiselt korrektselt käituda. Kohtul on väärteoasja materjalidest tulenevalt tekkinud veendumus, et karistamiseks tungiv vajadus puudub. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole rahatrahviga karistamine otstarbekas meede ning väärteoasi tuleb lõpetada.
2. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteoasja menetluse

§ 30lg 1 p 1 alusel M.P.

suhtes ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 25.06.2020.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2603,20,

2. M.P.esitas kaebuses kohtule taotluse avalikustatud kohtulahendis isikuandmete asendamiseks initsiaalidega. Kuivõrd väärteomenetluse seadustikus pole eriregulatsiooni väärteoasjades avalikustatud lahendites isikuandmete avalikustamise kohta, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud regulatsioonist (

§ 2). Kr

MS § 206 lg 5 kohaselt asendatakse kahtlustatava nimi ja isikuandmed 4 initsiaalide või tähemärgiga KrMS § 202 või § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel.

§ 30lg 1 p 1 on analoogne Kr

MS § 202 olukorrale, mil menetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Seega tuleb M.P.isikuandmed, st nimi ja isikukood asendada avalikustatud kohtulahendis vastavalt initsiaalide ja tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Peet Teidearu 5