← Eesti

2-20-9190/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-9190 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi R Gi hagi M Ga vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  3. oktoober
  4. a Menetlusosalised Hageja: R G (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Hageja esindaja: V V, xxx Kostja: M Ga (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: J K (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
  5. Jätta R Gi hagi M Ga vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
  6. Menetluskulud jätta R Gi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUS
  7. Hageja R G on kostja M Ga isa. Viru Maakohtu 07.11.
  8. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates 01.01.
  9. a on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 292 eurot.
  10. Hageja esitas 25.06.
  11. a kohtule hagi kostja vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tasub hageja lapsele elatist oma ema kontolt, sest hageja konto on arestitud. Hagejal puudub igasugune vara. Hageja töötab xxx ja tema sissetulekuks on töötasu 545-600 eurot kuus. Lisaks Mle tasub hageja elatist ka pojale D Harju Maakohtu 22.12.
  12. a kohtuotsuse alusel (miinimummääras). Hageja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras. Viru Maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsuse tegemise ajal võimaldas hageja sissetulek tasuda igakuist elatist miinimummääras, kuid praeguseks on majanduslik olukord muutunud. Hageja sissetulek on oluliselt vähenenud (võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga), hageja tasub lisaks Mle elatist ka pojale D. Hageja kulud on ca 847 eurot kuus (eluasemekulud talvel ca 140 eurot ja suvel ca 120 eurot, kulutused toidule ca 150-170 eurot, kulutused transpordile ca 100 eurot, sidekulud ca 20 eurot, kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele ca 15-25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele ca 100 eurot, elatis D kuni 292 eurot). Kuigi hageja sissetulek ei kata tema kulusid peab hageja võimalikuks (arvestades enda võimalusi) tasuma elatist Mle 195 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja tugineb sellele, et teatud osa lapse vajadustest on kaetud lapsetoetusega (60 eurot) ning elatise miinimumsuurus on muutunud ebamõistlikult suureks. KOSTJA VASTUVÄITED
  13. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus elatise vähendamisega. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus hagiga ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja esindaja märgib, et hageja töötas nii tagaseljaotsuse tegemise ajal kui ka praegu ühes ja samas ettevõttes (xxx), kus ametlikult makstakse enamusele töötajatest (sh hagejale) miinimumpalka ja suurema osa töötasust ümbrikupalgana, mida tõendab internetis saadaolev xxx tabel (tükitöö hinnakiri). Samuti asjaolu, et hageja kulutused on tema tuludest suuremad. Kui hageja maksab ühele lapsele elatist 292 eurot, siis miks peaks kostja saama vähem elatist kui teine laps. Hageja valduses on hiljuti soetatud sõiduauto xxx (xxx). Võttes arvesse, et hageja on füüsiliselt terve ja töövõimeline, on ta kohustatud teenima nii palju, et kindlustada oma laste ja enda toimetuleku. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
  14. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  15. Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 07.11.
  16. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis (otsuse tegemise ajal oli selle suurus 215 eurot, tl 9-13). Tagaseljaotsus tehti seetõttu, et kostja hagile ei vastanud ega vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohtu 22.12.
  17. a kohtuotsusega on R Gilt välja mõistetud elatis D Gi ksasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (miinimumelatis, tl 15-20).
  18. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
  19. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
  20. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis taotleb hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis 195 eurot (1/3 kuupalga alammäärast).
  21. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Muuhulgas tuleb arvestada vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
  22. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
  23. Hageja ei ole kohtule selgitanud, milline oli tema varaline seisund kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) tegemise ajal (
  24. aastal). Hagis on märgitud vaid seda, et tagaseljaotsuse tegemise ajal võimaldas hageja sissetulek tasuda elatist miinimummääras (hagiavalduse punkt 1.4 (tl 4). Samas on Harju Maakohtu 22.12.
  25. a kohtuotsusest (tsiviilasja nr 2-15-118414) nähtav, et R G tugines maksekäsu kiirmenetluses oma vastuväites sellele, et tema igakuine töötasu on 388 eurot, sest ta on õpilane ega saa asuda töökohale, kus oleks võimalik teenida kõrgemat palka. Kostja tugineb oma vastuses sellele, et hageja on nii tagaseljaotsuse tegemise ajal kui ka käesoleval ajal töötanud ühe tööandja juures (XXX). Hageja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kui hageja on vähemalt
  26. aastast kuni tänaseni töötanud väidetavalt miinimumpalga eest, samal ajal tasudes kahele lapsele elatist miinimummääras ja kandes kulutusi, mis ületavad tema sissetulekuid, tekib kohtul põhjendatud kahtlus selles, et hageja ei ole avaldanud kohtule oma tegelikke sissetulekuid. Kui liita hageja kulutustele ka Mle makstav elatis (*kulutustest välja jäetud, tl 6), peaksid hageja igakuised kulutused olema ca summas 1 140 eurot ehk kulutused on poole suuremad kui saadav igakuine sissetulek. Kostja seaduslik esindaja selgitas 22.10.
  27. a ärakuulamisel, et hageja tasus talle käesoleva aasta augustis sularahas elatise võlgnevuse 971 eurot ja maksis ka septembris elatist 292 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta elab abikaasale kuuluvas korteris (XXX, 90 m2) ning kommunaalteenuste eest maksab abikaasa. Samuti kasutab hageja oma abikaasa ja isa sõidukeid. 3 Kohus ei pea seetõttu usutavaks hageja väidet, et tema sissetulekuks on vaid miinimumtöötasu XXX (tl 14). Hageja on töövõimeline noor mees, kellel on kohustus ülal pidada kahte alaealist last. Seega saab vaevalt hagejat rahuldada aastaid töökoht, kus makstakse vaid miinimumpalka.
  28. Harju Maakohtu 07.09.
  29. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-20-6000) jäeti rahuldamata R Gi hagi D Gi vastu elatise vähendamise nõudes. Kohus märkis oma otsuses, et kui hageja sissetulek oli temalt elatise väljamõistmise ajal (
  30. aastal) ligilähedane miinimumpalgale ja hagi esitamise ajal on hageja sissetulek samuti lähedane miinimumpalgale, ei ole tõendatud hageja väide, et tema sissetulek oleks muutunud võrreldes ajaga, mil hagejalt mõisteti välja elatis kostja kasuks. Ka Harju Maakohus on seadnud kahtluse alla hageja väite tema sissetuleku suuruse kohta.
  31. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
  32. ja
  33. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
  34. Kohus ei saa elatise vähendamisel arvestada teise ülalpeetavaga, sest tagaseljaotsuse tegemise ajal oli hagejalt elatis Di kasuks juba välja mõistetud. Kuna Harju Maakohtu 07.09.
  35. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata, st R G peab Dile jätkuvalt tasuma elatist miinimummääras, oleks käesolevas asjas M elatise vähendamine hageja laste ebavõrdne kohtlemine. Kohus jätab hagi rahuldamata ka seetõttu, et hageja ei tõendanud, et tema varanduslik seisund oleks elatise otsuse tegemise ajaga võrreldes sedavõrd muutunud, mis oleks aluseks elatise vähendamisele.
  36. Teatud juhtudel võib teise vanema poolt lapsetoetuse saamine olla aluseks elatise vähendamiseks, kuid tegemist ei ole üldreegliga. Kohus leiab, et elatise vähendamise hagi lahendamise korral ei pea kohus lapsetoetusega arvestama, sest lapsetoetust maksti kostja seaduslikule esindajale ka kohtuotsuse tegemise ajal, st tegemist ei ole muutunud asjaoluga TsMS § 497 mõttes. Menetluskulude jaotus
  37. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  38. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / 4 Viljo Junolainen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.