1-19-3335/46

(4)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Rootalu on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.06.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3335 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust 23.01.

1. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud 6 päeva vangistust (tegemata 516 ÜKT tunnid ümberarvestatuna vangistuseks), võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu 6 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2019 ja lõppeks 31.12.
2. Tartu Vangla esitas 18.08.2020 kohtule materjalid Andrei Rootalu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andrei Rootalu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 03.09.
3. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andrei Rootalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Andrei Rootalu selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama Samaaria keskusesse Haapsalus ja läheb võimaluse korral ka tööle. Süüdimõistetu leiab, et ta on vanglas rehabilitatsiooni läbinud ning soovib nüüd rohkem õppida ja endaga töötada. Väidetavalt on keskustes ka paremad spetsialistid, kes teda aitaksid. Kõik, mida vangla on pakkunud, on kinnipeetav läbinud. Andrei Rootalu lisas, et pärast keskuses rehabilitatsiooniprogrammi läbimist soovib ta kolida Saksamaale õe juurde. Kaitsja hinnangul on Andrei Rootalul püüd ja tahe narkootikumidest vabaneda. Varasemalt ei ole ta ka saanud taolist abi, nagu võiks saada Samaaria keskuses. Süüdimõistetul on kaks eriala, millega elatist teenida, ja väga selge nägemus oma edasise elu korraldamisest. Kinnipeetava puhul esineb palju positiivset ja seega võiks Andrei Rootalu vangistusest vabastada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Rootalu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi turvakoduga xxxxxxxxx. Turvakodu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, samuti on antud nõusolek elektroonilise valve 2

(4)kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Rootalu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Rootalu puhul on positiivne tema käitumine vangistuses. Ta on vangistuse jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku ning osalenud vangla majandustöödel. Praegusel ajal õpib ta eesti keelt. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema käitumist vangistuses saab pidada heaks. Küll aga ei saa kohus nõustuda Andrei Rootalu poolt kohtuistungil väljatooduga, justkui oleks ta vangistuses kõik pakutava läbinud ja edasine abi on võimalik vaid väljaspool kinnipidamisasutust, mistõttu võiks teda vabastada. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et karistuse eesmärk ei ole vangla poolt määratud individuaalses täitmiskavas ettenähtu sooritamine. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Täitmiskava täitmine ja korrektne käitumine, mida süüdimõistetult karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, kuid ei ole üksi aluseks teda enne tähtaega vabastada. Samuti ei ole kinnipeetava vabastamisel argumendiks väide, et ta võiks väljaspool vanglat läbida meelepärasemaid programme või teenuseid. Positiivselt võib hinnata ka Andrei Rootalu vabanemisjärgseid elutingimusi. Ta plaanib läbida rehabilitatsiooniprogrammi xxxxxxxx keskuses. Programmi läbimise järgselt on tal soov asuda elama Saksamaale, kus elab tema õde. Lisaks õele on tal head suhted oma vennaga. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja võiksid tema seaduskuulekat hakkamasaamist soodustada. Käesoleval juhul osutavad süüdimõistetu puhul esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja varasem elukäik ning toimepandud kuriteo asjaolud. Andrei Rootalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesolevalt kannab neljandat vanglakaristust. Praegust karistust kannab ta varguse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest ning puudlik probleemide lahendamise oskus. Oluline on seegi, et viimased kuriteod pani Andrei Rootalu toime ajal, mil ta kandis samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust. Harju Maakohtu 23.01.2019 kohtuotsusega karistati Andrei Rootalut varguse eest, mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Uued vargused pani süüdimõistetu toime juba sama aasta märtsis ja aprillis. Seega ei hoidnud mõistetud karistus Andrei Rootalut isegi mitte lühiajaliselt õiguskuulekal teel. Püsivat positiivset mõju ei ole omanud ka korduvad reaalsed vangistused. Isiku puhul on kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud vastavaid programme ja praeguseks saab narkootikumide negatiivsest mõjust mingil määral aru. Väidetavalt soovib ta edaspidi narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et Andrei Rootalu 3

(4)on pikaajaline tarvitaja, kes on ka varasemalt läbinud sõltuvusteemalisi programme ja avaldanud soovi narkootikumidest loobuda, kuid tarvitamisest reaalselt loobumine ei ole õnnestunud. Vabanemise korral soovib Andrei Rootalu läbida rehabilitatsiooni Samaaria keskuses, mis võiks sõltuvusprobleemide lahendamisele kaasa aidata. Samas rõhutab kohus, et nimetatud programmi on võimalik läbida ka vangistuse ära kandmise järgselt. Kohtu hinnangul ei esine põhjust uskuda, et praeguseks ajaks ära kantud vähem kui aasta pikkune vangistus on Andrei Rootalut rohkem mõjutanud kui korduvad varasemad karistused, sh reaalsed vangistused. Süüdimõistetust tulenevad kuriteoriskid ei ole hetkel veel piisavalt maandatud, et tema vabastamine vangistusest oleks põhjendatud. Kinnipeetaval on võimalik vangistuse kandmist jätkata positiivses võtmes, käitudes korrektselt ja jätkates rehabiliteerivate tegevustega, ning seeläbi tõestada, et tema suhtumine on tõepoolest muutunud ja ta suudab tulla toime seadust rikkumata. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Rootalu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesolevalt veel võimalik. Menetluskulud Andrei Rootalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.09.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 180,24 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 180,24 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Andrei Rootalult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4