Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7434 Tsiviilasi R K, R K hagi M

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2 22.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid S Ri ja M K (kostja) abielust R K (hageja I) ja R K (hageja II). Vanemate igapäevane kooselu lõppes

1. Pooled leppisid kokku, et kostja hakkab edaspidi maksma lastele elatist kummalegi 200 eurot. Viimased 1,5 aastat on kostja elatise tasumine olnud väga ebaregulaarne, maksed tulevad ainult mitmekordse meeldetuletamise ja palumise peale. Viimase aasta jooksul pidanuks kostja kokkuleppe järgi tasuma kummalegi hagejale 2400 eurot (12 x 200) ja kahepeale kokku 4800 eurot, tegelikult on aga tasunud vaid 3100 eurot. Kostja elatisevõlgnevus aasta eest enne hagi esitamist on kummalegi hagejale 850 eurot. R Kadaka igakuised vajadused on kokku umbes 586 eurot. Pere elukohaks on laenu abil hagejate ema ja tema abikaasa ühisomandisse ostetud talu. Eluasemekulud 954 eurot (kodulaenumaksed 564 eurot, elektri- jm kommunaalkulud ning telefonipakett-TV-internet kokku 390 eurot). Pere on 6-liikmeline, mistõttu Rile langev osa sellest on 159 eurot kuus (954:6). R on kasvav poiss ja tema toidukulud on ca 150 eurot kuus. Rile on aasta jooksul soetatud rõivaid ja jalanõusid (s.h. kooli alguseks soetatud riideid) 600 euro eest, mis teeb ca 50 eurot kuus. Igakuised hügieenikulud ja juuksur on kokku 15 eurot. R käib 2 korda nädalas judotrennis ja 2 korda nädalas korvpallitrennis, mille kulu on kokku 20 eurot kuus. Pere kütusekulu (s.h. väljasõidud, huvialaringid jms) on ca 180 eurot kuus, seejuures Ri osa sellest on võrreldes teistega täiendavalt 2 korda nädalas trenni viimise ja toomise tõttu (28 km kord, 8 x 28 km = 224 km kuus) 42 eurot. Rile on vajalik telefon, mille tööiga on ca 3 aastat ja mille maksumus on kuni 300 eurot, seega vajadus 9 eurot kuus. Igakuine telefoniarve sisaldub perepaketis. Ri koolitarvete jm koolikulu on ca 25 eurot kuus (s.h. kooliekskursioonid, taskuraha, jõulupakid jms). R loeb palju ja tema kulud arendavatele trükistele (Imeline Teadus, Imeline Ajalugu, raamatud) ja arvutimängudele on ca 25 eurot kuus, huvitegevusele (puidutööringiga kaasnev materjalikulu) 16 eurot kuus. Kuna laste isa lastega aega ei veeda, kuuluvad laste vajaduste hulka kõik ema poolt lastega veedetud vaba aja kulud - kino, teater, batuudikeskus, ujula jms keskmiselt 15 eurot kuus, samuti lapse enda sünnipäevapeo kulud, kokku aasta keskmiselt 20 eurot kuus. Ca 2-3 korral kuus on R kutsutud oma sõprade sünnipäevadele, mistõttu on kulu kingitusele ca 40 eurot kuus. Selliselt on Ri vajadused kokku 586 eurot kuus. R K igakuised vajadused on kokku umbes 582 eurot. Sarnaselt kaashagejale on temale langev osa eluasemekuludest 159 eurot kuus (954:6). Rgi on kasvav poiss ja tema toidukulud on ca 150 eurot kuus. Rile kulub samuti aasta lõikes rõivaid ja jalanõusid (s.h. kooli alguseks soetatavad riided) 600 euro eest, mis teeb ca 50 eurot kuus. Igakuised hügieenikulud ja juuksur on kokku 15 eurot. R käib samuti 2 korda nädalas judotrennis ja 2 korda nädalas korvpallitrennis, mille kulu on kokku 20 eurot kuus. Pere kütusekulu (s.h. väljasõidud, huvialaringid jms) on ca 170 eurot kuus, kuid kuna R saab trenni koolibussiga, on tema osa kuludest ca 25 eurot. Rile on vajalik telefon, mille tööiga on ca 3 aastat ja mille maksumus on kuni 300 eurot, seega vajadus 9 eurot kuus. Igakuine telefoniarve sisaldub perepaketis. Ri koolitarvete jm koolikulu saab olema tõenäoliselt sarnaselt Riga ca 25 eurot kuus (s.h. kooliekskursioonid, taskuraha, jõulupakid jms). Ri kulud arendavatele trükistele ja arvutimängudele on ca 14 eurot kuus. Kuna laste isa lastega aega ei veeda, kuuluvad laste vajaduste hulka kõik ema poolt lastega veedetud vaba aja kulud - kino, teater, batuudikeskus, ujula jms keskmiselt 15 eurot kuus, samuti lapse enda sünnipäevapeo kulud, kokku aasta keskmiselt 20 eurot kuus. Ca 2-3 korral kuus on ka R kutsutud oma sõprade sünnipäevadele, mistõttu on kulu kingitusele ca 40 eurot kuus. Rile on vajalik ortodontiline ravi, mis on pooleli, samuti on tal diagnoositud atoopiline dermatiit, mis vajab alalist hooldust kreemidega. 3 Ravivajadused moodustavad seeläbi Ril ca 40 eurot kuus. Selliselt on Ri vajadused kokku 582 eurot kuus. Hagejate ema pangakontole laekuvad hagejatele ka PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel lastetoetused kokku 120 eurot kuus ja PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel kolme lapse jaoks makstav lasterikka pere toetus 300 eurot kuus, millest hagejatele langev osa on kummalegi 100 eurot. Tulenevalt sellest, et laste vajadustest on kaetud riiklike toetustega kummalgi 160 eurot (60+100), tuleb vanemate poolt katta vastavalt 426 eurot (586-160) ja 422 eurot (582-160). Elatise jagunemisel vanemate vahel võrdselt teeb see Ri elatiseks 213 eurot ja Ri elatiseks 211 eurot kuus. Hagejad märgivad, et teadaolevalt lõppes kostja suhtes 2015 pankrotimenetlus ja algatati kohustustest vabastamise menetlus. Juhul, kui kostja on kohustustest vabastatud, taotlevad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis kummagi hageja kasuks perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest summas 850 eurot. Kui kostja kohustustest vabastamise menetlus ei ole lõppenud, hagejad tagasiulatuvat elatist välja mõista ei palu. Juhul, kui kostja on kohustustest vabastatud, paluvad hagejad mõista kostjalt kummalegi hagejale välja elatis pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lastetoetusest ja pool PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel hagejale langevast osast makstavast toetusest. Juhul, kui kostja kohustustest vabastamise menetlus alles kestab, teeb see Ri elatiseks 194,67 eurot (584 x 1/3), kuid mitte vähem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ja Ri elatiseks samuti 194,67 eurot, kuid mitte vähem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kumbki hageja taotleb mõista elatis kohustustest vabastamise menetluse ajaks välja vastavas ulatuses. 07.07.2020 täpsustasid hagejad oma nõudeid tulenevalt võlgadest vabastamise menetluse lõppemisega. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud 29.05.2020 kahe lapse elatisevõlgnevusest 400 eurot, 12.06.2020 200 eurot ja 19.06.2020 veel 400 eurot, seega on kostja vähendanud kummagi hageja elatisevõlgnevust summas 500 eurot, mistõttu vähendavad hagejad tagasiulatuva elatise nõudeid 500 euro võrra ja paluvad tagasiulatuvat elatist mõista välja kummalegi hagejale 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad mõista kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest ühekordses summas 350 eurot ja hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest ühekordses summas 350 eurot, kohustades tasuma elatisevõlgnevuse 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest S Ri pangakontole XXX. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 213 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel hagejale I makstavast lapsetoetusest ja 1/6 S Rile laekunud PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel makstavast lasterikka pere toetusest, viisil, et elatis tuleb kanda S Ri pangakontole XXX igakuiselt kuu esimeseks päevaks ning hageja II ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 211 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel hagejale II makstavast lapsetoetusest ja 1/6 S Rile laekunud PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel makstavast 4 lasterikka pere toetusest, viisil, et elatis tuleb kanda S Ri pangakontole XXX igakuiselt kuu esimeseks päevaks. Kostja vastus Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on kostja ja S R (tlk 5, 6) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise 5 seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
4. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja I kasuks 213 eurot ning hageja II kasuks 211 eurot, kuid mõlema puhul mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel hagejatele makstavast lapsetoetusest ja 1/6 S Rile laekunud PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel makstavast lasterikka pere toetusest. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 586 eurot ning hageja II igakuised kulud 582 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude suuruse ega mõistlikkuse osas. Seega ei pea kohus vajalikuks anda eraldi hinnangut igakuistele kuludele. Kohus märgib üksnes, et kohtu hinnangul on hagis väljatoodud kulud igakuiselt vajalikud ning nende suurus mõistlik. Hagejad on välja toonud, et hagejate ema pangakontole laekuvad hagejatele ka PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel lastetoetused kokku 120 eurot kuus ja PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel kolme lapse jaoks makstav lasterikka pere toetus 300 eurot kuus, millest hagejatele langev osa on 6 kummalegi 100 eurot. Elatise jagunemisel vanemate vahel võrdselt teeb see hageja I elatiseks 213 eurot ja hageja II elatiseks 211 eurot kuus. Seega on põhjendatud elatise suuruseks hageja I osas 213 eurot ja hageja II osas 211 eurot.
5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtule välja toonud ega tõendanud ühtegi PKS §-s 102 lg 1 märgitud asjaolu.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue alates hagiavalduse esitamisest hageja I osas summas 213 eurot ja hageja II osas 211 eurot on põhjendatud.
7. Samuti on hagejad palunud mõista hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest ühekordses summas 350 eurot ja hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest ühekordses summas 350 eurot, kohustades tasuma elatisevõlgnevuse 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest S Ri pangakontole. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta 7 õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud nõude osas ega tõendanud, et tagasiulatuv elatis oleks tasutud. Samuti ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kuna kostja ei ole perioodil 21.05.2019 kuni 20.05.2020 oma ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud, siis on hagejate nõue kokku summas 700 eurot põhjendatud.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 213 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks 211 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni, kuid mõlema puhul, mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel hagejatele makstavast lapsetoetusest ja 1/6 S Rile laekunud PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel makstavast lasterikka pere toetusest. Samuti tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest summas 350 eurot ja hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 21.05.2019 kuni 20.05.2020 eest summas 350 eurot. Elatis tuleb kanda S Ri pangakontole XXX igakuiselt kuu esimeseks päevaks. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest S Ri pangakontole XXX.
9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. 8 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad on välja toonud menetluskuludena kulud lepingulisele esindajale summas 705,60 eurot. Hagejate lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: nõupidamine kliendiga, asjaolude analüüs, kirjavahetus 0,3 tundi; hagiavalduse koostamine, esitamine (236 min) 3,9 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas osutatud teenused olnud käesolevas menetluses vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Samuti märgib kohus, et esmased toimingud menetluses võivad olla ka ajakulukamad õigusliku positsiooni kujundamiseks ning vajaliku dokumendi koostamiseks ja tõendite komplekteerimiseks. Ka nõupidamist kliendiga ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Seega on hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud kokku 4,2 tunni ulatuses. Hagejate esindaja tunnihinnaks oli 168 eurot (140 eurot ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ega ületa oluliselt keskmist tasu. Seega on esindaja kulu põhjendatud kokku 705,60 eurot ning kuulub kostjalt hagejate kasuks solidaarselt väljamõistmisele. 14.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda solidaarselt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (705,60 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9