KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-687 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo ta

) § 57 lg-te 6, 8 ja 10 alusel luba seada käsutuspiirang EST Employment Solutions OÜ (EES; kuni 29.06.2018 ärinimega Qutum Block OÜ) arvelduskontol AS-s SEB Pank (SEB) asuva vara (38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks kuni vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks või vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni pärast kriminaalmenetluse lõpetamist (haldusasi nr 3-19-1973). 3-20-687

1. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 RAB-ile loa piirata EES arvelduskontol SEB-s asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest arvates. 1) Asja materjalide põhjal on RAB teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja vaidlusaluse vara tegelik omanik, kuid raha legaalset päritolu ei ole taotluse esitamise hetkeks suudetud kindlaks teha. Menetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib, st RAB soovib välja selgitada, kas taotluse aluseks olevad 38 726,44 eurot kuuluvad konkreetsele isikule. 2) Kohus nõustub taotleja põhjendustega, miks on vajalik piirata EES arvelduskontol asuva summa käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni. RAB-il on põhjendatud kahtlus, et tegemist on puudutatud isiku kontole ebaseaduslikult kantud varaga, mida kinnitab mh asjaolu, et äriühing ei ole täitnud talle esitatud tagasinõuet ega põhjendanud vara kontole saabumise legaalsust. Bahreini Kuningriigist tehtud makset vahendanud pank on esitanud SWIFT teatise ning makse saatja ei kinnita makse õigsust, vaid tunnistab, et ei tunne makse saajat. Lisaks on 27.03.2018 laekunud vahendeid püütud edasi kanda ja see on 13 100 euro ulatuses ka õnnestunud (osa võeti sularahas välja ja osa on Soomes arestitud). Samuti puudub EES-il avalik majandustegevus. Taotluses toodud asjaolud võivad viidata rahapesu toimepanemisele. 3) EES arvelduskontol oleva 38 726,44 euro käsutamist on piiratud RAB-i 06.04.2018 ja 04.05.2018 ettekirjutustega ning pärast kriminaalmenetluse alustamist on varale seatud arest kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on asjas kriminaalmenetlus lõpetamisel ning sellisel juhul tagastatakse vara võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna taotluses toodud asjaoludel on samas jätkuvalt tegemist rahapesu kahtlusega varaga, on põhjendatud anda RAB-ile luba EES arvelduskontol asuva vara (38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks taotletud perioodiks.
2. RAB esitas 14.04.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse anda

§ 57

lg-te 7, 8 ja 10 alusel luba EES arvelduskontol SEB-s asuva vara (38 726,44 eurot) riigi omandisse kandmiseks (haldusasi nr 3-20-664).

1. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-664 RAB-i taotluse rahuldamata. RAB esitas halduskohtu määruse peale 17.04.2020 määruskaebuse.
2. RAB esitas 17.04.2020 Tallinna Halduskohtule ka taotluse, milles palub muuta halduskohtu 22.10.2019 määrust haldusasjas nr 3-19-1973 osas, mis puudutab RAB-i õigust seada käsutuspiirangut hetkel lubatud kuue kuu asemel kuni üheks aastaks, alates RAB-i 23.10.2019 käsutuspiirangust. 1) RAB taotles halduskohtult eelnevalt

§ 57

lg 6 alusel vara käsutuspiirangut kuni kuueks kuuks tuvastamaks, kas vara valdajal on vara osas legaalne omandiõigus ning tagamaks, et menetlus on eesmärgipärane ja võimalikult efektiivne. Menetluse käigus ei ole tuvastatud isiku legaalset omandiõigust, vaid RAB on asunud seisukohale, et vara valdajal puudub vara legaalne omandiõigus. Vastavat asjaolu kinnitab RAB-i poolt 13.03.2020 vara valdajale esitatud päringule (vt taotluse lisa nr 4 ja selle lisa nr 3) saadud vastus – nimelt 06.04.2020 esitati RAB-ile omandiõiguse tõendamiseks vaid lepingu projekt (vt taotluse lisa nr 4 ja selle lisa nr 4). Vastaval dokumendil polnud ühtegi allkirja, täiendavalt ei esitatud juurde selgitusi või selgitavaid dokumente. Lisaks sisaldas RAB-i päring ka teavitust menetluse edasise käigu osas ehk võimaliku aluse tekkimist vara riigi tuludesse kandmiseks. 2) Tulenevalt eeltoodust soovis RAB halduskohtult luba vara riigi tuludesse kandmiseks (haldusasi nr 3-20-664). Kohus aga ei nõustunud RAB tõlgendusega vara riigi omandisse 2

§ 57

lg-s 7 sätestatud aluse tekkimiseks vajalik, et

§ 57lg 6 alusel seatud piirang oleks kehtinud vähemalt ühe aasta.

RAB hinnangul on vastavat õigust võimalik teostada alates ühe aasta möödumisest RAB poolt asja raames seatud esialgsest piirangust, käesoleval juhul 06.04.2018 seatud käsutuspiirangust. 3) Kuna RAB-i hinnangul puudub vara valdajal vara legaalne omandiõigus, siis on tekkinud olukord, kus rahapesu kahtlusega vara võib sattuda finantssüsteemi, sest käsutuspiirang lõpeb 23.04.

1. Eelnevast tulenevalt taotleb RAB halduskohtul muuta oma 22.10.2019 määrust haldusasjas nr 3-19-1973, osas, mis puudutab RAB-i õigust seada käsutuspiirangut hetkel lubatud kuue kuu asemel kuni üheks aastaks. KOHTU PÕHJENDUSED
2. HKMS § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

§ 57

lg 6 kohaselt kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

1. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise kohtuistungit pidamata.
2. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 RAB-ile loa piirata EES arvelduskontol asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest arvates. Kõnesolev kriminaalmenetlus lõpetati prokuratuuri loal uurija 21.10.2019 määrusega KrMS §-de 2001 ja 206 alusel (s.o kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). Seega kehtib halduskohtu 22.10.2019 määrusega antud luba kõnesoleva vara käsutamise piiramiseks kuni 21.04.
3. 9.

§ 57

lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Seega on halduskohtul RAB-i taotluse alusel võimalik pikendada 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 antud luba EES SEB arvelduskontol nr EE311010220268697229 asuva 38 726,44 euro käsutamise piiramiseks maksimaalselt veel kuueks kuuks, s.o kuni 21.10.2020 (ehk üks aasta kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest).

1. Kohtu hinnangul on RAB-i 17.04.2020 taotlus sisuliselt põhjendatud ning jätkuvalt esinevad alused EES arvelduskontol olevale varale käsutuspiirangu seadmiseks.
2. RAB-il on kahtlus, et EES arvelduskontole 27.03.2018 kantud 51 858,94 eurot, mida on püütud kanda edasi mh Hiina äriühingule GX Enterprise Ltd, on Bahreini ettevõttelt Sahara for Tourism Consultancy Co arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist olemust ja päritolu püütakse varjata. 3

§ 57lg 1).

Selle seisukohaga nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2019 määruses asjas nr 3-19-

1. Ka praegusel juhul nõustub kohus eelviidatud kohtulahendites tooduga ning seetõttu ei hakka kohtute põhjendusi üksikasjalikult käesolevas määruses kordama. Seega leiab kohus, et piiratav vara on seotud rahapesu kahtlusega.
2. Varale käsutuspiirangu seadmise üheks tingimuseks on see, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (

§ 57

lg 3 p 1) ning ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (

§ 57lg 6).

Kontol oleva vara puhul käsitatakse

§ 57

lg 6 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata (

§ 57lg 8).

Kohtu hinnangul on RAB teinud jõupingutusi kõnesoleva vara tegeliku omaniku väljaselgitamiseks. Samas pole RAB kuni praeguse määruse tegemiseni suutnud kindlaks teha kõnesoleva vara legaalset päritolu. Viimasena on RAB teinud EES-ile 13.03.2020 päringu, milles palunud äriühingul edastada kõik dokumendid, mis äriühingu hinnangul tõendavad kõnesoleva vara legaalset omandiõigust. Selle päringu peale esitas EES 06.04.2020 RAB-ile lepingu. Kohus nõustub RAB-iga selles, et esitatud lepingut / lepingu projekti ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, mille alusel lugeda vara legaalseks omanikuks EES. Tegemist on allkirjastamata lepinguga / lepingu projektiga. Sellist dokumenti on võimalik hõlpsasti koostada ise (ilma teise lepingupooleta) ning sellele viitab kohtu hinnangul ka kõnesoleva lepingu PDF-faili andmetest nähtuv info, et see on loodud 06.04.2020 (s.o kuupäeval, mil kõnesolev dokument esitati RAB-ile). Kohtu hinnangul on kahtlustäratav ka see, et viidatud lepingus on teiseks pooleks märgitud äriühing nimega Bahrain for Tourism Consultancy Co, ent muudest RAB-i esitatud dokumentidest (sh Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusest asjas nr 1-18-4836) tuleneb, et makset teostava äriühingu nimeks oli Sahara for Tourism Consultancy Co. Oluline siinkohal on ka see, et Bahreini Kuningriigist tehtud makset vahendanud pangast saadetud makse tagasikutsumise SWIFT-teatise kohaselt ei soovinud Sahara for Tourism Consultancy Co tegelikkuses EES-ile makset teha ning makse on teostatud pettuse tulemusel (vt ka Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrust haldusasjas nr 3-19-1973 ning Harju Maakohtu 26.06.2018 määrust asjas nr 1-18-4836). EES ei ole RAB-ile esitanud mistahes muid tõendeid (nt kirjavahetust vm tõendeid), mis annaksid alust järeldada, et EES on kõnesoleva vara omanik. Eelnevast tulenevalt saab nõustuda RAB-iga selles, et jätkuvalt on tegemist rahapesukahtlusega varaga. 13. Eeltoodud põhjustel ning arvestades, et RAB-i taotletav piirang on vara säilimise tagamiseks vajalik, pikendab Tallinna Halduskohus 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 antud luba EES SEB arvelduskontol nr EE311010220268697229 asuva 38 726,44 euro käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest. 14. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral korral leiab tõendamist enne

§-i 57 lg-s 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama (

§ 57lg 10). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4