← Eesti

2-20-11309/11

Obsah (5)§ 187§ 150§ 430§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohus menetleb L. S. ja G. B. (hagejad) hagi J. L. (kostja) vastu pärandvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 23.11.2020 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „Hagejad ja kostja on pärinud ühisomandisse korteriomandi aadressil xxx (registriosa nr. xxx) ja kinnistu xxx(registriosa nr. xxx). Hagejad on taotlenud Harju maakohtule esitatud hagiga käesolevas menetluses ühisomandi jagamist reaalosadeks. Käesolevaga sõlmivad hagejad G. B., L. S. ja kostja J. L. ülalviidatud kahe kinnisvaraobjekti jagamiseks kompromissi alljärgnevas:
  2. Ühisomanikud L. S., G. B. ja J. L. müüvad ühiselt ja vastastikusel kokkuleppel mõlemad kinnisvaraobjektid mitte alla kehtiva turuhinna ja jagavad müügist saadud raha vastavalt nendele kuuluvate ühisomandi osade suurusele.
  3. Müügiprotsessiga seonduvad kulutused jagatakse menetlusosaliste vahel võrdselt, igaühe osaks jääb üks kolmandik kuludest. 3

(6)
  1. Kompromissi teostamiseks sõlmivad L. S., G. B. ja J. L. hiljemalt 7 päeva jooksul käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ühise maaklerilepingu ühega kolmest suuremast kinnisvarabüroost: LVM,1Partner või Arco Vara (kostja valikul).
  2. Kostja kohustub p 3 ettenähtud tähtaja jooksul kokku leppima aja kinnisvarabüroos ühise maaklerilepingu sõlmimiseks ja teavitama hagejaid sellest viivitamatult.Hagejad kohustuvad ilmuma maakleri juurde kokkulepitud tähtajaks.
  3. Kui kostja ei tee hagejatele p. 3 määratud tähtaja jooksul ettepanekut maaklerilepingu sõlmimiseks, on hagejatel õigus sõlmida leping ise nende poolt valitud kinnisvarabürooga, kohustades kostjat ilmuma maaklerilepingu sõlmimisele.
  4. Maaklerileping sõlmitakse mõlema ühise kinnisvara objekti müügiks tingimustel, et xxx korteriomandi müügihind oleks mitte vähem kui 80 000 eurot ja xxx, kinnistu müügihind mitte vähem kui 45 000 eurot. Konkreetse ostupakkumise puhul võib lubada hinna vähendamist kuni 10 % eespool märgitud hinnast, kuid mitte rohkem.
  5. Kompromissiga kokkulepitud kinnisvaraobjektide müügiprotsessi pikkuseks määratakse maaklerilepingus kuus
(6)kuud arvates maaklerilepingu sõlmimisest.
  1. Hagejad ja kostja kohustuvad ilmuma p. 6 kokkulepitud tingimustel müügilepingute sõlmimiseks notari juurde kinnisvaramaakleri poolt kokkulepitud ajal ja kohas. Pooled kannavad notarikulud võrdsetes osades.
  2. Kui üks ühisomanikest ei ilmu mõjuva põhjuseta notariaalse tehingu sõlmimiseks kohale, mistõttu tehingu sõlmimine lükkub edasi, kuulub notari juurde ilmumise kohustust rikkunud ühisomanikule jagamisele kuuluvast müügihinnast mahaarvamisele viivis 0,05 % päevas alates notari juurde ilmumsie kohustuse rikkumisest kuni müügilepingu tegeliku vormistamise päevani. Viivise summa jagatakse tehingu sõlmimiseks notari juurde ilmunud või ilmumiseks valmis olnud ühisomanike vahel, suurendades vastavalt nendele jagamisele kuuluvaid osasid müügisummast.
  3. Kui müügileping jääb kompromissis kokkulepitud ajavahemiku jooksul objektiivsetel asjaoludel sõlmimata, on poolte õigus kirjalikus taasesitatavas vormis kompromissi täitmise tähtaega kokkuleppel pikendada.
  4. Kui müügileping jääb kompromissis kokkulepitud tähtajal sõlmimata ning selle tähtaega ei pikendata, jagatakse kinnisvara reaalosadeks järgmiselt: 11.
  5. G. B., L. S.’a ja J. L. ühisomand Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud korteriomandi aadressil xxx, ja Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud kinnistu, aadressil xxx, suhtes, lõpetatakse. 11.2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud korteriomand xxx ja Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud kinnistu xxx jagatakse ühisomanike G. B., L. S. ja J. L. vahel reaalosadeks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud korteriomand xxx jääb G. B. ja L. S. ühisomandisse; Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxx kantud kinnistu xxx jääb J. L. ainuomandisse. 11.3.Kohustada J. L.t, isikukood xxx, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse kanne ühisomanike L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx ja J. L., isikukood xxx, kohta ning tehakse uus, kanne , millega ühisomanikena kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teise jakku L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx. 11.4.Kohustada J. L.t, isikukood xxx, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse kanne ühisomanike L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx ja J. L., isikukood xxx, kohta ning tehakse uus, kanne , millega ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teise jakku J. L., isikukood xxx. 11.
  6. L. S., isikukood xxx, ja G. B., isikukood xxx, annavad käesoleva kompromissiga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse kanne ühisomanike L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx ja J. L., isikukood xxx, kohta ning tehakse uus, kanne , millega ühisomanikena kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teise jakku L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx. 11.
  7. L. S., isikukood xxx, ja G. B., isikukood xxx annavad käesoleva kompromissiga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et 4
(6)kustutatakse kanne ühisomanike L. S., isikukood xxx, G. B., isikukood xxx ja J. L., isikukood xxx, kohta ning tehakse uus, kanne , millega ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxx teise jakku J. L., isikukood xxx. 11,7, Nõusolekud on antud kooskõlas AÕS § 120 sätestatule. 12. Kompromissi sõlmimisega seoses jäävad kummagi poole menetluskulud käesolevas tsiviilasjas nende endi kanda. 13. Hagejad L. S. ja G. B. taotlevad

§ 150alusel tagastada pool tasutud riigilõivust.

Tagastamisele kuuluv riigilõiv palutakse tagastada Advokaadibüroo Natalia Lausmaa arveldusarvele, millelt see oli tasututud.

  1. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas asjas seoses kompromissi sõlmimisega lõpetada.
  2. Pooled taotlevad lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele edasikaebe tähtaega 1 päevale.
  3. Poolte allkirjad“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromisslepingus on taotletud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kompromissis märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 5. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(6)6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.