← Eesti

2-19-106823/31

Obsah (10)§ 477§ 444§ 405§ 230§ 172§ 162§ 174§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg 06. veebruaril 2020 Tsiviilasja number 2-19-106823 Tsiviilasi Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 1

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisustega (

§ 477lg 1). 3

(5)2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna lahend tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt

§ 444lg 2.

  1. Avaldaja nõuab majandamiskulude tasumist. Majanduskulude tasumise kohustus tuleneb korteriühistu põhikirja p-st 3.2.8 (dtl 40) ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st
  3. Avaldaja nõue on tõendatud arvetega (digitoimiku lk [dtl] 49-69). Avaldaja on esitanud arvestuse arve TE05774 aluseks olevate teenuste kohta korteriühistu juhataja kirjaliku kinnitusena (dtl 160). Kohus tunnustab seda lihtmenetluse erisusi arvestades tõendina (

§ 405lg 1 p 5).

  1. Kinnistusraamatust nähtuvalt omandas puudutatud isik vaidlusaluse korteriomandi 01.06.2018 (dtl 36). Avaldaja ei ole esitanud nõudeid teenuste eest, mis on osutatud enne korteri omandamist puudutatud isiku poolt ega muude enne 01.06.2018 arvestatud majandamiskulude eest. Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud.
  2. Puudutatud isiku väide, et korteri eelmine omanik jättis veenäidud teatamata või esitas ebaõigeid andmeid, on paljasõnaline. Kuna sellele faktiväitele tugines vaidluses puudutatud isik, pidi tema ka oma väidet tõendama (

§ 230lg 1).

Muid vastuväiteid vaidlusaluste arvete ebaõigsuse kohta pole puudutatud isik esitanud. Tähendust ei oma see, kunas sai puudutatud isik kätte korteri valduse. Kui korteri eelmine valdaja jätkas kommunaalteenuste tarbimist pärast 01.06.2018 või põhjustas oma tegudega muul viisil vaidlusaluste nõuete esitamise puudutatud isiku vastu, on tegemist nende omavahelise õigussuhtega, mis ei puutu avaldajasse. Eelmise valdaja õigusvastane käitumine ei vabasta puudutatud isikut temale kuuluva korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest avaldaja ees.

  1. Viivise arvestamise aluseid ei ole puudutatud isik vaidlustanud. Viivisearvestuse on avaldaja esitanud seisuga 12.09.2019 (dtl 30-31). Tegelik viivisnõue on suurem, sest avaldajal on õigus nõuda viivist kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja on nõudnud viivist määraga 0,02% päevas, kuigi KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on õige viivise määr 8% aastas ehk ca 0,0219% päevas.
  2. Seega rahuldab kohus avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 887,87 eurot ja viivise 18,56 eurot, kokku 906,43 eurot. 8.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis temale esitatud arved alusetult tasumata, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Korteriomandiga seotud võla väljamõistmise vaidluses on õige jaotada menetluskulud

§ 162

lg-s sätestatud hagimenetluse üldpõhimõtte järgi, mille kohaselt kaotaja kannab kulud. 9.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4

(5)
  1. Avaldaja taotles riigilõivu hüvitamist summas 137,77 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 2 007,58 eurot. Esindaja töö maht käesolevas asjas oli 31.01.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt ca 18,25 tundi, tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik esitas 05.02.2020 vastuväite menetluskuludele, mille kohta kohus märgib järgmist. Väikeste nõuete puhul ületavad vajalikud menetluskulud tihti esitatud nõude suurust. Nii ka käesolevas asjas. Menetluskulude hüvitise automaatne piiramine tsiviilasja hinnaga tooks sisuliselt kaasa väiksemate nõuete kohtusse esitamise takistatusse, mis ei saa olla õige. Tähendust ei oma, et maksekäsu kiirmenetluses oli avaldaja nõue oluliselt suurem kui edaspidises hagimenetluses – avaldaja nõuab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest hüvitist ainult 20 eurot ja puudutatud isik esitas maksekäsule põhjendusteta vastuväite (dtl 15), mille koostamine ei saanud olla olulise mahuga töö. Kuna riigilõivu puudutav avaldaja määruskaebus jäi rahuldamata, siis ei saa lugeda vajalikeks kuludeks määruskaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu 16.08.2019 määruse analüüsiks kulutatud aega (kulu 137,25 + 18,30 eurot). Pärast kohtu 21.01.2020 määrust pole avaldaja sisulisi seisukohti esitanud ja seega polnud vajalik ka sellele järgnev kliendikohtumine (kulu 128,1 eurot). Teised puudutatud isiku väited töömahu paisutatusse kohta on meelevaldsed. 21.01.2020 määruse kohaselt oli tähtpäev kulunimekirjade esitamiseks 31.01.2020 ja avaldaja esitas oma nõude tähtaegselt. Kohtu arvates on avaldaja põhjendatud ja vajaliku kulu summaks 1 861,7 eurot (137,77 + (2 007,58 - 137,25 - 18,30 – 128,1) .
  2. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

13. Määrus kuulub täitmisele pärast jõustumist (

§ 617lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.