Obsah (17)

§ 184§ 4231§ 74§ 424§ 64§ 65§ 68§ 191§ 83§ 16§ 56§ 57§ 75§ 50§ 55§ 832§ 4

1-20-1725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1725 (19231602832, 20930000060) Kohtun

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatav Maksim Berdnikov isikukood: 38601150285; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: x (hetkel viibib Tallinna Vanglas vahi all); emakeel: vene keel; töökoht: x; üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati ta süüdi

§ 4231

, § 424 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud osa jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata Tõkend: vahistatud Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-test 2 ja 3, kohus otsustas: 1. Mõista Maksim Berdnikov karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks narkootilise aine tellimises ja selle käitlemises postiteenust kasutades. 1 1-20-1725 2. Tunnistada Maksim Berdnikov süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi narkootilise aine omandamises ja enda valduses hoidmises kuni 18.

novembrini 2019 ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Tunnistada Maksim Berdnikov süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 64lg 1 alusel, suurendades raskeimat karistust, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 5. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Maksim Berdnikovile karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 6.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Maksim Berdnikovile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust eelmise, s.o Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra ja mõista Maksim Berdnikovile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 7.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.

aprill 2019,

1. mai –
2. juuli 2019, s.o 2 kuud ja 1 päev ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates
3. novembrist
4. 8.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldada Maksim Berdnikovile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta. Lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.
2. Jätta konfiskeerimata, vabastada aresti alt ja tagastada Maksim Berdnikovile või tema volitatud isikule Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega nr 1-20-753 arestitud Maksim Berdnikovi sularaha 275 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE
6. Välja mõista Maksim Berdnikovilt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 928,80 eurot ja ekspertiisiakti, proovide võtmise, arstliku läbivaatuse teostamise ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 939 eurot, s.o kokku 3 327,80 eurot.
7. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Maksim Berdnikov võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu 2 1-20-1725 jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 278 eurot, viimase osamakse suurus on 269,80 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Berdnikov, kriminaalasi 1-20-1725, menetluskulud“ ja viitenumber
8. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Asitõendid - Narkootiline aine: 8,15 grammi kanepiõisikuid; 0,28 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit; 0,99 grammi amfetamiini sisaldavat vedelikku ja 0,74 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tervise 30, Tallinn) – konfiskeerida

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - Narkootiline aine: 0,23 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit; 9,32 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit; 5,14 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat pulbrit; 0,14 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit; 5,06 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit; 6,8 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tervise 30, Tallinn) – konfiskeerida

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - Valget värvi paberivoldik; 3 fooliumpakendit; 5 läbipaistvat soonkinnisega kilekotti; 2 2,5 ml plastsüstalt nõela ja nõelakaitsega; musta värvi korpusega digitaalne kaal; 2 läbipaistvat soonkinnisega kilekotti; läbipaistev soonkinnisega kilekott, milles omakorda soonkinnisega kilekott, mis on edastatud 3. jaanuari 2020. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 20ATH00623 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. - Postisaadetise nr 00006238541EE turvaümbrik koos pakendiga, postisaadetise nr 00006238566EE turvaümbrik koos pakendiga, postisaadetise nr 00006238578EE turvaümbrik koos pakendiga, postisaadetise nr 00006810076EE turvaümbrik koos pakendiga, postisaadetise nr 00006810089EE turvaümbrik koos pakendiga, postisaadetise nr 00006810090EE turvaümbrik koos pakendiga, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos (Lõõtsa 8a, Tallinn) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. - CD-plaat, mis asub toimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. 3 1-20-1725 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. Maksim Berdnikovile esitati süüdistus

§ 184lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

2. M. Berdnikovi süüdistatakse

§ 184lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.

jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135 karistatud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid. Nimelt M. Berdnikov tellis ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohast, kuid väljastpoolt Eesti Vabariiki postiteenust kasutades kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid alates vähemalt alates enne 4. augustit 2019 enda nimele ja elukoha aadressile X x linn suures koguses narkootilisi aineid sisaldavaid pulbreid ja kristalset ainet. Eelnimetatud narkootilised ained leiti ja võeti ära ajutises hoiustamise kohas AS Eesti Posti Z aadressil x. Seega oli narkootilise aine ebaseaduslik sissevedu lõpule viidud narkootiliste ainete Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, s.o riigipiiri ületamisega. Maksim Berdnikovi poolt narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine seisnes alljärgnevas: - 4. augustil 2019 leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7, x maakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Belgia Kuningriigist pärit ilma saatja andmeteta turvaümbrik, millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X x. Kirjeldatud turvaümbrikus oli kinni keevitatud fooliumpakend, milles kahekordses kinni keevitatud läbipaistvas kilepakendis läbipaistev soonsulguriga kilekott 0,23 grammi valkja pulbriga, milles sisaldus 0,059 grammi amfetamiini; - 25. augustil 2019 leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7, xmaakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Saksa Liitvabariigist pärit (paki saatja aadressiks on märgitud

1. x)turvaümbrik, millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X x, Maardu linn. Kirjeldatud turvaümbrikus oli kinni keevitatud fooliumpakend, milles omakorda läbipaistev vaakumpakend 9,32 grammi kollaka pulbriga, milles sisaldus 0,42 grammi amfetamiini; - 28. oktoobril 2019 leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7x maakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Hollandist pärit ilma saatja andmeteta turvaümbrik, millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X x Maardu linn. Kirjeldatud turvaümbrikus oli valge paberi lehe vahel kahekordne fooliumpakend 5,14 grammi valkja kristalse ainega, milles sisaldus 3,93 grammi metüleendioksümetamfetamiini; - 6. novembril 2019 leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7, x maakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Kanadast pärit (paki saatjaks on märgitud Z H ,
2. x)ümbrik, 4 1-20-1725 millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X x. Kirjeldatud ümbrikus oli kahe paberlehe vahel eraldi paberpakend, milles üks läbipaistev kilepakend 0,14 grammi valge pulbriga, milles sisaldus 0,018 grammi fentanüüli. - 15.novembril 2019 leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7, x maakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Hollandist pärit ilma saatja andmeteta turvaümbrik, millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X , x. Kirjeldatud turvaümbrikus oli hõbedane kinni keevitatud pakend, milles omakorda hõbedane kinni keevitatud pakend 5,06 grammi valge pulbriga, milles sisaldus 0,93 grammi amfetamiini; - 18. novembril 2019.a leiti AS Eesti Posti Z aadressil Z tee 7, x, Harju maakond tolliametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus Hollandist pärit ilma saatja andmeteta turvaümbrik, millele oli märgitud saaja nimeks Maksim Berdnikov ja aadressiks X x. Kirjeldatud turvaümbrikus oli valge paberileht, mille vahel mullikilesse pakendatud kahekordne hõbedane vaakumpakend 6,8 grammi valge pulbriga, milles sisaldus 1,35 grammi amfetamiini. Vastavalt Ravimiseaduse § 25 lg 2 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete saatmine keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 2 p 21 järgi on sissevedu tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine või tolliprotseduuri eksport rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi. Vastavalt Riigikohtu 27.03.2020 otsuse nr 1-19-2627 p-le 35 tuleb ka Euroopa Liidu ja Majanduspiirkonna välistest riigist saadetud narkootilise aine puhul lähtuda riigipiiri ületamisest. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja fentanüül II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist, MDMA puhul 1,4 grammist ning fentanüüli 0,0013 grammist. Seega piisanuks 2,759 grammist amfetamiinist, 0,018 grammist fentanüülist ja 3,93 grammist MDMA-st narkojoobe tekitamiseks umbes 187 inimesele. Seega pani Maksim Berdnikov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Samuti süüdistatakse M. Berdnikovi

§ 184lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.

jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135 karistatud

§ 184

lg 1 5 1-20-1725 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis M. Berdnikov enda valduses olevas sõiduautos Fiat 500 reg. nr zZ kuni

1. novembril 2019 kella 03.37-ni, mil Tallinnas x maja juures teostati nimetatud sõiduki läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära järgmised objektid: - sõiduauto juhipoolsest uksetaskust valget värvi paberivoldik, milles oli valge pulber massiga 0,28 grammi, mis sisaldas 87% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldus 0,22 grammi kokaiini; - sõiduauto pagasiruumis olevast arvutikotist 3 fooliumpakendit, milles olid kanepiõisikud massiga kokku 2,25 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 20%; - sõiduauto pagasiruumist varurehvi panipaigast 2 soonkinnisega kilekotti, milles oli omakorda 3 soonkinnisega kilekotti – kokku 5 soonkinnisega kilekotti, milles olid kanepiõisikud massiga kokku 5,90 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 17%: - sõiduauto salongis olevast jopest 2 plastsüstalt mahutavusega 2,5 ml, milles ühes plastsüstlas oli hägune vedelik massiga 0,42 grammi, mis sisaldas 2,9% amfetamiinsulfaati, vedelikus sisaldus 0,0089 grammi amfetamiini, lisaks sisaldas vedelik 4-metamfetamiini (4-metüülamfetamiini; 4-MA). Teises plastsüstlas oli hägune vedelik massiga 0,57 grammi, mis sisaldas 4,3% amfetamiinsulfaati, vedelikus sisaldus 0,018 grammi amfetamiini, lisaks sisaldas vedelik 4-metamfetamiini (4metüülamfetamiini; 4-MA); - sõiduauto pagasiruumist varurehvi panipaigast soonkinnisega kilekott, milles oli kollakas pulber massiga 0,74 grammi, mis sisaldas 11% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,060 grammi amfetamiin, lisaks sisaldas pulber 4-metamfetamiini (4metüülamfetamiini; 4-MA). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, 4-metüülamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist, kanepi puhul 7,5 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest. 6 1-20-1725 Seega pani Maksim Berdnikov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. M. Berdnikovi süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 10.

jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult 11.

aprillil 2019 vähemalt vahemikus kella 04.00 kuni kella 04.08 paiku mootorsõidukit Volkswagen Caddi Combi registreerimismärgiga x, olles narkootilise aine amfetamiin tarvitamisest tekitatud joobeseisundis. M. Berdnikov põhjustas joobeseisundist tulenevate tajuhäirete tõttu liiklusõnnetused aadressil x

1. aprillil 2019 umbes kella 04.00 paiku ja
2. aprillil 2019 kella 04.08 paiku Tallinnas Linnamäe tee 12 maja juures. Seega rikkus M. Berdnikov liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani M. Berdnikov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna keda on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega anti M. Berdnikov

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises kohtu alla üldmenetluses. Süüdistatavale kohaldatud tõkendi (vahistamine) jättis kohus muutmata. 6. Harju Maakohtu 21. aprilli 2020. a määrusega anti M. Berdnikov kohtu alla

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kohtusse 2.

aprillil 2020 saabunud uue süüdistuse järgi narkootilise aine tellimises ja käitlemises postiteenust kasutades. Kohus ühendas kriminaalasjad nr 1-20-2348 ja 1-20-1725 ühiseks menetluseks ja ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 1-20-

2. Kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses planeeritud esimene kohtuistung toimus
3. mail
4. Kohtule esitati taotlus jätkata asja kohtulikku arutamist lühimenetluses. KrMS § 2371 lg 1 alusel rahuldas kohus taotluse ja asja kohtulikku arutamist jätkati lühimenetluses
5. mai
6. a kohtuistungil.
7. M. Berdnikov tunnistas end süüdi

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, samuti narkootilise aine omandamises ja valdamises kuni 18. novembrini 2019. Süüdistatav ei tunnistanud

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta on tellinud narkootilisi aineid posti teel. 9. Prokurör taotles M. Berdnikovi süüditunnistamist

§ 424lg 2 järgi ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

Samuti taotles prokurör M. Berdnikovi süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi palus prokurör moodustada liitkaristus kergema ja raskema karistuse liitmise teel ja 7 1-20-1725 karistada M. Berdnikovi 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja karistada M. Berdnikovi 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.

jaanuari 2019. a otsusega nr 1-1810135 mõistetud karistuse ärakandmata osaga 1 aasta 5 kuud 26 päeva ning karistada M. Berdnikovi kokku 5 aasta 1 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud 1 päev ja vahemikus

1. maist –
2. juulini 2019 vahi all viibitud aeg ehk kokku 2 kuud ja 1 päev ning karistada M. Berdnikovi 4 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmist alates Maksim Berdnikovi viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest 18. novembrist 2019. Samuti palus prokurör

§ 83

2 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida kuritegeliku tuluna sularaha 275 eurot, mis on arestitud. 10. Kaitsja palus mõista M. Bernikov õigeks

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse selles osas, mis puudutas narkootilise aine tellimist posti teel. Kaitsja palus karistada süüdistatavat sanktsiooni miinimummääras ja liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Kaitsja palus jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata, kohaldades süüdistatavale elektroonilist valvet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus käsitleb esmalt kohtule esitatud tõendeid (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab süüdistatavale mõistetavat karistust (III). Pärast seda käsitleb kohus konfiskeerimise taotlust (IV) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (V). (I) TÕENDID
2. Süüdistusaktides on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad M. Berdnikovile esitatud süüdistust. Kaitsja tõstatas kohtus kahtluse postisaadetiste läbivaatuse aktide lubatavusest. Tõendite asjakohasus, lubatavus ja usaldusväärsus
3. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega.
4. Süüdistusaktis ja kaitseaktis loetletud ning kohtus avaldatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse kohta märgib kohus järgmist.
5. KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. 8 1-20-1725 Erandina võib siiski lühimenetluses kohtulikul uurimisel süüdistatav taotleda KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel enda ülekuulamist. Sama sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293 sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-
6. Süüdistatava ristküsitlemise korral on tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ütluste usaldusväärsuse kontrolliks lubatav üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 1-17-1629, p-d 9-10).
9. M. Berdnikov taotles kohtuistungil enda ülekuulamist. Ristküsitluse käigus ei taotlenud kohtumenetluse pooled süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Seega saab kriminaalasjas olla lubatavaks tõendiks vaid süüdistatava kohtus antud ütlused. Süüdistusaktis loetletud süüdistatava kohtueelse menetluse ütlused jätab kohus tõendikogumist välja.
10. Kaitsja hinnangul ei ole postisaadetiste läbivaatuse aktid lubatavad tõendid, sest M. Berdnikov ei olnud teavitatud tema nimele tellitud postisaadetiste läbivaatusest, ta ei osalenud vastavatel toimingutel ega nimetanud isikut, kes saaks tema asemel läbivaatusel viibida. Seega on kaitsja arvates postisaadetiste läbivaatused koos vastavate aktidega tehtud seaduse nõudeid rikkudes ja need tuleb jätta tõendikogumist välja. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.
11. Postisaadetise läbivaatuse aktidest nähtuvad (üldistatult) järgmised andmed. Läbivaatused tehti aadressil Z tee 7, x. Kohaks on märgitud ajutise ladustamise koht, AS Eesti Post. Kontrolliobjektideks on vaadeldavad maksikirjad. Saajana on märgitud „Maksim Berdnikov, X x, z“. Sihtriigina on märgitud Eesti, lähteriigina välisriigid (nt Belgia). Läbivaatuse õigusliku alusena on märgitud tolliseaduse § 1 lg 2, § 60, § 61 ja KorS §
12. Läbivaatuse kirjelduses on mh märgitud, et tolli nõudel avati postisaadetis ajutise ladustamise kohas, postitöötaja poolt sisu kontrolliks. Märgitud on läbivaatuse juures viibinud isikud. Läbivaatuse teostajad ja aktide kinnitajateks on tolliinspektorid.
13. Tolliseaduse § 1 lg 2 sätestab, et kui seadusega või õigusaktidega on Maksu- ja Tolliametile pandud keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamise kohustus, kohaldab amet järelevalve teostamisel samas seaduses ja teistel tollialastes õigusaktides sätestatud tollijärelevalve meetmeid. Tolliseaduse § 60 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle Maksu- ja Tolliamet. Tolliseaduse § 61 sätestab, et Maksu- ja Tolliamet võib samas seaduses ja sama seaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–34 ja 44–52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras samas seaduses ning sama seaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
14. KorS § 49 sätestab vallasasja läbivaatuse, selle esimesest lõikest tulenevalt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja. KorS § 49 lg 2 sätestab, et asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi 9 1-20-1725 asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. KorS § 49 lg 3 kohaselt võib korrakaitseorgan asja läbi vaadata ilma sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad samas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.
15. Kohus leiab prokuratuuriga nõustumisväärselt, et olukorras, kus postisaadetist vaadatakse läbi AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas enne selle adressaadile kättetoimetamist, tuleb saadetise valdajaks pidada AS-i Eesti Post. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (AÕS § 36 lg 1). Olukorras, kus tellitud postisaadetis ei ole veel adressaadile kätte toimetatud, ei saa rääkida valduse üleminekust adressaadile. Et tolliseaduses on mõeldud just valdajat ja mitte saadetise adressaati, kinnitab kohtu hinnangul ka seaduse süstemaatiline tõlgendamine. Näiteks on tolliseaduse seletuskirjas käsitatud kauba valdajana kohati kaupa vedavat autojuhti (seletuskiri tolliseaduse 374 SE juurde, lk 37). Samuti eristab tolliseaduse § 66, mis reguleerib postisaadetise läbivaatust, postisaadetise väljastamist saajale ja postiteenuse osutajat. Tolliseaduse § 66 lg 2 kohaselt võib postisaadetise läbivaatuseks toll nõuda postiteenuse osutajalt saadetise avamist. Saadetise avab ja sulgeb postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolliametniku juuresolekul. Samuti eristab asja omanikku ja valdajat KorS § 49 lg
16. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaitsja väide, et postisaadetiste läbivaatuse aktid on lubamatud tõendid, sest M. Berdnikov ei viibinud läbivaatuste juures.
17. Muude kirjalike tõendite asjakohasust ja lubatavust ei ole kahtluse alla seatud. Ka kohtu hinnangul on need lubatavad. Ka tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei ole kohtus kahtluse alla seatud ja selles ei ole alust kahelda ka kohtul.
18. Puutuvalt M. Berdnikovi kohtus antud ütluste usaldusväärsust, märgib kohus järgmist. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Samuti võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. veebruari
20. a otsus asjas nr 1-18-1247, p 37). Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt Riigikohtu
21. juuni
22. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 19).
23. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et M. Berdnikovi ütlused on täies ulatuses ebausaldusväärsed. Tema ülekuulamisel ei tõstatatud kahtlust tema ütluste vastuolulisest kohtueelses menetluses antud ütlustega. Samuti on M. Berdnikov end kahes kuriteoepisoodis järjepidevalt süüdi tunnistanud. Põiklevaid ja vastuolulisi vastuseid andis M. Berdnikov prokuröri küsimustele selle kohta, millal ta viimati enne talle etteheidetud kuritegude toimepanemist narkootilisi aineid tarbis. Eluliselt ei ole usutav, et M. Berdnikov tarbis pooleaastase aja jooksul narkootilisi aineid vaid nendel kahel korral, mil ta politsei poolt kinni peeti. Seega ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed M. Berdnikovi ütlused tema poolt narkootilise aine tarvitamise sageduse kohta. Puutuvalt M. Berdnikovi ütluseid selle kohta, et 10 1-20-1725 tundmatu isik nõudis temalt raha ja kuna M. Berdnikov keeldus, siis ta kahtlustab kättemaksu, märgib kohus, et põhjust neid ütluseid ebausaldusväärseks lugeda kohtul ei ole. Samas ei ole need ütlused kohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja lahendamisel keskse tähtsusega. Need ei anna teavet selle kohta, kes M. Berdnikovi nimele saadetud ja kinnipeetud postisaadetisi tellis ja versioon sellest, et need sündmused on omavahel seotud, on vaid M. Berdnikovi oletus. Seega ei oma see kohtu jaoks tõenduslikku kaalu. (II) FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG Süüdistus

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises 25.

Kohtu hinnangul on M. Berdnikovile esitatud süüdistus tõendatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistajate ütluste ja tema enda ütlustega.

1. Aadressil Virbi tn 22 toimunud liiklusõnnetus on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle lisaks oleva skeemi ning fototabeliga (I kd, tl 126-134). Vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuse üheks osalejaks oli M. Berdnikov sõidukiga VW Caddy Kombi registreerimismärgiga z Z. Teise osalejana on märgitud Z Zle kuuluv sõiduk. M. Berdnikovi juhitud sõidukil oli kahjustatud parempoolne küljepeegel. Teisel sõidukil kahjustatud parempoolne külg. Teine sõiduk oli pargitud. M. Berdnikovi juhitud sõiduk lahkus sündmuskohalt. M. Berdnikovi juhitud sõiduki kahjustused nähtuvad ka sõiduki vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast fototabelist (I kd, tl 135, 131-132).
2. Aadressil x toimunud liiklusõnnetus on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle lisaks oleva skeemi ning fototabeliga (KT, tl 116-125). Vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuses osalejaks oli M. Berdnikov, kes juhtis sõidukit VW Caddy Kompi registreerimismärgiga zZ. Sõidukil olid kahjustatud mh esimene stange, kapott (I kd, tl 116). M. Berdnikov sõitis paremale teelt välja vastu liiklusmärki ja LED-valgustuse posti, mis said kahjustada (samas).
3. Tunnistaja Z Z ütluste kohaselt parkis ta
4. aprillil 2019 kell 17.30 auto VW Tranporter registreerimismärgiga x aadressil x.
5. aprillil 2019 kell 4.00 ärkas ta üles löögist ja tööle hakanud signalisatsioonist. Kui ta akna juurde läks, siis ta kuulis, kuidas auto minema sõitis. Kui ta läks välja vaatama, avastas ta autol kahjustused (I kd, tl 111-115). Tunnistaja venekeelsetest ütlustest on väljaloetav aadress x (I kd, tl 111p).
6. Tunnistaja x ütlustest nähtub, et tema helistas
7. aprillil 2019 umbes kell 3.00 M. Berdnikovile ja palus tal kohale sõita, et tunnistajat sõidutada. Umbes 30 min pärast tuli M. Berdnikov ja nad läksid sõitma mööda Lasnamäed. Pärast seda, kui M. Berdnikov autoga tunnistaja maja juurde sõitis ja tunnistaja tema autosse istus, sõitsid nad Mustakivi teeni ja M. Berdnikov ütles, et ta tahab magada. Tunnistaja ütles, et ta sõidutaks tema koju. M. Berdnikov ei saanud hakkama auto juhtimisega ja sõitis vastu liiklusmärki. Õnnetus toimus Linnamäe teel (I kd, tl 104-109).
8. Et M. Berdnikov peeti kahtlustatavana kinni
9. aprillil 2019 Tallinnas x maja juures, nähtub kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd, tl 163-164). See tõendab kaudselt kuriteo toimepanemise aega ja kohta. 11 1-20-1725
10. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli M. Berdnikovi suhtes
11. aprillil 2019 kell 4.20 süljetesti näit positiivne (I kd, tl 136). Tal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: süstejäljed, silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, esines häireid aja-, isiku- ja kohatajus, isik ei mäletanud viimase 24-tunni sündmuseid. Käitumine oli apaatne ja unine (I kd, tl 136p). Saatekirjadest nähtub, et
12. aprillil 2019 võeti M. Berdnikovilt uriiniproov, mis saadeti ekspertiisiasutusse. Uuringuaktist nr 468T nähtub, et uuriti narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldust uriinis ja tuvastati metüüleendioksiin-metamfetamiin (MDMA), amfetamiin, metamfetamiin (I kd, tl 137-138). Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldus nähtub protokollist nr 139/42 (I kd, tl 139). EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnangust nähtuvalt esines M. Berdnikovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (I kd, tl 140).
13. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka M. Berdnikovi ütlustega, sest ta tunnistab kuriteo toimepanemist (IV kd, tl 87).
14. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Berdnikov juhtis
15. aprillil 2019 vahemikus kell 4.00 – 4.08 paiku mootorsõidukit Volkswagen Caddi Combi registreerimismärgiga zZ ja põhjustas liiklusõnnetused aadressil Tallinn x kella 4.00 paiku ja kella 4.08 paiku Tallinnas Linnamäe tee 12 maja juures. Tõendatud on seegi, et M. Berdnikov juhtis mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Sellega rikkus M. Berdnikov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 34.

§ 424

lg 1 sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritakse tegu siis, kui see on toime pandud korduvalt.

Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusest nr 1-18-10135 nähtub, et M. Berdnikovi on varem karistatud

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (I kd, tl 13). Seega on M. Berdnikov täitnud

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

35. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul M. Berdnikovi tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

M. Berdnikov tarvitas teadlikult narkootilist ainet ja juhtis ka teadlikult mootorsõidukit. Tarvitades narkootilist ainet ja pidades silmas temal esinevaid narkojoobe tunnuseid, pidi M. Berdnikov vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et ta on mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. 36. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 37. Seega on M. Berdnikovi tegu kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises Narkootiliste ainete valdamine kuni

1. novembrini 2019
2. Kohtu hinnangul on M. Berdnikovile esitatud süüdistus kõnesolevas episoodis 12 1-20-1725 tõendatud tunnistaja ütlustega, dokumentaalsete tõendite ja M. Berdnikovi ütlustega.
3. Tunnistaja V L (politseiametnik) ütlustest nähtuvalt märkas ta
4. novembril 2019 koos patrullpolitseinik I K tööl olles kell 03.24 liikumas mootorsõidukit Fiat registreerimismärgiga zZ. Kuna mootorsõiduk liikus väga aeglaselt, otsustati mootorsõidukit kontrollida. Mootorsõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus x maja juures. Mootorsõiduki roolis oli M. Berdnikov. Juhiga vesteldes oli märgata, et juht on väga närvis, higistab, silmad ei reageerinud valgusele, olid suured ja pilk oli väga hüplev. Kuna oli kahtlus, et isik võib olla narkojoobes, siis tunnistaja küsis, millal isik viimati narkootikume tarvitas. Isik vastas, et tegi viimati 2 tundi tagasi kokaiini. Tunnistaja uuris isikult, kas mootorsõidukis on keelatud aineid, mille peale ta vastas, et juhi ukse taskus on kanepit ja kokaiini. Isikule selgitati, et mootorsõiduk vaadatakse läbi. Nad leidsid juhi ukse taskust musta värvi kaalu ja valget värvi pabervoldiku, mille sees on valge pulbrisarnane aine. Mootorsõiduki salongist, tagaistmelt leiti musta värvi jope, mille sees oli 2 süstalt valge, läbipaistva ainega. Mootorsõiduki pagasiruumist leiti must sülearvuti kott, mille sees suitsupakist leiti 3 fooliumpakendit, mille sees roheline taimne puru. Mootorsõiduki pagasiruumist, varurehvi hoiukohast leiti 2 grippkotikest, mille sees oli rohekat taimset ainet, väiksemad gripkotikesed roheka taimse ainega ja gripkotike kollaka ainega. Mootorsõidukist leiti ka kasutatud süstal matilt. Kesklinna politseijaoskonnas kaaluti ained üle – koos pakendiga oli rohelist taimset ainet umber 12,5 grammi, valget pulbrit koos pabervoldikuga 1,65 grammi ja koos minigripkotikesega oli kollast ainet 1,69 grammi (I kd, tl 4 ja 4p).
6. novembril 2019 Tallinnas aadressil x M. Berdnikovi kasutuses oleva sõiduki vallasasja läbivaatuse käigus sõidukist leitud ja äravõetud esemete ning ainete vaatlus nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 45-49). See riimub tunnistaja ütlustega selles, mida M. Berdnikovi sõidukist leiti. Ekspertiisiakti nr 19E-AN1352 eksperdiarvamusest nähtub, et
7. - pakendis nr 1 olev valge pulber massiga 0,28 g valges pabervoldikus sisaldab 87% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,22 grammi kokaiini; - pakendis nr 2 olevad rohelised taimeosad massiga kokku 2,25 g kolmes fooliumpakendis on kanepiõisikud, mis sisaldavad 20% tetrahüdrokannabinooli (THC); - pakendis nr 3 olevad rohelised taimeosad massiga kokku 5,90 g viies soonsulguriga kilekotis on kanepiõisikud, mis sisaldavad 17% tetrahüdrokannabinooli (THC); - pakendis nr 4 olev: hägune vedelik massiga 0,42 g ühes 2,5 ml plastsüstlas sisaldab 2,9% amfetamiinsulfaati, vedelikus sisaldub 0,0089 g amfetamiini, lisaks sisaldab vedelik 4-metamfetamiini (4-metüülamfetamiini; 4-MA); - hägune vedelik massiga 0,57 g teises 2,5 ml plastsüstlas sisaldab 4,3% amfetamiinsulfaati; vedelikus sisaldub 0,018 g amfetamiini, lisaks sisaldab vedelik 4-metamfetamiini (4-metüülamfetamiini; 4-MA); - pakendis nr 5 oleval musta tetrahüdrokannabinooli jäljed; - pakendis nr 6 olevas kahes soonsulgruiga kilekotis on amfetamiini ja 4-metamfetamiini 13 korpusega digitaalsel kaalul on delta-9- 1-20-1725 (4-metüülamfetamiin; 4-MA) jäljed; - pakendis nr 7 olev kollakas pulber massiga 0,74 g soonsulguriga kilekotis sisaldab 11% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,060 g amfetamiini, lisaks sisaldab pulber 4-metafmetamiini (4-metüülamfetamiini; 4-MA).
8. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka M. Berdnikovi ütlustega, kes tunnistab kõnesoleva teo toimepanemist täies ulatuses (IV kd, tl 87).
9. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
10. Amfetamiin, 4-metüülamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
11. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja.
12. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogieksperdi vastusest teabenõudele nähtub, et vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused on järgmised: amfetamiini puhul 1,3 grammi, kanepi puhul 7,5 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammi (I kd, tl 41-43). Seega piisanuks M. Berdnikovi valdusest ära võetud 8,15 g kanepist narkojoobe tekitamiseks umbes kümnele inimesele, 0,22 g kokaiinist umbes kolmele inimesele ja amfetamiini puhta aine kogus jääb alla keskmise ühekordse koguse.
13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et M. Berdnikov omas ja valdas kuni
14. novembrini 2019 süüdistusaktis nimetatud narkootilisi aineid. Tegu on kvalifitseeritav

§ 184

lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena isiku poolt, kes on varem pannud toime samas jaos sätestatud kuriteo. M. Berdnikov käitles narkootilisi ained ebaseaduslikult NPALS § 2 p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses. Kuna narkootilist ainet oli koguses, millest oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 järgi. Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019. a otsusest nähtuvalt karistati M. Berdnikovi mh ka

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (I kd, tl 13-16), seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud samas jaos sätestatud kuriteo

§ 184lg 2 p 2 tähenduses.

Seega on täidetud

§ 184lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

47. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul M. Berdnikov narkootilise aine käitlemise toime pannud kavatsetusest (

§ 16lg 2).

Narkootiliste ainete tarvitajana, samuti isikuna, 14 1-20-1725 keda on ka varem kriminaalkorras narkootilise aine käitlemise eest karistatud, oli ta teadlik, et tegemist on narkootilise ainega ja et selle käitlemine on keelatud. Sellegipoolest omas ja valdas ta narkootilist ainet, s.o see oligi tema tegevuse eesmärk. 48. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 49. Seega on M. Berdnikovi tegu kvalifitseeritav

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Narkootiliste ainete tellimine ja käitlemine postiteenust kasutades

1. Prokuratuuri hinnangul on süüdistus tõendatud postisaadetiste läbivaatuse aktidega, uuringuaktidega ja asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud X Berdnikova arvelduskontode ülekandeid.
2. Postisaadetiste läbivaatuse aktidest nähtub, et AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas (aadressil Z tee 7, x) on toimunud läbivaatused 4.–
3. augustil 2019,
4. augustil 2019,
5. oktoobril 2019,
6. novembril 2019,
7. novembril 2019,
8. novembril
9. Kontrolliobjektiks olid maksikirjad, mille peal olid saatja andmetena märgitud „Maksim Berdnikov, z (ühel kirjal „Maksim Betdnikov“, vt II kd, tl 18). Liikumise suund oli sisenev, sihtriik Eesti. Lähteriikideks olid Belgia, Holland, Kanada, Saksamaa.
10. Postisaadetisest, mille läbivaatust teostati 4.–
11. august 2019, tuvastati pulber massiga 0,23 g, mis sisaldab 35% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,059 g amfetamiini (II kd, tl 3-10). Postisaadetisest, mille läbivaatust teostati
12. augustil 2019, tuvastati kollakas pulber massiga 9,32 g, mis saldab 6,2% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,42 g amfetamiini (II kd, tl 11-17). Postisaadetisest, mille läbivaatust teostati
13. oktoobril 2019, tuvastati 5,14 g ainet, mis sisaldab 91% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriid, metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriid sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini, seega sisaldub aines 3,93 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (II kd, tl 18-24). Postisaadetisest, mille läbivaatust teostati
14. novembril 2019, tuvastati valge pulber massiga 0,14 grammi, mis sisaldas 13% fentanüüli, seega sisaldus pulbris 0,018 g fentanüüli (II kd, tl 25-31). Postisaadetises, mille läbivaatust teostati
15. novembril 2019, tuvastati valge pulber massiga 5,06 g, mis sisaldab 25% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,93 grammi amfetamiini (II kd, tl 32-40). Postisaadetises, mida vaadeldi
16. novembril 2019, tuvastati valge pulber massiga 6,80 g, mis sisaldab 27% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 1,35 g amfetamiini (II kd, tl 41-47).
17. Vaidlust ei ole selle üle ja see on ka tõendatud, et osutatud aadressil X x elas M. Berdnikov (II kd, tl 48). Korter kuulub x (II kd, tl 50). Samuti ei olnud kohtuistungil vaidlust ja seda kinnitavad ka esitatud tõendid, et M. Berdnikov kasutas e-maksekeskkonda x, millele kanti raha süüdistatava x arvelduskontolt. Seda tõendavad asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 62-64) ja M. Berdnikovi ütlused (IV kd, tl 87-87p).
18. Kohtu hinnangul on tõendatud seegi, et M. Berdnikov on käidelnud ja tarvitanud narkootilisi aineid, sh amfetamiini. Käitlemine kuni
19. novembrini 2019 on tuvastatud käesoleva otsusega. Samuti on M. Berdnikovil
20. aprilli
21. a episoodiga seonduvalt tuvastatud uriinist MDMA-d, amfetamiini, metamfetamiini ja narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase 15 1-20-1725 toimega aine tarvitamisest tingitud joove (I kd, tl 140). Ka postisaadetiste sisuks oli valdavalt amfetamiini sisaldav aine.
22. Ükski eeltoodud tõenditest ei ole aga otseseks tõendiks selle kohta, et M. Berdnikov on süüdistuses loetletud pakid narkootilise ainega tellinud. Riigikohus on selgitanud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu eeldab just kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine tõendite paljusust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. juuni
24. a otsus asjas nr 3-1-1-55-13, p 7).
25. Kohtu hinnangul ei ole võimalik viidatud kaudsete tõendite alusel (ka nende kogumis) jõuda tõsikindlale järeldusele, et just M. Berdnikov on narkootilist ainet sisaldavad postisaadetised tellinud. Nagu kaitsja kohtuistungil välja tõi, võib lihtsaadetisena saadetud postisaadetist tellida teise isiku nimele igaüks. Seega ei saa ainuüksi lihtsaadetise adressaadi põhjal teha järeldusi selle tellija kohta. Kohtu hinnangul on mõnevõrra kaheldav seegi, kas käitlemiseks keelatud ainet posti teel tellides kasutaks tellija tegelikku täisnime ja elukoha aadressi. Arvestades, et on tõenäoline, et käitlemiseks keelatud aine peetakse kinni, on selliselt toimimine kohtu arvates pigem ebaratsionaalne. Asjaolu, et M. Berdnikovil on varasemaid kokkupuuteid amfetamiini käitlemisega, on tema eelneva karistatuse ja kohtuotsuste Riigi Teataja lehel avaldamise tõttu raskusteta tuvastatav (vt Harju Maakohtu
26. jaanuari
27. a otsus, mis on jõustunud ja seega Riigi Teatajas M. Berdnikovi nimega avaldatud). Ei ole välistatud, et neid andmeid on kuritarvitatud.
28. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et perioodil
29. juuli –
30. november 2019 on X Berdnikova arvelduskontolt tehtud väljamakseid selgitusega X.com ja X. Sisestades Google otsingumootorisse märksõnaks „x.com“ annab otsingumootor vaste, et X.com taga on ettevõte X Limited, mis asub Ühendkuningriigis. Finantsinspektsiooni andmetel on X Limited ettevõte, mis tegeleb muuhulgas krüptovaluuta vahenduse ja krüptomaksete töötlemisega. Antud perioodil on tehtud veebilehele „X“ väljamakseid kokku summas 1017,32 eurot. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et x arvelduskontot on kasutatud perioodil
31. märts –
32. november 2019 mitmeid kordi M. Berdnikoviga seotud väljamaksete tegemiseks. Kokku on otseselt M. Berdnikoviga tehtud väljamaksete summaks antud perioodil 790 eurot. X B arvelduskontole on perioodil
33. november –
34. november 2019 kantud M. Berdnikovi töötasu ja puhkusekompensatsioon, kokku summas 1064,65 eurot (asitõendi vaatlusprotokoll, II kd, tl 62-64). Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks on Finantsinspektsiooni väljatrükk, mis tõendab X Limited õigust Eesti Vabariigis finantsteenuseid osutada (II kd, tl 65).
35. Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et konkreetne X konto, kuhu X B arvelduskontolt raha kanti, oli kuidagi seotud kõnesolevate postisaadetiste tellimisega. Ainus informatsioon selle kohta, milleks X kontot kasutati, pärineb M. Berdnikovi ütlustest. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tegemist on online maksesüsteemiga. Ta kasutas seda, kuna tema pangaarve oli arestitud ja ta ei saanud pangakaarti kasutada. Ta kasutas seda igapäevaste ostude eest tasumiseks (toiduained, sõidukulud). Samuti kasutas ta seda online kasiino jaoks. X kontole kanti raha tema ema X B arvelduskontolt, kuhu laekus süüdistatava töötasu. X kontolt oli võimalik tasuda kasiinos. X kaardiga oli võimalik tasuda poes nagu tavalise pangakaardiga (IV 16 1-20-1725 kd, tl 87-88).
36. Kohtul ei ole alust järeldada, et M. Berdnikovi ütlused X konto kasutamise kohta oleksid ebausaldusväärsed. Tegemist on maksekeskkonnaga, millel on õigus osutada Eesti Vabariigis finantsteenuseid (II kd, tl 65). Kuigi online maksekeskkondasid (sh krüptorahaga seotud) kasutatakse tõepoolest ka kuritegeliku tegevuse varjamiseks, on need kasutatavad ka legaalseks tegevuseks. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad M. Berdnikovi ütlused, et ta kasutas X keskkonda online kasiinos mängimise eest tasumiseks ja poes maksmiseks. Samuti nähtub Tallinna Vangla kinnipeetavate asjade nimekirjast, et M. Berdnikovi asjade hulgas on pangakaart X (III kd, tl 75). Olukorras, kus kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M. Berdnikovi kasutuses olevalt X kontolt on tehtud ülekandeid adressaatidele, kelle isik ei ole tuvastatav, ei saa kohtu hinnangul teha järeldusi selle kohta, et kontot kasutati tegevuseks, mis on ebaseaduslik.
37. Vähetähtis ei ole kohtu hinnangul ka kaitsja osundatud asjaolu, et ajavahemikul
38. juulist –
39. novembrini 2019 kanti X arvelduskontolt X kontole rahalisi vahendeid summas 764,57 eurot. (Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tehti ülekanded perioodil
40. juulist –
41. novembrini 2019, kuid vaadeldava objektina on märgitud X arvelduskonto väljavõte alates
42. jaanuarist 2018, mistõttu kohus järeldab, et enne
43. juulit 2019 ei tehtud X arvelduskontolt ülekandeid X kontole, vt II kd, tl
44. Kaitsjaga nõustumisväärselt ei saa arvesse võtta
45. novembri
46. a ülekannet, sest see ei saa olla seotud läbivaatuste esemeks olevate saadetistega). Kaitsja viitas kohtuistungil, et süüdistuse sisuks oleva narkootilise aine soetamiseks pidanuks kuluma aga vähemalt 2100 eurot, s.o oluliselt rohkem, kui X arvelduskontolt X kontole üle kanti.
47. Kohus, kontrollides kaitsja esitatud väidet, jõuab kaitsjaga samasisulisele järeldusele. Võttes eeltoodud aine kogused kokku, tuvastati postisaadetistes 21,41 g amfetamiini sisaldavat ainet, 5,14 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat ainet ja 0,14 g fentanüüli sisaldavat ainet. PPA vastusest nähtub, et
48. a on Eesti Vabariigis Politsei- ja Piirivalveameti kogutud andmete alusel amfetamiini ja metamfetamiini jae- ehk 1 grammi hind keskeltläbi 20 eurot, MDMA-d müüakse tablettidena ja üks tablett maksab 8-15 eurot (II kd, tl 72-73). Fentanüüli hind
49. a oli Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 10-15 eurot / doos (II kd, tl 7576). Kuigi kriminaaltoimikus ei ole andmeid ühe MDMA tableti massi kohta, lähtub kohus sellest, et MDMA keskmise ühekordne tarbimiskogus on 0,14 g (II kd, tl 70) (seega eeldab kohus, et selline on ka ühe tableti mass). Fentanüüli keskmine ühekordne tarbimiskogus on 0,13 mg (II kd, tl 69).
50. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul umbkaudselt järeldada, et postisaadetistes tuvastatud aine maksumus Politsei- ja Piirivalveameti andmetele tuginedes oleks olnud 21,41 g amfetamiini sisaldava aine puhul 428,2 eurot (21,41x20=428,2), 5,14 g MDMA-d sisaldava aine puhul ca 550 eurot (5,14/0,14x15 eurot = 550) ja 0,14 g fentanüüli sisaldava aine puhul 2076 eurot (0,14 g on koguaine, puhas aine on 0,018 g ehk 18 mg, mis on ligikaudu 138 inimese tarbimiskogus, s.o 18mg/0,13mg (1 doos) x 15 = 2076 eurot). Seega saab sellest järeldada, et narkootilist ainet sisaldava aine tellimiseks kulunuks ligikaudu 3042,2 eurot. Võttes aluseks PPA vastuses toodud hindade n-ö alammäärad, tuleb kuluks 2105,2 eurot. 17 1-20-1725
51. Seega, võttes arvesse ühelt poolt M. Berdnikovi kasutuses olevale X kontole X arvelduskontolt tehtud sissemakseid ja teiselt poolt postisaadetistes tuvastatud narkootilise aine eeldatavat maksumust, jõuab kohus järeldusele, et X kontole tehtud ülekannetest ei oleks aine soetamiseks piisanud. Kohus möönab, et narkootilise aine hind on tõenäoliselt riigi erinev, samuti sõltub hind tellitavast kogusest ja puhta narkootilise aine kontsentratsioonist. Sellegipoolest on X kontole tehtud sissemaksete ja tellitud narkootilise aine väärtuse vahe enam kui kahekordne. Sestap, kuigi kohtu hinnangul on kahtlust äratav asjaolu, et sissemaksetega X kontole alustati ca 2 nädalat enne esimese postisaadetise kinnipidamist, ei ole X kontolt tehtud maksed siiski tellitud postisaadetistega seostatavad.
52. Kohus möönab, et kuna kriminaalasjas on tõendatud, et M. Berdnikov tarvitas ja valdas mh amfetamiini, mis oli ka valdavalt tellitud postisaadetise sisuks, annab see kaalu prokuratuuri seisukohale, et saadetiste tellijaks on M. Berdnikov. Samas ei ole kohtu hinnangul ka sellele tuginedes võimalik tõsikindlalt järeldada, et just M. Berdnikov on narkootilist ainet tellinud. Teisisõnu ei ole kohtu arvates võimalik järeldada süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist vaid seetõttu, et ta on varem samalaadseid kuritegusid toime pannud ja ka iga järgnev kuritegu peab tõendamisreeglitele kohaselt olema tõendatud. Seejuures märgib kohus, et narkootiliste ainete tellimist posti teel ei ole M. Berdnikovile varem ette heidetud.
53. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite kogumile tuginedes teha tõsikindlat järeldust, et just M. Berdnikov on süüdistuses loetletud narkootilist ainet sisaldavad postisaadetised tellinud. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seetõttu mõistab kohus M. Berdnikovi süüdistuse selles osas õigeks. (III) KARISTUS
54. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 67. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28). Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 18 1-20-1725 68.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus.

§ 184lg 2 p 2 kontekstis on kohtu hinnangul M.

Berdnikovi süü väike. Tegemist on ühe episoodiga. Tema valdusest leitud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks ca 13 inimesele. Seega, kuigi tegemist on suure kogusega NPALS § 31 lg 3 tähenduses, jääb selle valdamisel süü suurus kõnesolevat kvalifikatsiooni silmas pidades väikeseks. Kohtu hinnangul esineb

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendav asjaolus – puhtsüdamlik kahetsus.

Kuigi kohtuistungil ei väljendanud M. Berdnikov kahetsust sõnaselgelt, nähtub kahetsev hoiak

1. aprilli ja
2. novembri
3. a episoodidega seonduvalt läbivalt tema ütlustest. Ta on oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et soovib narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda.
4. Samuti arvestab kohus ka seda, et süüdistatavat on varem narkootilise aine käitlemise eest

§ 184lg 1 alusel karistatud Harju Maakohtu 10.

jaanuari

1. a otsusega. Uus kuritegu on toime pandud selle viimase kohtuotsusega määratud katseajal. Sestap ei ole varasem karistus isikule mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete tegude toimepanemist.
2. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 3 aastat 6 kuud. 71.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. Kohtu hinnangul on M. Berdnikovi süü selle kuriteo toimepanemisel keskmine. Tegemist on ühe episoodiga. Ta juhtis mootorsõidukit joobes olekus öisel ajal, mil liiklus on rahulik. Samas põhjustas ta kuriteo toimepanemisel kaks liiklusõnnetust, mille kahju oli küll vaid varaline ja mitte suur. Samuti oli tal mootorsõidukis kaasreisija, kelle ta ohtu seadis. Esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses – puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus ei saa aga jätta arvestamata, et M. Berdnikovi on ka varem karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest (Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega), mistõttu ei ole süüdistatav varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Seega peab kohus põhjendatuks karistada M. Berdnikovi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. 72.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks 4 aastat vangistust, suurendades üksikkaristusest raskeimat osaliselt. Kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega osaliselt, sest mõlema kuriteo toimepanemise on tinginud narkootiliste ainete tarvitamine. Samas on tegemist erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegudega, samuti on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis teisi liiklejaid ohustav kuritegu, mistõttu ei ole

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ebaõigus kaetud

§ 184lg 2 p 2 alusel mõistetud karistusega. 73. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes M. Berdnikovile liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Teod on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 10. jaanuar 2019. a otsusega nr 1-18-10135 määratud katseajal (katseaja kestus 10. jaanuar 2019 kuni 10. juuli 2021).

§ 74

lg-st 5 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt sama seadustiku

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, 19 1-20-1725 suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust võrra, järgides sama seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust. 74.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg.

M. Berdnikov peeti kahtlustatavana kinni

1. aprillil 2019 (I kd, tl 163). Samuti peeti ta kahtlustatavana kinni
2. mail 2020 (I kd, tl 200).
3. mail 2020 ta vahistati kaheks kuuks (II kd, tl 103 jj). Samuti peeti ta kahtlustatavana kinni
4. novembril 2019 (I kd, tl 18-19) ja vahistati (I kd, tl 63 jj). Vahistamist pikendati kuni
5. märtsini 2020 (I kd, tl 74 jj). Kohtu alla andmisel jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata. Seega tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg
6. aprill 2019,
7. mai –
8. juuli 2019, s.o 2 kuud ja 1 päev ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kandmata karistusaja algust tuleb arvestada alates
9. novembrist
11. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et M. Berdnikovile mõistetav karistus tuleks jätta

§ 74

lg-te 1 ja 5 alusel osaliselt täitmisele pööratama, kohaldades talle elektroonilist valvet. Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusest nähtub, et M. Berdnikovile juba eelmisel korral mõistetud vangistus jäeti

§ 74alusel osaliselt täitmisele pööramata.

Koheselt kuulus kandmisele 5 kuud vangistust, mille alguseks loeti

1. august
2. Ta vabanes šokivangistuse kandmiselt
3. jaanuaril 2019 (I kd, tl 17).

§ 75

lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustati teda mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis. Sellele vaatamata on M. Berdnikov pannud toime käesoleva kriminaalasja esemeks oleva mootorsõiduki narkojoobes juhtimise juba mõned kuud pärast eelneva šokivangistuse kandmiselt vabanemist. Samuti jätkas ta kuriteo toimepanemist novembris 2019, kuigi oli vahepeal

1. maist kuni
2. juulini 2019 viibinud vahi all. Seega ei ole varasemad lühiajalise vangistuse kandmised ega talle kohtu poolt määratud lisakohustused mõjutanud M. Berdnikovi narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sestap ja vaatamata sellele, et M. Berdnikovil on olemas töökoht, elukoht, toetav sotsiaalne võrgustik ja soov sõltuvusprobleemist vabaneda, ei ole tema puhul tegemist isikuga, kelle karistust oleks võimalik järjekordselt jätta (osaliselt) tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul tuleb M. Berdnikovil sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid seda esialgu talle mõistetud vangistust kandes. 76.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg sätestab, et sama seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13). Arvestades M. Berdnikovi süü suurust ja asjaolu, et narkojoobes 20 1-20-1725 mootorsõiduki juhtimine ei ole tema puhul juhusüütegu (korduv rikkumine) ja sel korral on ta põhjustanud ka mitu liiklusõnnetust, tuleb kohtu hinnangul kohaldada talle juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta.

§ 55

lg-st 1 tuleneb, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. (IV) KONFISKEERIMINE 77.

§ 184

lg 5 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt sama seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 832

lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks M. Berdnikovi sularaha 275 eurot (I kd, tl 86 jj). Sularaha summas 275 eurot kanti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank kuni kohtulahendini (I kd, tl 91-92). Prokurör taotleb sularaha konfiskeerimist

§ 184lg 5 ja § 832 lg 1 alusel.

79. Kuigi

§ 832

lg 1 alusel vara konfiskeerimisel kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, tuleb konfiskeerimise eelduseks olevad asjaolud, s.o et kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel vms annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena, tõendada prokuratuuril. Kohtul kõnesoleva kriminaalasja materjalide põhjal sellist järeldust teha ei ole võimalik.

1. Kohtueelses menetluses vara arestimist taotledes on prokuratuur selgitanud, et Maksuja Tolliameti andmete väljatrükist nähtub, et M. Berdnikov teenis
2. a tulu vaid 1596 eurot. Vara arestimise taotluse kohaselt nähtub täitemenetluse infosüsteemi päringu vastusest, et M. Berdnikovi suhtes on täitemenetluses 3 täiteasja, milles on põhi- ja kõrvalnõuete summa kokku 5 769,39 eurot. Samuti nähtub vara arestimise taotluse kohaselt M. Berdnikovi pangakonto väljavõttelt, et ta on teinud mitmeid külastusi välisriikidesse, sh
3. a mais Londonisse ja novembris Dublinisse.
4. Kohus ei saa aga konfiskeerimist kohaldada vara arestimise taotluses olevatele põhjendustele tuginedes, vaid peaks viidatud faktilised asjaolud kriminaalasjas olevate tõendite alusel tuvastama. Tõendeid, mille alusel kohus saaks seda teha, kriminaalasja materjalides paraku ei ole. Kriminaalasja materjalides on tõend selle kohta, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed M. Berdnikovi
5. a tulude kohta (I kd, tl 6). Samuti on olemas tõend, et M. Berdnikovi
6. a tehtud tulumaksuga maksustatud väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3012 eurot (II kd, tl 80). Materjalides ei ole vastust täitemenetluse infosüsteemis tehtud päringule ega M. Berdnikovi kontode väljavõtteid, mille alusel saaks kohus teha järeldusi tema varalise seisundi või kulutuste kohta. 21 1-20-1725
7. Kriminaalasja materjalides on väljavõte töötamise registrist, millest nähtub, et M. Berdnikov töötas alates
8. augustist 2019 X OÜ-s. Enne seda töötas ta viimati kuni
9. novembrini 2017 (I kd, tl 7-9). Koostoimes tema andmetega legaalsete tulude kohta
10. aastal (3012 eurot) võib teha järelduse, et M. Berdnikovi sissetulek X OÜ-s võis olla u 1000 eurot kuus. Seega on tõendatud, et enne tema kinnipidamist
11. novembril 2019, mil ka kõnesolev sularaha 275 eurot temalt ära võeti, oli M. Berdnikovil töökoht ja legaalne sissetulek.
12. Kuna kohtul ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, et M. Berdnikovi legaalne sissetulek ja varaline seisund või elatustase annaks aluse arvata, et arestitud 275 euro puhul võiks olla tegemist kuritegeliku tuluga, puudub ka

§ 832lg-s 1 sätestatud konfiskeerimise kohaldamise eeldus.

Alust ei anna selleks vaid kuriteo olemus ja seda juba seetõttu, et M. Berdnikovi valdusest leitud narkootilise aine kogus ei olnud väga suur ja ei anna seega iseenesest alust eeldada narkootilise aine käitlemisega kriminaaltulu teenimist. Seega jätab kohus prokuratuuri taotluse 275 eurot konfiskeerimiseks rahuldamata ja vabastab vara aresti alt. Sularaha 275 eurot tuleb tagastada M. Berdnikovile või tema volitatud isikule. (V) MUUD KÜSIMUSED Tõkend

1. Süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. M. Berdnikovi vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtumenetluses süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Kohtu hinnangul ei ole see alus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem. Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kriminaalasjas nr 19231602832 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Gennadi Kulli tasu 90 eurot ja kaitsja Kristina Suvalova tasu 380,40 eurot. Kriminaalasjas nr 20930000060 on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 214,80 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja K. Suvalovale makstud tasu 400,80 eurot (seisukohtade koostamine, süüdistusaktidega tutvumine, kaitseaktide koostamine, istungiks ettevalmistamine, kliendiga vanglas suhtlemine, sõidukulud) (IV kd, tl 81-82) ja 168 eurot (kohtuistungitel osalemine).
4. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas nr 19231602832 on kuluks seega
5. detsembri
6. a narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN1352 teostamise kulud 756 eurot (tl 39);
7. aprilli
8. a M. Berdnikovilt Wismari haiglas uriiniproovi võtmise kulu 24 eurot ja arstliku läbivaatuse teostamise kulu 72 eurot, seega kokku 96 eurot (tl 137);
9. novembri
10. a M. Berdnikovilt 22 1-20-1725 Wismari haiglas uriiniproovi võtmise kulu 24 eurot ja arstliku läbivaatuse teostamise kulu 72 eurot seega kokku 96 eurot (tl 28);
11. aprilli
12. a M. Berdnikovi joobeseisundi tuvastamise kulud uuringuaktiga nr 468T/19X-LÕJ0186 summas 87 eurot (tl 138);
13. novembri
14. a M. Berdnikovi joobeseisundi tuvastamise kulud uuringuaktiga nr 1670T/19X-LÕJ0615 summas 123 eurot (tl 30). Riigi kanda tuleb jätta
15. novembri
16. a M. Berdnikovilt Wismari haiglas uriiniproovi võtmise kulu 24 eurot ja arstliku läbivaatuse teostamise kulu 72 eurot seega kokku 96 eurot ja
17. novembri
18. a M. Berdnikovi joobeseisundi tuvastamise kulud uuringuaktiga nr 1670T/19X-LÕJ0615 summas 123 eurot, sest tal ei tuvastatud nende toimingutega joovet. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel M. Berdnikovilt välja mõista 939 eurot.
19. Kuna KrMS § 181 lg 1 kohaselt kannab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, tuleb kohtu hinnangul riigi kanda jätta kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kriminaalasjas nr 20930000060 ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest osas, mis puudutab süüdistuse osa, milles M. Berdnikov õigeks mõistetakse. Seega tuleb riigi kanda jätta kaitsja kohtueelse menetluse tasu summas 214,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasust hinnanguliselt 110,4 eurot (
20. aprillil 2020 süüdistusaktiga tutvumine ja kaitseakti koostamine,
21. aprillil 2020 nõupidamine vanglas ja sõidukulud 2 eurot). Seega jääb M. Berdnikovi kanda kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabi eest 928,80 eurot.
22. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb M. Berdnikovil tasuda riigituludesse menetluskuluna ka sundraha 1460 eurot.
4. Seega tuleb M. Berdnikovil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 3 327,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Asitõendid 91.

§ 191

sätestab, et kohus konfiskeerib samas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt antakse kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Seega konfiskeerib kohus narkootilise aine ja jätab selle ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Pakendid, mida kasutati narkootiliste ainete käitlemisel, konfiskeerib kohus

§ 83lg 1 alusel ja need tuleb hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Kriminaaltoimikus olev CD-plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 23 1-20-1725 (allkirjastatud digitaalselt) X Ninaste kohtunik 24