Obsah (7)

§ 209§ 213§ 74§ 199§ 64§ 65§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2020 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-7498 (19244000023) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi s

§ 209

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Hallik Prokurör Süüdistatav Sergei Sahharov, isikukood 38407172223, xxx, xxx, emakeel xxx keel, töötab xxx-na, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud, viimati - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.06.2019 otsusega

§ 209

lg 2 p 1;

§ 213

lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud.

§ 74lg 1 järgi täielikult karistusest tingimisi vabastatud.

Katseaeg 27.06.2019 – 26.06.2023. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: Sergei Sahharov süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

Sergei Sahharov süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 27.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4191 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust, ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Sergei Sahharov ei pane 5-(viie)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohustada Sergei Sahharov järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks - Heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.12.

1. Katseaja algus on 12.11.
2. Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu I T tsiviilhagi ning välja mõista Sergei Sahharovilt 8000 (kaheksa tuhat) eurot I T kasuks (kannatanu pangakonto nr xxx, Sberbank). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, so 876 euro sundraha osas, riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud Sergei Sahharovilt välja. Välja mõista Sergei Sahharovilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 312,36 eurot kaitsjatasu Menetluskulud summas 312,36 eurot (kolmsada kaksteist eurot ja 36 senti) tuleb Sergei Sahharovil tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700049928 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid 1 CD-R plaat (audiosalvestusega) ja 1 CD-R plaat (kirjavahetusega), mis asuvad toimiku juures - jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. 2 ASJAOLUD Sergei Sahharov süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud omastamise, mille eest teda karistati 07.02.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega, pani taas toime kuriteo ja nimelt lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas teisele inimesele varalist kahju. Täpsemalt sai ta 21.06.2018 tutvumisportaalis “Tinder” tuttavaks Venemaal elava Ukraina kodaniku I Tga. Ta esitles ennast kui ärimeest, kellel on Eesti territooriumil kolm ettevõtet. Lisaks andis Sergei Ile kirjavahetuses mõista, et ta sooviks temaga peret luua ning
3. aasta juulis tegi ettepaneku külla tulla. 14.07.
4. aastal sõitis I koos oma isa ning tütrega Eestisse. 15.07.2018 võttis I Sergei tema maja eest peale. Koheselt ütles Sergei, et tema isa on haige ja eelmisel õhtul kutsuti talle kiirabi. I esimesel külastuskorral kurtis Sergei enda haige isa üle ning lõi endast positiivse kuvandi, millega võitis I usalduse, et viimane tuleks talle ka uuesti Eestisse külla. 27.07.2018 tuli I uuesti enda isa ja tütrega Eestisse Sergeile külla. Sergei ootas Narvas, pärast seda sõideti koos Narva-Jõesuusse ühe eramaja juurde, mille Sergei olevat justkui neile kõigile välja vaadanud, kuid selgus, et selles majas elavad inimesed. Seejärel tegi Sergei ettepaneku, et I üüriks Eestis korteri enda nimele. Lisaks väitis, et see hõlbustab Il dokumentide vormistamist. Pärast sobiva korteri väljavalmist, kutsus Sergei I õue ning selgitas, et kohe on vaja 1200 eurot sularaha (800 eurot üüri eest ning 400 eurot maaklerile). Sergei oli enda sõnul hiljuti dokumendid ära kaotanud ning uute vormistamisega läheb aega, seetõttu ei saanud ta ise sularaha välja võtta. Pärast seda sõitis I korraks Venemaale tagasi ning võttis pangakaardilt välja 110 000 rubla, mille vahetas 1500 euroks. Seejärel tuli Eestisse tagasi ja maksis omanikele sularahas 800 eurot ja 400 eurot andis sularahas maaklerile. Pärast seda hakkasid Sergei, I, I isa ja I tütar selles korteris koos elama. 15.08.2018 toodi kõik I asjad Venemaalt Eestisse. Pärast seda hakkas I koos Sergeiga mööda erinevaid riigiasutusi käima ja vormistama talle ajutist elamisluba. Ajutise elamisloa vormistamiseks Ile ja tema tütrele küsis Sergei 600 eurot riigilõivu tasumiseks. I võttis 600 eurot pangaautomaadist välja ja andis selle Sergeile. Pärast seda sõideti Jõhvi politseijaoskonna juurde, kus Sergei väidetavalt tasus selle riigilõivu ära. Paar päeva hiljem näitas Sergei ekirja ja ütles, et nad I on enda lapsega vastavasse registrisse kantud. Selle vastuse saatis ka Ile edasi.
5. aasta septembri esimestel päevadel viidi I tütar J T Xxx lasteaeda vestlusele, et teda sinna panna. Pärast võttis Sergei lasteaia emaili, et sinna avaldus saata lapse vastuvõtmise kohta. Samuti võttis Sergei I käest 850 eurot sularaha riigilõivu tasumiseks (650 eurot lasteaia jaoks ja 200 eurot Xxx valla jaoks). Kuna pikka aega ei olnud lasteaiast mingit vastust lapse vastuvõtmise kohta, käis I selle küsimusega Sergeile peale. Nädala pärast läks Sergei koos Iga lasteaeda. I juuresolekul rääkis Sergei lasteaia direktoriga eesti keeles ja tõlkis, et lasteaaed ei näe nende dokumente ja soovitas pöörduda kohaliku omavalistsuse poole. Sinna pöördudes rääkis Sergei jälle eesti keeles ja selgitas Ile, et esmaspäevast võib lapse lasteaeda viia. Kui I hakkas esmaspäeval last lasteaeda viima, teatas Sergei, et lasteaiast helistati ja öelda, et lapsed sõidavad varakult ekskursioonile ja Jle seal kohta ei ole. Pärast seda pidi I Venemaale sõitma. Piiril tehti talle märkus, et auto on kindlustamata. Samas enne seda kinnitas Sergei, et ta kindlustas auto üheks aastaks ja saatis meilile kindlustuslepingu kuvatõmmised.
6. aasta septembri alguses jäi I tütar haigeks, ta vajas haiglaravi. I palus Sergeid, et too organiseeriks lapsele arsti vastuvõtu, siis kinnitas Sergei, et ta tasus arsti teenuse eest ja näitas kuvatõmmist 1800 euro ülekandmise kohta aadressil xxx, xxx, Tartu asuva erakliiniku kontole. Määratud ajal arsti vastuvõtule ei pääsetud, kuna Sergei sõnul oli arsti isa ära surnud. Samuti võttis Sergei
7. aasta alguses I justkui parandamiseks kaks mobiiltelefoni, kuldset värvi Iphone 7, IMEI koodiga xxx ja musta värvi Iphone7, IMEI koodiga xxx. Telefone ta Ile ei tagastanudki. Kuna Sergei väitis, et ta on enda pangakaardi ära kaotanud, võttis ta mitu korda I käest pangakaardi, et enda igapäeva kulude eest maksta. 3 30.10.2018 ütles Sergei Ile, et tema isa suri ära ja ettekäändel, et tema dokumendid ei ole veel taastunud, palus Ilt 300 eurot isa surnukeha transportimiseks ja kremeerimiseks. Selleks hetkeks ei olnud Il kahtlusi, et Sergei perekonnas on õnnetus juhtunud –
8. aasta septembris sõidutasid nad Sergei ema N S, kes rääkis nuttes, et nende isa on pärast südameoperatsiooni koomas ja elulootust ei ole. Lisaks sellele viis I teda tihti haigla juurde, kus isa justkui ravil oli ja ootas teda seal tunde. Tagasi tulles rääkis Sergei, kui raskes seisus ta isa on. 09.10.2018 sõitis I koos tütega Venemaale, piiril öeldi, et tema dokumendid on aegunud ja ta peab saama väljasõidu loa. Pärast seda läks ta tagasi Kohtla-Järve üürikorterisse ja hakkas Sergei käest küsima, mis lood on dokumentidega. 10.10.2018 sõideti koos Narva politseijaoskonda. Vastuvõtus suhtles Sergei naisterahvaga eesti keeles ja selgitas pärast Ile, et peab Tallinnasse helistama. Pärast sinna helistamist selgitas Sergei, et perekonnanime tõlkimisel tekkis probleeme ning 14.10.2018 tuuakse dokumendid ära. Pärast seda ta veel mõnda aega valetas, et asi lahendatakse varsti ära. Sergei võttis Ilt kohtutäituri kaudu auto ostmiseks 520 eurot. Sergei näitas enda arvutist kuvatõmmiseid sõidukite eest tasumise kohta. Samas mõne aja pärast selgitas, et autosid ei saa trahviplatsilt ära võtta, kuna kohtutäiturid ei ole siiamaani tasunud teenustasusid. Lisaks lubas Sergei I tuttavale Eestis tööd anda ning tema töötamise loa eest võttis Sergei I käest 420 eurot. 28.11.2018 näitas Sergei elukindlustuslepingud, mille tigimustest nähtus, et ta kindlustas enda, I tütre ja I elu ja tervise 100 000 euro peale. Samuti andis I Sergeile sularahas 628 eurot, et viimane tasuks talverehvide eest, kuid pärast selgus, et Sergei jättis selle arve tasumata ning jättis raha endale. Eeltoodu näitab seda, et Sergei Sahharovil lõi varalise kasu saamise eesmärgil Ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, jättes endast mulje kui materiaalselt kindlustatud inimesest ning kasutas ära võõrriigist tulunud isiku teadmatust. Seetõttu oli I nõus tasuma igapäeva kulude ning väljamõeldud arvete eest, kuna arvas, et Sergei maksab nende pere teiste kulude eest. I hindas enda varalise kahju kogusummaks 4000 eurot, seega tekitas Sergei oma teoga J varalist kahju 4000 eurot. Seega süüdistatakse Sergei Sahharovit

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, tekitas teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Sergei Sahharovit süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, nimelt selles, et tema olles varem toime pannud omastamise, mille eest teda karistati 07.02.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega, pani toime uue kuriteo, nimelt varastas eeluurimisele tuvastamata ajal kuid peale 15.08.2018 xxx korteri juurde kuuluvast keldriboksist I Tle kuuluva laeka, milles olid kuldehted ja erinevate riikide rahatähed ning mündid. Varastatud esemete koguväärtus oli 4000 eurot. Seega süüdistatakse Sergei Sahharovit

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Sergei Sahharovi süüditunnistamist

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 27.06.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4191 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 27.06.2019.a otsusega mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 4

§ 74

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui Sergei Sahharov ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Sergei Sahharovit heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.12.2022. Jätta sundraha riigi kanda. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 312,36 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Sergei Sahharov on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Sergei Sahharov süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, so sundraha 876 eurot osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o kaitsjatasu 312,36 eurot, mõista Sergei Sahharovilt välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5