lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
Olavi Kuldvee, isikukood: 38108070252, elukoht: xxxx Mark Obolenski Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõistetud karistus rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Mõista Olavi Kuldveele
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 26.06.2020.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 20.10.2020.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 26.06.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,003980 määrati O. Kuldveele
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja
Otsuse ja väärteoprotokolli nr AB1605239 kohaselt juhtis O. Kuldvee 11.03.2020.a kell 17.35 ajal mootorsõidukit Tallinnas, Spordi tänav xxxx juures, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõiduauto xxxx registreerimismärk xxxx vasakut küljepeeglit ja vigastas seda. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju K A´ile. Süüdistuse kohaselt lahkus O. Kuldvee sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. O. Kuldvee kaitsja Mark Obolenski esitas 15.07.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsuses ja kohtueelses menetluses liiklusõnnetuse toimumine 11.03.2020.a tõendamist leidnud, liiklusõnnetuse toimumise asjaolud on jäetud nõuetekohaselt tuvastamata, Politsei- ja Piirivalveameti poolne uurimisprintsiibi puudulik rakendamine on põhjustanud otsuse ebaõigsuse, otsuse märgitud sõidukite vigastused ei ole kooskõlas otsuses kirjeldatud liiklusõnnetuse oludega ja puuduvad tõendid, millest saanuks järeldada O. Kuldvee poolset
Samuti puudusid kaebuse kohaselt alused järeldamaks otsuses O. Kuldvee poolset
Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale ka ette, et O. Kuldvee suhtes tehtud otsus on põhjendamata ja motiveerimata – sellest ei nähtu, millised kahjustused on tekkinud väidetava 11.03.2020.a liiklusõnnetusega. Lisaks on kaebuse kohaselt otsuses põhjendamatult jäetud arvestamata O. Kuldvee süüd välistavad asjaolud. Peale eelneva puudub kaebuse esitaja hinnangul alus heita O. Kuldveele ette
Kuldveed on põhjendamatult ebavõrdselt koheldud
Eeltoodule tuginedes palub kaitsja tühistada Politsei ja Piirivalveameti 26.06.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2302,20,003980 ja lõpetada O. Kuldvee suhtes menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja Harju Maakohtul määrata O. Kuldveele kergem karistus ja võimaldada rahatrahvide tasumise ajatamist. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. O. Kuldveele heidetakse ette teisele mootorsõidukile varalise kahju tekitamist ja sündmuskohalt lahkumist ilma politseid liiklusõnnetust teavitamata. 2 Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et O. Kuldvee süü ei ole
Kuldvee süü
lg 1 järgi.
lg 3 kohaselt peab juht hoidma sõitmisel ohutut külgvahet.
lg 4 p 4 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning p 5 kohaselt kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et 11.03.2020.a kell 17:35 aadressil Spordi xxxx, Tallinn, maja ees registreeriti liiklusõnnetus K. A mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx ja O. Kuldvee mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx vahel. Vaatlusprotokolli kohaselt toimus sõidukite külgkokkupõrge. Sõidutee oli sündmuskohal korras, tasane, sirge ja märg, ilm oli pilvine, õues oli valge ning lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 30 km/h. K. A mootorsõidukil tuvastati, et vigastatud on vasak küljepeegel (korpusel kriimustused) ja O. Kuldvee mootorsõidukil oli kriimustuse jälg vasakul küljepeegli korpusel. Liiklusõnnetuse esmaseks kirjelduseks on sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et xxxx riivas xxxx küljepeeglit. Süüteoteate vormist nähtub, et K. A sõitis 11.03.2020.a sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx kella 17:30 paiku 3,8 aastase lapsega Lagle pst tänaval asuvast Tallinna xxxx lasteaiast kodu poole, kui Spordi tn xxxx maja ees eiras musta värvi sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx liikluseeskirja ning ei andnud K. A teed. K. A tee oli ees vaba, kuid xxxx oli takistus parkivate sõidukite näol. xxxx ei andnud K. A teed, vaid sõitis julmalt peale ja K. A nägi kohe, et xxxx ei mahu tema autot riivamata mööda, mistõttu ta aeglustas ja peatas auto. K. A sõnul sai xxxx juht ise ka aru, et ta mööda ei mahu, kuid jätkas sõitu ja nende autode peeglid käisid kokku, mistõttu K. A auto sai varalise kahju. xxxx juht lahkus sündmuskohalt, mille peale avas K. A autoukse, jooksis autost talle kätega vehkides järele, et ta peatuks. xxxx juht sõitis edasi. K. A keeras auto ringi ja sõitis talle järele, et teda teavitada mitmest raskest rikkumisest: 1) liikluseeskirja rikkumine (takistuse ees olev sõiduk peab takistuseta sõidukile teed andma); 2) xxxx juht lahkus sündmuskohalt, teades, et on põhjustanud varalise kahju; 3) xxxx juht põhjustas avarii, on süüdi ja jättis sellest politseile seaduslikus kohustuslikus korras teavitamata; 4) xxxx juht põhjustas K. A varalise kahju, mis on tõendatav fotodelt. K. A arupärimise peale xxxx juhtinud ca 40-50 aastane eesti keelt kõnelev mees ei leidnud endal süüd ja lahkus sõimates rahulikult oma kodu trepikotta (elab aadressil xxxx, ristmikult esimene trepikoda). Mees väitis, et K. A kihutas (K. A aeglane sõit on tõendatav pardakaamera videost ja tal oli väikelaps tagaistmel). K. A teavitas sündmuskohalt lahkunud avarii põhjustanud autost ka numbrile 112 ca kell 17:
lg 3, mis sätestab, et kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud O. Kuldvee poolt
lg 3 nõude rikkumine ning tema rikkumine on õigesti kvalifitseeritud
Küll aga on käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ilma politseid liiklusõnnetusest teavitamata või mitte. Tunnistaja K. A ütluste kohaselt nägi ta, kuidas O. Kuldvee sõiduk ei mahu tema sõidukist mööda ja ta jäi seetõttu seisma, kuid O. Kuldvee sõitis edasi ning nende sõidukite peeglid käisid omavahel kokku (heli oli selline, kui kaks eset kraabivad üksteise vastu, ütles tunnistaja). Tunnistaja jooksis autost välja, lehvitas ja üritas O. Kuldveele märku anda, et selline asi on juhtunud, kuid O. Kuldvee sõitis edasi. Tunnistaja järgnes O. Kuldvee sõidukile ja küsis juba sõidukist väljunud O.Kuldveelt selgitust toimunud kohta, kuid O. Kuldvee ei soostunud koostööd tegema. Seevastu kaebuse esitaja O. Kuldvee ütluste kohaselt ta ei tunnetanud, et peeglid oleks sõidukitel kokku käinud ja samuti ei märganud ta, et keegi oleks tema sõidukile järgi jooksnud või talle lehvitanud. Kui tunnistaja talle järgnes ja tema maja juures temalt aru päris, siis ei osanud O. Kuldvee sellele kuidagi reageerida, sest tema hinnangul mingit kokkupõrget sõidukite vahel ei olnud toimunud. Kuna tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlused sõidukite omavahelise kokkupuute osas on erinevad ning väärteoasjas ei ole muid tõendeid, mis kinnitaksid, et O. Kuldvee pidi väärteoasja aluseks olevat liiklusõnnetust tajuma, siis on kohtu hinnangul tegemist n-ö sõna sõna vastu olukorraga. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu välistada, et O. Kuldvee tõepoolest ei tajunud, et ta oleks teist mootorsõidukit riivanud. Kui vaadata mootorsõidukitel olevaid vigastusi, siis nähtub, et tegemist on üksnes kriimustustega mõlema auto küljepeegli korpustel ehk kahe sõiduki omavaheline kokkupuude ei olnud tugev, sest see ei toonud endaga kaasa suuremaid kahjustusi. Sellist kokkupuudet võibki kohtu hinnangul olla raske tajuda. Küljepeeglid ei ole sõidukitel jäigalt ühes asendis kinnitunud, need võivad kokkupuutel teise esemega liikuda paigast ja ka seetõttu ei pruukinud riivamine teise sõiduki peegliga olla märkamatu. Oluline on ka märkida, et kaebuse esitaja ei välista, et mootorsõidukite vahel võis mingi kokkupuude esineda, sest ta pole kindel, millal tema sõidukile võisid kriimustused tekkida, küll aga kuna ta seda kokkupuudet ei tajunud, siis puudus tal põhjus sündmuskohale jäämiseks. O.Kuldveele ei ole kohtu hinnangul etteheidetav, et ta ei hakanud ärritunud tunnistajaga (salvestiselt on näha, kuidas tunnistaja ärritunult kätega vehib) asjaolusid siis klaarima, kui mõlemad olid juba sündmuskohalt lahkunud ning vältis konflikti eskaleerumist lihtsalt lahkudes trepikotta. O.Kuldveele oli selleks hetkeks teada, et tema tunnistajale on teada tema sõiduki registrimärk, seega mõistis ta, et ka tema isik on igal juhul tuvastatav. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud, et O. Kuldvee oleks sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata lahkunud ning sellega rikkunud
lg 4 p 4, 5 ja
Kuldvee süüdistuses
Seega kohus tühistab täielikult O. Kuldveele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.06.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,003980
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõistetud karistuse rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on O. Kuldveele määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Seega on O. Kuldveele 7 määratud sanktsiooni keskmises määras karistus. Kohtu hinnangul saab O. Kuldvee süüd
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises lugeda aga keskmisest väiksemaks, kuivõrd tekitatud kahju ei ole märkimisväärne, sõidukile tekitati vaid kriimustused peeglile (millist kahjustust tavaliselt inimesed ei vaevu isegi parandama), süütegu ei ole toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et O. Kuldvee pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. O. Kuldvee pani teo toime kergemeelsusest, sest ta ei veendunud, kas sõidukid mahuvad üksteisest riivamata mööda, vaid eeldas, et kui sellel teelõigul ta on alati teistest sõidukitest riivamata möödunud, siis on see nii kindlasti ka seekord. O. Kuldvee pidi teisest sõidukist niivõrd lähedalt möödudes võimalikuks pidama, et ta võib tekitada teistele sõidukitele varalise kahju ning oleks saanud sellise kahju tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral ära hoida. Kohtu hinnangul puuduvad ka menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistusregistri andmete põhjal ei saa väita, et O.Kuldvee oleks süstemaatiline liiklusreeglite eiraja. Vastupidi, ta ei ole varem karistatud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohtu hinnangul asja tehiolusid ja süüdlase isikut arvestades liiga range. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul üld- ja eripreventsiooni arvestades O. Kuldvee süü suurusele vastav karistus rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.