lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on hagi tagasi võtnud kirjalikult. Hagejal on
lg-st 1 lähtuvalt õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hageja esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 2-20-8421
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine
lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest hageja ei võtnud hagi tagasi põhjusel, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks menetluskulud
Hageja ei vaielnud vastu kostja menetluskulude suurusele, kuid viitas sellele, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, sest hageja pikemaajaline töölt puudumine oli tingitud tööõnnetusest, mille põhjustas kostja juures töötamine. Äärmiselt ebaõiglane on see, et kostja lõpetas töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, arvestades nelja kuu sisse ka aja, mil hageja viibis haiguslehel kostja juures tekkinud tööõnnetuse tõttu. Hageja palus jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Seega peab kohus hindama menetluskulude jaotamist ka üldpõhimõtete järgi.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes
lg-ga 2 võimaldab
Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, on kohus seisukohal, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane. Kohtusse pöördumine oli hageja vaba valik ja ta otsustas seda vaatamata sellele, et TVK oli tema avalduse jätnud rahuldamata. On üldteada, et ohtusse pöördumisega kaasnevad ka menetluskulud. Esiteks märgib kohus, et ei saa menetluskulude jaotuse otsustamisel hakata asja nö sisuliselt lahendama. See, kas hageja pikemaajaline töölt puudumine oli tingitud tööõnnetusest kostja juures ja kas need töölt eemalviibitud päevad arvestati TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 4 kuu sisse, on asja sisulise lahendamise küsimus. Kohus ei saa nimetatud asjaolusid hinnata ka seetõttu, et hageja ei ole esitanud nimetatud asjaolu osas ühtegi nõuet ning seda ei nähtu ka töövaidluskomisjoni materjalidest. Kohus saab lahendada nõuet, mis on kohtule esitatud ja võtta arvesse selle nõude asjaolusid. Käesolevalt ei ole hageja esitanud nõuet tööõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks vaid töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks- need on kaks eri nõuet. Seega puudub igasugune alus arvestada väidetava tööõnnetuse asjaolusid menetluskulude jagamisel. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine
lg 4 alusel saab toimuda vaid väga erandlikel asjaoludel ning paljasõnaliste väidete pinnalt seda teha ei saaks. Kohus ei saa asuda seisukohale, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus selgitab, et jJuhul kui hagejal on nõudeid tööõnnetusest tulenevalt, siis on hagejal õigus esitada uus hagi kostja vastu. Kohtu hinnangul ei anna ka hageja majanduslik olukord alust menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Kohus on 23.10.2020.a määrusega hinnanud hageja maksevõimet ja majanduslikku seisundit ning leidis, et hageja on võimeline tasuma riigi õigusabi tasu ja kulud 400 euro ulatuses. Kuna riigi õigusabi kulud ja kostja menetluskulud kokku jäävad alla 400 euro, on hageja võimeline kandma ka kostja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud
Kohus on 23.10.2020.a määrusega andnud hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osaliselt summas 400 eurot ning seda summat ületavas osas on hageja riigi õigusabi tasu ja kulude kandmisest vabastatud. Kohus kohustas hagejat tasuma 400 eurot 8 osamaksega. Kohus leidis 12.11.2020.a määruses, et hagejale määratud esindaja tasu oli põhjendatud ja vajalik 152,40 euro ulatuses. Kuna hageja oli vabastatud riigi õigusabi kuludest üle 400 euro, siis tuleb hagejal kanda esindaja tasu summas 152,40 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa 3 2-20-8421 hagejalt
lg 4 lause 1 alusel välja riigi tuludesse ning määrab maksmise tingimused ja tähtaja. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 225 eurot. Summa on käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Kostja esindaja on õigusabi osutanud 1,5h tunnitasuga 150€/h (käibemaksuta). Kohus hindab, arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, et kostja esindaja õigusabile kulunud aeg ja tasumäär on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 225 eurot (km-ta). Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 225 eurot (km-ta). Kostja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.