Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-20-11434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11434 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Kaavere Agro esitas 07.08.2020 hagi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu vara (hoonestusõiguse) arestist vabastamiseks ja käsutamise keelumärge kustutamiseks ning LAVETO OÜ vastu kinnistusraamatust hoonestusõiguse kustutamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. Tartu Maakohus võttis hagi 17.08.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Hageja ning kostja II jõudsid kompromissile ning kohus lõpetas kostja II suhtes menetluse kompromissimäärusega. Hageja taotles kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale I toimetati menetlusdokumendid kätte 17.08.2020. Kostja I ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagimaterjalide põhjal omab hageja Põltsamaa vallas, Lustivere külas asuvat Tootmiskompleksi kinnistut (reg.osa nr 2085935), mis on koormatud hoonestusõigusega kostja II kasuks. Hoonestusõigus seati 04.11.2011 hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel, mille p-s 2.2 lepiti 2 2-20-11434 kokku hoonestusõiguse tähtajas 7 aastat. Nimetatud kokkulepe on kantud kinnistusraamatu III jakku. Lepingu p 2.

1. kohaselt ulatub hoonestusõigus kogu lepingu eseme koosseisu kuuluvale katastriüksusele nr 61606:001:0232 tervikuna, millel asub ehitisena biomassihoidla. Hoonestusõiguse kohta on avatud eraldi registriosa nr
2. PRIA esitas kohtutäiturile täitmisavalduse kostja II vastu tagasinõude otsuste sundtäitmiseks. Kohtutäitur koostas 29.01.2020 kinnisasja arestimise akti, milles arestis registriossa nr 2887035 kantud kinnisasja katastritunnusega 61606:001:0232, st arestis kostjale II kuuluva hoonestusõiguse. Vastavalt hoonestusõiguse registriosa III jao kandele on PRIA kasuks 16.10.2019 sisse kantud hoonestusõiguse käsutamise keelumärge. Kuna hoonestusõiguse tähtaeg on saabunud, siis on kinnistusraamat hoonestusõiguse kande osas ebaõige ja kanne tuleb kustutada, kuid arestimise tõttu ei saa seda teha. Sundtäitmisega rikutakse hageja õigusi. Kohtutäitur ei saa sundtäita lõppenud õigust. Hoonestusõigus on tähtaja lõppedes n.ö tühi õigus ning hagejal on õigus nõuda selle kustutamist. Hageja palub vabastada aresti alt Põltsamaa vallas, Lustivere külas asuvale kinnistule seatud hooonestusõigus (reg.osa nr 2887035) ja kustutada hoonestusõigus registriosa nr 2887035 III jaost Eesti Vabariigi kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt saabus hoonestusõiguse tähtaeg enne kohtutäituri poolt arestimisakti koostamist. Hoonestusõigus on seega lõppenud ja hoonestusõiguse kanne ebaõige. Kohtutäituril pole õigus sundtäita hoonestusõigust. Eeltoodu alusel tuleb vabastada aresti alt Põltsamaa vallas, Lustivere külas asuvale kinnistule seatud hooonestusõigus (reg.osa nr 2887035) ja kustutada hoonestusõigus registriosa nr 2887035 III jaost Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, registrikood 70005967) kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. TMS § 222 lg-st 4 lähtuvalt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seega tuleb käesoleva otsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt I välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot. Kostjaga II sõlmitud kompromissi kinnitamisel tagastas kohus hagejale pool riigilõivust summas 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista pooles ulatuses, sest pool riigilõivust saab hageja kompromissimääruse alusel niikuinii tagasi. Kostjalt I terves ulatuses riigilõivu välja mõista pole võimalik ega põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt I välja mõista hageja õigusabikulud summas 840 eurot käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-20-11434 Hageja esindaja on õigusabi osutanud 7h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on õigusabile kulunud aeg ja tasumäär mõistlikud ning põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1065 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 840 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1065 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt I hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4