2-19-17313 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-17313 Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O P hagi A C vastu isaduse tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: O P (ik XXX) Kostja: A C (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Keelduda O P hagi A C vastu isaduse tuvastamise nõudes menetlusse võtmisest.
- Keelduda O P hagi A C vastu alaealisele lapsele elatise nõudes menetlusse võtmisest.
- Tagastada hagiavaldus koos lisadega O P.
- Jätta menetluskulud O P kanda.
- Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1
(3)2-19-17313 Hageja esitas
- novembril 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu isaduse tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise nõudes. Kohus jättis
- novembri 2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja sai puuduste kõrvaldamise nõude kätte
- detsembril
- Hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt
- detsembriks 2019, kohtule ei vastanud ega kohtu nõuet ei täitnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o hageja täpsustamiseks elatise nõude osas alaealise lapse kasuks; 2) haginõude täpsustamiseks elatise nõude osas ning 3) riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse kohtule esitamiseks. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 95 alusel otsustab kohus isaduse tuvastamise ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega on lapse emal õigus esitada hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Riigilõivuseaduse(edaspidi RLS) § 59 lg 3 järgi, hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot. Hageja (alaealise lapse ema) palub tuvastada lapse põlvnemise kostjalt DNA ekspertiisi kaudu. Hageja ei esitanud täpsustatud hagi lapse nimel hagi elatise nõudes. Seega kui hageja (lapse ema) ei esita lapse nimel hagi elatise nõudes, tuleb hagejal tasuda riigilõiv summas 40 eurot isaduse tuvastamise nõudelt. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ega esitatud tasumise maksekorraldust ega esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kohtul ei õnnestunud riigilõivu laekumist tuvastada ka Kohtute Infosüsteemi kaudu. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu isaduse tuvastamise nõudelt, leiab kohus, et hagi isaduse tuvastamise nõude osas menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja (alaealise lapse ema) palub mõistja kostjalt alaealise lapse ülalpidamiseks elatist. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, mitte aga tema vanem ning hagi esitamise õigus on ainult alaealisel lapsel ning tema vanem on lapse seaduslik esindaja (PKS § 120, lg 1, § 176 lg 1 ja § 179 lg 1). Elatise nõudmisel tuleb lapsel esitada hagi enda nimelt, s.t hagiavalduses tuleb märkida hagejaks alaealine laps ning märkida ka lapse seaduslik esindaja. 2
(3)2-19-17313 Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja jättis täpsustamata hagejat ja haginõuet elatise nõude osas. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 võib jätta kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et antud juhul puudub hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt alaealise lapse ülalpidamiseks elatist, mistõttu hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Et hageja taotletavat eesmärki elatise nõude osas ei ole võimalik saavutada, leiab kohus, et hagi elatise nõude osas alaealisele lapsele menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)