Obsah (4)

§ 15§ 227§ 50§ 224

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2020. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3409 Kohtunik Peet Teidearu Väärt

§ 15lõikes 1 punktis 2 nimetatud nõuet.

2. PPA Lõuna Prefektuuri 05.08.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,006406 karistati Anatoli Jelizarovit

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

1. Anatoli Jelizarov esitas 11.08.2020.a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri otsuse peale. Kaebuses märgib Anatoli Jelizarov, et ta ei ole otsusega nõus, sest tal on kaks väikest last ja ta peab käima iga päev autoga Tartusse tööle. On nõus saama karistuseks rahatrahvi ja seda maksma.
2. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 06.10.2020.a, milles märkis, et otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust teadlikult ja tahtlikult. Karistus vastab süüteo iseloomule, menetlusaluse isiku varasemale liikluskäitumisele ning praegusele elukorraldusele. Juhtimisõiguse äravõtmine on asjakohane ja ei sea menetlusalust isikut kuidagi ebaproportsionaalselt keerulisse olukorda. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades eripreventiivset iseloomu. Laste kasvatamine ei tingi või välista juhtimisõiguse äravõtmist. Kallaste linnas on toidupoed, arstiabi, koolieelsed lasteasutused ja kool. Kallaste ja Tartu vahel liigub päevas mõlemas suunas tööpäevadel üle kümne erineva liinibussi. Korduvrikkuja puhul on vägagi vajalik tema liiklusest kõrvaldamine. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.
3. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 23, 37). Kohtu seisukoht
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
5. Kohus leiab, et Anatoli Jelizarovi esitatud kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule oma kirjalikus seisukohas märkinud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 9.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 15

lg 2 p 2 järgi võib kohalik omavalitsus või teeomanik tulenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või

§ 15

lg 4 alusel suurendada kuni 90 km/h kiiruseni.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 10.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-30 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 07.07.2020.a kella 17.32 ajal juhtis Anatoli Jelizarov Alakskivi alevikus, Tartu maanteel suunaga Kallaste mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel. See on üheselt tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokollis ning fikseeritud väärteoprotokolliga (tl 30-31). Ka menetlusalune isik ei ole temale etteheidetavale rikkumisele esitanud vastuväited, tunnistades toimepandud rikkumist (vt tl 30, menetlusaluse isiku ütlused).
2. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, kiirus mõõdetud kiirusemõõturiga Stalker DSR 2x DP
3. Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks

§ 15lg 1 p 2 järgne 50 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiirust mõõdeti statsionaarselt vastutuleva objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist ning menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki maksimaalne kiiruse tulem oli 77 km/h. Kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatus 41-60 km/h sõitvast sõidukist mõõtes vastassuunas liikuva sõiduki kiirusel 61-80 km/h +/- 6 km/h (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 lisa 1 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), siis tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda 71 km/h. Ka kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisest on näha, et Alatskivi asulas liigub vastassuunast kohtuvälise menetleja sõiduki poole mootorsõiduk, mille maksimaalseks kiiruseks on 77 km/h.
2. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on kiirusmõõturit Stalker DSR 2x taadeldud 19.12.2019 ning vastab esitatud nõuetele (tl 35). Lisaks nähtub, et mõõtmise on läbi viinud politseiametnik, kes on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ (tl 33). Seega on mootorsõiduki kiiruse mõõtmine toimunud vastavalt nõuetele ning pädeva mõõtja poolt. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et seade on testitud 07.07.2020 hommikul kl 08.11 ning vastab seadme töötemperatuuri ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele (tl 31).
3. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Anatoli Jelizarov juhtis 07.07.2020.a mootorsõidukit

§ 15

lg 1 p 2 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ning järelikult on tema käitumises

§ 227lõikes 2 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 16. Kar

S § 12 lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Kohtuväline menetleja on märkinud korrektselt, et Anatoli Jelizarov on talle etteheidetava väärteo toime pannud tahtlikult. Asulasisesel teel üle 70 km/h kiirusega mootorsõidukit juhtides pidi Anatoli Jelizarov olema teadlik, et ta ületab lubatavat piirkiirust. Selline kiiruste vahe on füüsiliselt tajutav, seega leiab kohus, et Anatoli Jelizarov pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Anatoli Jelizarov toimepandud teo eest karistamisele. 19.

§ 227

lõige 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-30 km/h rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja määras Anatoli Jelizarovile karistuseks 2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid, ka kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses nimetatud asjaolusid tuvastanud.
3. Kohtu hinnangul on Anatoli Jelizarovi süü keskmises määras. Anatoli Jelizarov juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit, ületades enam kui 20 km/h lubatud sõidukiirust. Ta pani oma teo toime tahtlikult. Lisaks tuleb süü hindamisel arvesse võtta Anatoli Jelizarovi varasemaid käitumismustreid – karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 32) on Anatoli Jelizarovil kolm kehtivat väärteokaristust (LKindlS § 81 alusel,

§ 224

lg 1 alusel ning

§ 227lg 2 alusel).

Seega on Anatoli Jelizarovit varasemalt karistatud mh joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning viimati lubatud sõidukiiruse piirangu rikkumise eest (03.07.2019 kuupäeval). Menetlusalusele isikule on varasemalt määratud karistuseks rahatrahvid, kuid karistusregistris puudub karistuse täitmise info. Seega ei ole rahatrahvid suutnud Anatoli Jelizarovi käitumismustreid õiguskuulekuse suunas muuta. Käesolev väärtegu ei ole ühekordne juhusüütegu, kuivõrd karistusregistrist nähtub, et Anatoli Jelizarovit on ka varasemalt karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest.

1. Ka üldpreventiivseid kaalutlusi hinnates tuleb Anatoli Jelizarovi poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsidusega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on ohtlik rikkumine, mistõttu tuleb ühiskonnale anda signaal, et antud käitumist ei saa sallida.
2. Menetlusalune isik on esitanud kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, kuna soovib karistuseks rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei oleks rahatrahvi määramine proportsionaalne meede, kuivõrd talle on juba mitmel korral rahatrahv määratud. Kohus peab põhjendatuks menetleja poolt määratud karistusliiki – juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et 2 kuu juhtimisõiguse äravõtmine on igati põhjendatud ja omab nii eri- kui üldpreventiivseid kaalutlusi. Menetlusaluse isiku vastuväited ei ole sellise kaaluga, mis annaksid aluse vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Karistus ei ole liialt karm, samuti ei ole kohtule teadaolevalt takistusi juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt.
3. Menetlusalune isik on märkinud, et vajab mootorsõiduki juhtimisõigust kahe lapse ning Kallastelt Tartusse tööle/töölt sõitmise tarbeks. Kohus selgitab, et juhtimisõigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2). Käesolevas asjas ei nähtu, et oleks alust kohaldada nimetatud erandit. Juhtimisõiguse äravõtmine tekitab igapäevaselt mootorsõidukit kasutavale isikule arusaadavalt teatud ebamugavusi ning nõuab elu ajutist ümberkorraldamist. Samas ei ole Anatoli Jelizarovi toodud argumendid aluseks, mille tõttu tuleks jätta juhtimisõiguse äravõtmine karistusena määramata. Nimelt ei ole seadusandja ette näinud, et töökohustuste täitmisel ei tohiks juhtimisõigust karistusena kohaldada. Kohus rõhutab, et Anatoli Jelizarovil on karistuse kehtivuse perioodil võimalik kasutada ühistransporti ning võimalusel lähedaste abi. Kohtuväline menetleja on selgelt välja toonud Kallaste-Tartu ja Tartu-Kallaste bussiliinide informatsiooni – menetlusaluse isiku elu ei ole juhtimisõiguse äravõtmise tõttu eriliselt raskendatud. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on kohane ja proportsionaalne meede.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Anatoli Jelizarovi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 05.08.2020.a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik