lg 1, § 4231 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistust 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust, mis asendati 530 tunni üldkasuliku töö tegemisega tähtajaga 2 aastat (tegemata täies ulatuses); - Kehtivaid väärteokaristusi 15, tõkend – vahistamine süüdistuses
järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Anastasia Kotšnevat süüdistatakse selle, et tema, olles varem karistatud Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusega sh
järgi toimepandud kuritegudes (teod 04.01.2020, 17.01.2020, 12.02.2020), juhtis uuesti ja tahtlikul, s.o süstemaatiliselt 09.06.2020 kell 01.52 Tallinnas Ahtri 8 asuva maja juures, suunaga Parda 6, mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Anastasia Kotšneva rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/nõuet. Seega pani Anastasia Kotšneva toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Anastasia Kotšneva andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav veelkord tunnistab oma süüd ja kahetseb. Soovib minna Viljandi raviasutusse ja soovib oma elu muuta paremuse poole. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et vangistuse võiks asendada raviga, süüdistatav on ka reaalselt ravijärjekorras Viljandi haiglas. Kaitsja arvab, et tema kaitsealune on peale ravilt vabanemist parem inimene ja sellega seoses lõppevad ka tema süüteod ära. Palub kohtul arvestada ka tema kaitsealuse tervislikku seisundit. Prokurör leidis, et Anastasia Kotšnevale esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi kuriteo toimepanemises ning asjaolud on selged. Süüdistatav on teo toime pannud tahtlikult, ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus aga ikkagi istus autorooli. Antud asjas raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Süüdistatav omab 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 15 väärteokaristust. Süüdistatavale anti viimane kord võimalus ja vangistus asendati üldkasuliku tööga. Uue kuriteo pani toime katseajal. Isik on
itatud samaliigiliste tegude eest ning kõik varasemad rahatrahvid on tasumata. Asjaolu, et isik soovib minna ravile on positiivne aga prokurör leidis, et antud juhul tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Anastasia Kotšneva
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 09.06.2020.a. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 4-5) – mille kohaselt 09.06.2020.a. kell 01:52 Tallinnas Parda 6 peeti Anastasia Kotšneva kinni kahtlustatavana
järgi; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8) – mille kohaselt 09.06.2020.a. kell 01:52 kõrvaldati Anastasia Kotšneva sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 9) – millest nähtub, et mootorsõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx teisaldati Rahumäe tee 6, Tallinn asuvasse parklasse; - tunnistaja U V ütlused (tl 10) – milles tunnistaja on andnud ütlusi, et täites 09.06.2020.a. tööülesandeid peatasid Tallinnas mootorsõiduki, mis äkitselt neid nähes kiirendas Ahtri 8 juures suunaga majade vahele Parda
lg 1 ja § 4231 järgi toimepadud kuritegudes ning talle mõisteti lõplikuks karistuseks 530 ÜKT (1 aasta 5 kuud 20 päeva), mille tegemisajaks määrati 2 aastat. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Anastasia Kotšneva poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Anastasia Kotšneva juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Anastasia Kotšneva on ise nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et tema istus sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx XXX rooli 09.06.2020.a. Kriminaalasjas nr 20230300019 koostatud õiendist nähtub, et Anastasia Kotšneval kehtiv juhtimisõigus puudub (tlk 11). Kohus märgib, et
Materjalidest nähtuvalt on 04.01.2020, 17.01.2020 ja 12.02.2020 Anastasia Kotšneva juhtinud sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta on selle eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusega. Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Seega on tõendamist leidnud, et Anastasia Kotšneva on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Anastasia Kotšneva tegevus vaadeldav
Anastasia Kotšneva
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
See tähendab, et Anastasia Kotšneva pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Anastasia Kotšneva ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub aga ikkagi asus sõidukit juhtima. Eeltoodust järeldab kohus, et Anastasia Kotšneva käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Anastasia Kotšnevale inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Anastasia Kotšneva poolt
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Anastasia Kotšneva tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist 3 iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd
kohaselt on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 15 – 17) nähtub, et süüdistataval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning 15 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Hinnates ka teisi kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt Anastasia Kotšneva ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalselt sissetulekuallikat. Karistusandmete kohaselt on teda varasemalt neljal korral karistatud erinevate kuritegude sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mi samuti viitab püsiva ja legaalse sissetuleku puudumisele. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse mõistmisel Anastasia Kotšnevale peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskora alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Süüdistataval puudub juhtimisõigus ja süüdistatav oli sellest asjaolust üheselt teadlik. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles päras seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, aab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eritstamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaoludest, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. 4 Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 15 kehtivat väärteokaristust. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Viimati mõisteti Anastasia Kotšneva süüdi 20.04.2020.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 1 ja § 4231 järgi toimepadud kuritegudes ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 20 päeva, mis asendati
Antud teo mida Anastasia Kotšnevale inkrimineeritakse pani toime eelmise otsusega määratud katseajal.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käeoleva seadustiku § 65 lg 2 sätestatule. Seega leiab kohus, et Anastasia Kotšnevat on võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. Võttes arvesse kõike eeltoodut, tuleb Anastasia Kotšneva süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva.
lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Anastasia Kotšneva kaitsja palus menetluskulude tasumiseks määrata pikema võimaliku tähtaja. Kohus mõistab Anastasia Kotšnevalt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 876 eurot. Samuti tuleb välja mõista Anastasia Kotšnevalt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 444 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda Mumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1320 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 110 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311, § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Anastasia Kotšneva
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva. 5
lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Anastasia Kotšneva eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 09.06.2020.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Anastasia Kotšnevalt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 444 riigi tuludesse. Menetluskulu summas 1320 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 110 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Anastasia Kotšnevale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 17.09.2020.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.