TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1824 Määruse kuupäev 26. oktoober 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Dimitri Bulõssovi (Bulõssov) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses avavangl
) § 44 lõige 1). See tähendab, et kohtusse pöördumine peab olema vajalik isiku õiguste kaitseks, teisisõnu peab tal esinema õiguskaitsevajadus. Kui isikul õiguskaitsevajadust ei esine, ei ole tal ka kaebeõigust. Kaebeõiguse hindamisel tuleb arvestada ka
§-s 45 toodud kaebeõiguse piirangutega.
- Kaebaja pöördus kohtusse, kuna tema väitel polnud Tartu Vangla
- a juulis alustatud avavanglasse ümberpaigutamise menetluses kaebuse esitamise seisuga esitanud talle sihtvangla arvamust ega olnud teinud ka lõplikku otsust avavanglasse ümberpaigutamise kohta. Kaebaja selgitas, et kui otsus on negatiivne, soovib ta selle peale esitada vaide Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla esitas
- oktoobril 2020 kohtule vastuse kohtunõudele, millest nähtub, et Tartu Vangla direktor allkirjastas
- septembril 2020 kell 07.05 otsuse kaebaja avavanglasse ümber paigutamata jätmise kohta. Vangla selgitas, et kaebaja esitas selle otsuse peale vaide ja vaidemenetlus on pooleli. Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla kaebuse esitamise seisuga avavanglasse ümberpaigutamise menetluses lõpliku otsuse teinud (kaebaja sai ilmselt otsuse hiljem kätte). Samuti on kaebaja saanud kasutada õigust esitada selle otsuse peale vaie Justiitsministeeriumile. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vaja esitada kohustamisnõuet eesmärgiga, et vangla teeks avavanglasse ümberpaigutamise menetluses selle lõpuni viimiseks vajalikud toimingud. Kaebajal ei ole õiguskaitsevajadust ning järelikult ka kaebeõigust kohustamisnõude esitamiseks. Kohus selgitab, et kui Justiitsministeerium kaebaja vaide tagastab, osaliselt rahuldab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda eraldiseisva haldusasja raames uuesti kaebusega kohtusse.
- Kaebaja soovis ka, et kohus tuvastaks kaebaja õiguste või menetlusnormide rikkumise seoses sellega, et avavanglasse ümberpaigutamise menetluses on rikutud menetlusnorme ega ole kinni peetud täitmisplaanis sätestatud korrast ja tähtaegadest. Kaebaja märkis, et rikkumise tuvastamine on oluline seoses võimaliku hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Tuvastamisnõude esitamise võimalused on piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (
§ 38lõige 4 ja § 44 lõige 1).
Kaebaja on soovinud esitada tuvastamisnõude selleks, et valmistada ette hilisemat võimalikku kahjunõuet.
§ 45
lõike 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, et tuvastamisnõude esitamine oleks muul põhjusel tema õiguste kaitseks vajalik. Seega ei ole kaebajal tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigust. 5. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
§ 121
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb selle sätte alusel tagastada. 6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt)