Obsah (10)

§ 314§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-11126 Tsiviilasi Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu avaldus A N vastu võ

§ 314

¹ lg 2 alusel 30.09.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik A N Tallinnas, Lauri tee 33 asuva korteriomandi nr xxx omanik (dtl 9-13). Seega on puudutatud isik Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
2. Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 01.06.2018-30.06.2020.a tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 4723,01 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt dtl 54-58, 6487). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Korteriühistu Lauri tee 33 põhikirja p. 3.2.
3. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majapidamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 55).
4. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab 2-20-11126 võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu avalduse A N vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse ajavahemiku 01.06.2018-30.06.2020.a eest summas 4723,01 eurot. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (4723,01 eurot) alates 31.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 15. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab ning pooled ei suuda lahendada omavahelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 30.06.2020 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus. 16.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 17. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 04.09.2020 menetluskulude nimekirja, paludes mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 545 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 4,5 h eest summas 495 eurot). 18. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas vähekeerukas asjas avaldajale õigusabi osutamiseks ei ületa 3 h. Muuhulgas puudus avaldajal vajadus oma avaldust korduvalt täiendada. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, 2-20-11126 p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 72 eurot (koos käibemaksuga). Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 216 eurot (3 x 72). 19. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 266 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 216 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (266 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik