2-16-9146/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-9146 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XXu hagi YYi vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.juuni 2020 määrus menetluse osalise lõpetamise, alternatiivse nõude läbi vaatamata jätmise ning poolte poolt tehtud vajalike ja kasulike kulutuste ning nende väärtuse kindlakstegemiseks ja XXule tema osale vastava hüvitise väljamõistmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXu määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Olli Kostja: YY (isikukood: xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. juuni 2020 määrus osas, milles kohus jättis läbi vaatamata XXu alternatiivse nõude kinnistu jätmiseks YYi omandisse ja XXule tasumisele kuuluva hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega keelduda eelnimetatud nõude menetlusse võtmisest. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 2.
5. Lõpetada menetlus XXu nõudes Tallinnas Xxxxxxxxxx asuva kinnistu jätmiseks XXu omandisse, omandist ilmajäämise eest YYile tasumisele kuuluva hüvitise suuruse kindlaks määramiseks, omanikukande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks või asendamiseks kohtulahendiga. 2.
6. Keelduda XXu nõude kinnistu jätmiseks YYi omandisse ja XXule tasumisele kuuluva hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks menetlusse võtmisest. 2.
7. Jätkata menetlust XXu nõudes Tallinnas Xxxxxxxxxx kinnistule pärast 13.10.2005 poolte poolt kinnistu omandamist tehtud vajalike ning kasulike kulutuste ja nende väärtuse 28.03.2016 abielu lõppemise aja seisuga kindlakstegemiseks ning XXule tema osale vastava hüvitise väljamõistmiseks.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1 ja 2.2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. ASJAOLUD
9. XX esitas 13.06.2016 Harju Maakohtule hagi YYi vastu ühisvara jagamiseks kas selliselt, et Tallinnas Xxxxxxxxxx asuv kinnistu jääb hageja omandisse kohustusega hüvitada kostjale 232 520 eurot või alternatiivselt selliselt, et kostja kohustub hagejale hüvitama poole kinnistule abikaasade poolt pärast 19.10.2005 tehtud ühisvaraks olevate kulutuste väärtusest abielu lahutamise seisuga, s.o 117 479 eurot.
10. Maakohus jättis 06.07.2017 otsusega hagi rahuldamata.
11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.01.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude ja saatis tsiviilasja selles osas lahendamiseks maakohtule. Sama otsusega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude ühisvara jagamiseks selliselt, et jätta Xxxxxxxx kinnistu hageja ainuomandisse ja kohustada hagejat hüvitama kostjale 232 520 eurot. Ringkonnakohtu otsus jõustus 06.02.
13. Hageja esitas 06.03.2020 maakohtule hagi tervikteksti, märkides, et ta ei loobu ühestki taotlusest ega nõudest ning ta palus nõudeid menetleda ja rahuldada eelistuste järjekorras järgmiselt: 1) jätta kinnistu hageja omandisse ja määrata kindlaks hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suurus; 2) alternatiivselt, kui kohus seda nõuet ei rahulda, jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus; 3) alternatiivselt, kui kohus leiab, et kinnistu ei ole poolte ühisvara, määrata kindlaks kinnistule poolte poolt pärast selle omandamist tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning nende väärtus abielu lõppemise seisuga ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tema osale vastav hüvitis. MAAKOHTU MÄÄRUS
14. Maakohus lõpetas menetluse hageja nõudes jätta Tallinnas, Xxxxxxxxxx asuv kinnistu tema omandisse ja määrata kindlaks omandist ilmajäämise eest kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suurus ning jättis läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus.
15. Kohus tegi otsustuse jätkata menetlust nõude osas määrata kindlaks kinnistule poolte poolt pärast selle omandamist tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning nende väärtus abielu lõppemise seisuga ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tema osale vastav hüvitis. 2
16. Hageja esimene nõue – jätta kinnistu hageja omandisse, millega seoses tasub hageja kostjale hüvitise, on jõustunud kohtulahendiga lahendatud, mistõttu tuleb menetlus selle nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
17. Hageja teine (alternatiivne) nõue on jätta kinnistu kostja omandisse ning määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus. Hageja ei esitanud algselt sellisel viisil ühisvara jagamise nõuet ja seega ei ole seda varasemalt ka lahendatud. Maakohus asus 06.07.2017 otsuses seisukohale, et Xxxxxxxxxx asuv kinnistu on kostja lahusvara, mistõttu jäi rahuldamata ka kinnistu kui ühisvara jagamise nõue. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 05.01.2018 otsuses maakohtu hinnanguga, et kinnistu on kostja lahusvara. Kuigi lahendites ei ole resolutsiooniga tuvastatud kinnistu kuulumist kostja lahusvarasse, on hageja nõue kinnistu jagamiseks (olenemata jagamise viisist) perspektiivitu ja see tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
18. Kohus jätkab menetlust nõude osas määrata kindlaks kinnistule pärast 13.10.2005 tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ja nende väärtus 28.03.2016 abielu lõppemise aja seisuga ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tema osale vastav hüvitis. MÄÄRUSKAEBUS
19. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus.
20. Hageja nõue jätta asi ühe endise abikaasa omandisse ja kohustada teda hüvitama teisele endisele abikaasale tema osa väärtus, on üks võimalikest ühisvara jagamise viisidest ja see ei saa olla nõudena perspektiivitu. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
21. Maakohtu viidatud ringkonnakohtu otsus on ebaõige. Hageja ei ole kunagi tunnistanud Xxxxxxxx kinnistut lahusvarana. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus ringkonnakohtu poolse eksimuse kõrvaldada, kuna puudub jõustunud kohtulahend hageja nõude kohta jätta kinnistu kostjale ja kohustada kostjat hüvitama hagejale tema osa.
22. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kinnisasi jääb ühisvara jagamisel ühe abikaasa ainuomandisse, ei ole sellisel otsustusel kujunduslikku toimet, sest vara jagatakse kinnistamisega (asjaõigusseaduse (AÕS) § 641). See tähendab, et pärast ühisvara jagamist tuleb teha uus kanne, milles tuleb märkida, et ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Ühisomand muutub ainuomandiks vaid läbi kinnistamise. Vaidlusalune kinnistu oli abielu lõppemise seisuga ning on ka praegu hageja ja kostja ühisomand, kuna kostjat ei ole kinnistusraamatuse ainuomanikuna sisse kantud. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
23. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK 3
24. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
25. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse hageja nõudes jätta kinnistu tema omandisse ja määrata kindlaks tema poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suurus ning tegi otsustuse jätkata menetlust nõude osas määrata kindlaks kinnistule poolte poolt pärast selle omandamist tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning nende väärtus abielu lõppemise seisuga ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tema osale vastav hüvitis.
26. Määrus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
28. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus vaidlusaluse hageja nõude ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Asja materjalist nähtub, et käesolevas asjas on tehtud Xxxxxxxxxx asuva kinnistu ühisvarana jagamise kohta otsus, millega jäeti hagi rahuldamata põhjusel, et kinnistu on kostja lahusvara (vt Harju Maakohtu 06.07.2017 otsust I kd lk 182-186 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2018 otsust II kd lk 22-26).
29. Hageja esitas 06.03.2020 hagiavalduse terviktekstis uue nõude – jagada ühisvara selliselt, et jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks võtnud selle nõude menetlusse. Menetlusse võtmata nõuet ei saa kohus jätta läbi vaatamata.
30. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud antud juhul keelduma vaidlusaluse nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud säte ka olukorras, kus hageja soovib jagada teisel viisil sama ühisvara, mille jagamise nõue on jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei ole ühisvara. Asjaolu, et hageja peab jõustunud kohtuotsust ebaõigeks, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
31. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude jagada ühisvara selliselt, et jätta kinnistu kostja omandisse ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega keeldub eelnimetatud nõude menetlusse võtmisest.
32. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse TsMS § 173 lg 1 ja § 174 alusel asjas tehtavas lõpplahendis. Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4