KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-15-8579 Kohtuasi TOi ja VRi h

) § 174 lg-s 4 sätestatu kohaselt. Riigikohus jättis 06.03.2019 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 2. Hagejad on esitanud kohtule nimekirja maakohtus kantud menetluskulude kohta 26.05.2017 (esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson), ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta 03.10.2017 (esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson), kassatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 26.03.2018 (esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Anto Kasak ja Urmas Volens) ning 06.12.2018 menetluskulude nimekirja pärast kassatsioonimenetlust toimunud ringkonnakohtu menetluse kohta (esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Anto Kasak ja Erik Lepikson). 2

§ 177

lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on palunud menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohuslased. 3. Kostja vaidles hagejate menetluskuludele vastu. Kostja hinnangul tuleb

§ 175

lõiget 1 tõlgendada viisil, mis ei võimalda füüsiliselt isikult 3400 eurot ületava menetluskulude hüvitise väljamõistmist. Kui kohtu hinnangul

§ 175

lg 1 sellist tõlgendust ei võimalda, siis palub kostja tunnistada põhiseadusvastaseks

osas, milles see ei piira füüsiliselt isikult menetluskulu väljamõistmist summaga 3400 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohtu 13.06.2019 määrusega rahuldati osaliselt hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Maakohus mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks menetluskulud 18 807 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata mõlema hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 4247,19 euro ulatuses.
2. Avaldajatele osutati õigusabi 207,35 tunni ulatuses, tunnihinnaga vahemikus 115,20 eurot (käibemaksuga) kuni 324 eurot (käibemaksuga). Maakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas sai hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu olla maksimaalselt 170 eurot käibemaksuga, millest kohus ka lähtus. Maakohus luges põhjendatud menetluskuludeks maakohtus hagilt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõivu 2750 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 2700 eurot.
3. Maakohus vähendas 07.06.2015 hagi koostamise ja 15.06.2015 hagi puuduste kõrvaldamise ning nendega seotud toimingute ajakulu kokku 1,5 tunni võrra. 17.07.2015 määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud ajakulu vähendas maakohus 1 tunni võrra. Maakohus leidis, et 24.08.2015 menetlusdokumendi koostamise ning sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 1 tunni võrra väiksem hagejate taotletust. 12.09.2016 hagiavalduse tervikteksti koostamise ning sellega seotud toimingute ajakulu vähendas maakohus 1,25 tunni võrra. 17.11.2017 kassatsioonkaebuse koostamise ning sellega seotud toimingute ajakulu ei pidanud maakohus põhjendatuks 10,55 tunni ulatuses. 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ning sellega seotud toimingutele kulunud aega ei pidanud maakohus põhjendatuks 2,35 tunni osas. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks 12.06.2018 dokumendi koostamiseks kulunud aega 0,5 tunni osas. Seega leidis maakohus, et hagejate esindajate põhjendatud ajakulu on kokku 189,2 tundi summas 32 164 eurot. Hagejate põhjendatud menetluskulud kokku on 37 614 eurot, sh riigilõivud 2750 eurot ja 2700 eurot ning lepinguliste esindajate tasu 31 164 eurot. 3

§ 175lg 1 põhiseadusega vastuolu osas.

Maakohus märkis, et

§ 175

lg 1 on kehtestatud Riigikogu poolt menetluskorda järgides seadusega, mis on avaldatud Riigi Teatajas. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et normide kehtestamisel oleks eiratud vorminõudeid või menetlusreegleid. Samuti saab väita, et

§ 175

lg 1 on õigusselge (piisavalt arusaadav).

§ 175

lg 1 ei koorma menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalist ülemäära, sest lepingulise esindaja menetluskulude suurus ei ole piiramatu. Kohus saab kindlaks määrata lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kaalutlusotsusena, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

§ 175lg 1 puhul ei esine formaalset ega materiaalõiguslikku vastuolu põhiseadusega.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagejate menetluskulude avaldused rahuldati ning palub selles osas maakohtu määruse tühistada.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Maakohus pole esitanud põhjendusi vähendamata kulude kohta. Maakohus on lähtunud tunnitasust 170 eurot käibemaksuga, kuigi valdav osa toimingutest on tehtud tunnitasuga 96 eurot käibemaksuta ning osa 140 eurot käibemaksuta. Seega on maakohus alusetult mõistnud välja esindaja tasu suurema tunnihinnaga kui seda taotleti. Maakohus pole põhjendanud, miks oli mitme esindaja osavõtt tsiviilasjas vajalik. Seda ei ole menetluses põhjendanud ka hagejad. Tsiviilasi ei olnud keeruline, õiguslik vaidlus puudutas siseriiklikke norme hoiustamise kohta, tõendite maht oli tagasihoidlik, tunnistajate ülekuulamist ega ekspertiiside läbiviimist ei toimunud. Põhjendatud saab olla vaid ühe esindaja õigusabikulu. Hagejad on palunud summade väljamõistmist ühiselt, seega on maakohus ebaõigesti mõistnud hagejatele välja eraldi hüvitised. Lisaks jääb kostja seisukohale, et

-is õigusnormi puudumine, mis piiraks füüsiliselt isikult menetluskulude väljamõistmist 3400 euroga, on põhiseadusvastane ning palus selles osas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

1. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata. EDASINE MENETLUSE KÄIK
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus määras hagejate menetluskulud kindlaks, s.o 18 807 euro osas mõlema hageja kohta (kokku 37 614 eurot). Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hagejate menetluskulud jäid kindlaks määramata, s.o mõlema hageja osas 4247,19 euro ulatuses (kokku 8494,38 eurot). Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kummagi hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis need kostjalt välja 11 293,56 eurot ületavas osas, samuti 11 293,56 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Selles osas tuleb hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta rahuldamata. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 657lg 1 p 2, § 659).

15. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei ole vastuolus põhiseadusega osas, milles see võimaldab välja mõista esindajakulud suuremas summas kui 3400 eurot. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingulise esindaja menetluskulude suurus ei ole piiramatu, vaid need hüvitatakse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude vajalikkus ja põhjendatus läbib

§ 175lg 1 alusel kohtu kontrolli.

16.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, miks oli põhjendatud hagejate poolel mitme esindaja menetluses osalemine. Maakohus ei ole hinnanud mitme esindaja vajalikkust

§ 175

lg 3 järgi, mille kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Samuti pole maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et vähendamata menetluskulud on hagejate nõutavas osas vajalikud.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul hagejate esindajad osutanud hagejatele õigusteenust osaliselt teineteist dubleerides, sh on toimunud kohtuistungitel osalenud mitu esindajat, kohtuotsustega on tutvunud ja neid on analüüsinud mitu esindajat, samuti on mitu esindajat koostanud vastuseid vastaspoole menetlusdokumentidele. Kolleegiumi hinnangul on tsiviilasi küll õiguslikult keskmisest keerukam, kuid mitte sellisel määral, mis oleks tinginud mitme esindaja kasutamise vajaduse. Asjaolude ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Paljud menetlusdokumendid on oma sisult kordavad. Samuti ei peetud menetluses tavapärasemast rohkem istungeid. Menetluses ei toimunud tunnistajate ülekuulamisi ega ekspertiiside läbiviimist. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on vaid ühe lepingulise esindaja õigusabikulud.
2. Käesolevas asjas on maakohus lähtunud lepingulise esindaja tunnitasust 170 eurot käibemaksuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu diskretsioon tunnitasu määramisel jälgitav, arvestades asjaolu, et maakohtus on hagejatele õigusabi osutatud tunnitasuga 96 eurot (lisandub käibemaks) ja esimesel korral ringkonnakohtus tunnitasuga 97 eurot (lisandub käibemaks). Ei ole põhjendatud määrata hagejate lepingulise esindaja 5

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata. 7