Obsah (13)

§ 417§ 659§ 415§ 314§ 3111§ 3141§ 393§ 306§ 407§ 149§ 169§ 173§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-134841 Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi SHAR LO

) § 149 lg 10). Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 417lg 4).

ASJAOLUD

1. SHAR LOGISTICS sp. z o.o esitas 21.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ-lt 6200 euro väljamõistmiseks ja 05.12.2019 avalduse 6050 euro väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetlused lõpetati võlgniku vastuväite tõttu ja asjad anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus liitis avaldused ühte menetlusse.
2. Hageja esitas 20.01.2020 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 18 670 eurot ja viivise 1325,62 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.11.2018 suulise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale viimase tellimusel transpordi, ekspedeerimise ja laoteenuseid Itaalias. Kostja jättis viimase kuue tsisterni Saksamaalt Itaaliasse transportimise eest esitatud arved maksmata.
3. Maakohus võttis hagi 05.02.2020 määrusega menetlusse ja andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 05.02.2020, kuid hagile vastust ei esitanud. Maakohus rahuldas hagi 05.03.2020 tagaseljaotsusega, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 18 670 eurot ja viivise 1325,62 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 790 eurot ja õigusabikulu 480 eurot.
4. Kostja esitas 13.04.2020 maakohtu otsuse peale kaja, milles palus taastada tsiviilasja menetluse. Kaja kohaselt oli kostjal mõjuv põhjus, mis takistas hagile õigel ajal vastamist. Kuna kostja seaduslik esindaja XX ei oska eesti keelt, ei saanud ta kohtudokumentidest ja nende sisust ilma esindaja abita aru. Keelebarjääri tõttu ei saanud kostja aru ka nõude üleminekust hagimenetlusse ja selle õiguslikust tähendusest. Maakohus määras hagile vastamiseks põhjendamatult lühikese, 14-päevase tähtaja. Nii lühike aeg ei ole asja mahukust ja tsiviilasja kõrget hinda arvestades proportsionaalne. Koos kajaga esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja vaidles kajale vastu. Kaja esitati hilinemisega, samuti ei anna kaja põhjendused alust menetluse taastamiseks. Maakohtu määrus
6. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras, et need määratakse rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist.
7. Hagi materjalid toimetati kostjale kätte kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Materjalid saadeti kostja e-posti aadressile xxxx@xxxx. Kirja kättesaamist kinnitas kostja juhatuse liige XX 06.02.
9. Kostja ei toonud esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamist. Kostja esindaja puudulik eesti keele oskus ja tähelepanematus menetlusdokumentide läbivaatamisel ei ole mõjuv põhjus. Kostja oleks saanud kasutada tõlgi või lepingulise esindaja abi. Kostja ei taotlenud tõlgi kaasamist kohtult.
10. Õige ei ole väide, et kostjale anti hagile vastamiseks põhjendamatult lühike, 14-päevane tähtaeg. Kostjale anti hagile vastamiseks 20 päeva, mis oli hagi sisukust ja sellele lisatud tõendite mahtu arvestades piisav.
11. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kuna pooled sõlmisid lepingu suuliselt ja üldsõnaliselt, siis eelduslikult kohaldub võlasuhtele eesti õigus (rahvusvahelise eraõiguse 2 seadus (RÕS) § 33 lg 5). Hageja ja kostja sõlmisid 19.11.2018 suulise lepingu, mille alusel hakkas hageja osutama kostjale viimase tellimusel transpordi, ekspedeerimise ja laoteenuseid Itaalias. Viimase kuue tsisterni Saksamaalt (Cottbus linnast) Itaaliasse (Bari linna) transportimise eest (kohale toimetatud 06.02.2019, 07.02.2019 ja 08.02.2019) ei ole kostja kokku lepitud teenustasu, kokku 18 670 eurot maksnud. 10.02.2019 esitatud kolmest arvest tasus kostja osaliselt vaid esimese. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.02.
12. Hagejal on õigus nõuda iga viivitatud päeva eest ka viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel. Määruskaebus
13. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja taastada tsiviilasja menetlus.
14. Maakohus jättis kaja põhjendamatult rahuldamata. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu ei saaks keeleline barjäär olla mõjuv põhjus. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on nn Eesti venelane, kes eesti keelt ei valda, ei olnud tal võimalik saada aru hagimaterjalide sisust ega kohtu selgitusest hagile vastamata jätmise tagajärgede kohta. Vastus määruskaebusele
15. Hageja palub keelduda kaja menetlusse võtmisest või jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega kaja rahuldatakse ja tsiviilasja menetlus taastatakse. Asi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 16. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kaja ei ole esitatud hilinemisega, nagu leiab hageja.

§ 415

lg 2 kohaselt võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja leiab, et kuna maakohus luges tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetatuks 11.03.2020, tuli kaja esitada hiljemalt 10.04.2020 ja kostja 13.04.2020 esitatud kaja on seega hilinenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud lugeda tagaseljaotsust kostjale kättetoimetatuks 11.03.

2. Kohtute infosüsteemi kohaselt edastas maakohus tagaseljaotsuse kostja elektronposti aadressile xxxx@xxxx. Kohus märkis oma kirjas järgmist: Kirja ja selle manuste kättesaamise kohta palume viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee. Kohus hoiatab Teid, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel, loeb kohus Teile

§ 314¹ lg-st 2 tulenevalt antud dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel.

18. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et

§ 3111

lg 5, mis võimaldab menetlusdokumentide elektroonilist kättetoimetamist kättesaamise kinnituse vastu, ja 3 § 3141 lg 2, mis võimaldab kättetoimetatuks lugemist saatmisega, ei ole võimalik kohaldada üheaegselt. Kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, sh kaja esitamise tähtaja kulgemise algus, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema üheselt selge info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-189-15 p 15). Kuna kostja ei saatnud kohtu nõutud kinnitust kohtuotsuse kättesaamise kohta, siis ei ole alust lugeda kohtuotsust kättetoimetatuks

§ 3111lg 5 alusel.

Selge ei ole ka see, millist tähendust pidi kostja kinnitus omama ja millisest päevast alates pidi kohus kinnituse mittesaabumisel hakkama lugema

§ 3141lg 2 sätestatud tähtaega.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole tagaseljaotsuse kättetoimetamise aeg nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maakohtu otsust ei ole võimalik lugeda kättetoimetatuks 11.03.
2. Maakohus lahendas seega kaja õigesti sisuliselt ja kaja läbi vaatamata jätmiseks puudub alus ka ringkonnakohtul.
3. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et

§ 415

lg 1 teine lause (koosmõjus § 417 lg-ga 2) sätestab menetluse taastamise absoluutsed alused, mida kohtul tuleb kontrollida omal algatusel (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-103-12, p 11). 21.

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esineb menetluse taastamise absoluutne alus, kuna kostja ei ole hagi materjale isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kaja tuleb seega rahuldada sõltumata sellest, et kostja ei ole sellele asjaolule kajas ega määruskaebuses tuginenud. 23.

§ 393

lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Menetlusdokumendi ühe kättetoimetamise viisina sätestab

§ 3111elektroonilise kättetoimetamise.

Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (

§ 3111lg-d 1–2).

Sellisel juhul loetakse hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. 24. Tsiviilasja materjali kohaselt saatis maakohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse käesoleval juhul kostjale 05.02.2020 e-posti aadressile xxxx@xxxx. Samalt aadressilt saabus kohtusse 06.02.2020 lihtkirjalik kinnitus materjalide kättesaamise kohta. Seega toimetati hagimaterjalid kätte mitte

§ 3111

lg 1 ja 2 alusel, vaid

§ 3111

lg 4 alusel ning kohus palus kostjal saata viivitamatult elektroonilisel teel kinnitus dokumentide kättesaamise kohta. 25.

§ 3111

lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või 4 tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. 26. Kuna kostja seaduslik esindaja oli avaldanud oma elektronpostiaadressi kohtule isiklikult, digitaalselt allkirjastatud makseettepanekule esitatud vastuväites (dtl 13), võis kohus hagimaterjalid sellele aadressile saata ja kostja elektroonilist kinnitust ka aktsepteerida. Hagi rahuldamine tagaseljaotsusega oli seega kooskõlas

§ 407lg-s 1 sätestatuga.

27. Samas sätestab

§ 415

lg 1 p 1 menetluse absoluutse taastamise aluse kõikideks juhtudeks, kui kohtul ei saa olla kindlat veendumust selles, et menetlusosaline on hagimaterjalid tegelikult isiklikult kätte saanud. Olukorras, kus kohtule ei olnud esitatud digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud kinnitust hagimaterjalide kättesaamise kohta, esineb seega menetluse taastamise absoluutne alus sõltumata sellest, et maakohus võis tagaseljaotsuse teha. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse. 28. Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt ja kohus võis hagi tagaseljaotsusega rahuldada, tuleb kaja esitamisel kautsjonina tasutud 550 eurot arvata riigituludesse (

§ 149lg 51).

Kostja ei ole esile toonud, et ta ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. 29. Kuigi

§ 169

lg 2 alusel jäävad kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda, ei tee ringkonnakohus asjas menetlust lõpetavat määrust ja seega ei määra

§ 173

lg 1 järgi kindlaks ka menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 30. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse

§ 667lg 3 alusel kirjalikus menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5