Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 113§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-12-6430 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6430 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 76lg 5 alusel määrata Marek Roosile katseaeg kestvusega kuni 21.02.2023.a.

3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Marek Roos katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 24 (kahekümne neljaks) kuuks ja kohustada Marek Roosi täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohas - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Marek Roosile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest arvates; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased isikud);

1. Määrus Marek Roosi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Marek Roos karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 23.11.
4. a otsusega tunnistati Marek Roos süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 113

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Marek Roosi eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistusaja alguseks 21.02.2012.a. Kohtuotsus jõustus 27.05.

1. a.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.
3. a ja lõppeb 21.02.
4. a.
5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Marek Roosi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
6. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toeta Marek Roosi vabastamist.
7. Süüdimõistetu Marek Roos selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
8. Kaitsja taotles kohtult Marek Roosi tingimisi enne tähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. 2 KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marek Roos temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Marek Roos on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Marek Roosi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Materjalidest nähtuvalt on Marek Roos kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kehtiv on üksnes üks karistus. Hetkel kannab Marek Roos liitkaristust varguse ja tapmise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolusid arvesse võttes on selge, et need on rasked, s.o vargus sissetungimisega ja inimesele 11 torke-lõikehaava tekitamine, mille tulemusel inimene suri. Marek Roos on ise selgitanud, et oma tegudele tal õigustust ei ole. Küll aga tunnistab ta, et teod pani ta toime alkoholijoobes ning enda selgituste kohaselt on ta vangistuses viibitud aja jooksul mõistnud, et edaspidi soovib ta oma elu muuta ja jätkata seaduskuulekat elu ilma alkoholita. Selle teostamiseks soovib ta esialgu elama asuda ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2. Kohus peab positiivseks, et Marek Roos on mõistnud temal esineva probleemi olemasolu, tunnistab seda ja on näidanud üles ka huvi sellest vabanemiseks, milles tema enda sõnul on talle suureks abiks olnud ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Arvestades seda, et alkoholisõltuvus on siiski haigus, on äärmiselt oluline inimese enda tahe selle sõltuvusega tegelemiseks. Hetkel on alust arvata, et Marek Roosil on see tahe olemas. Ta on viibinud vanglas nüüdseks üle 8 aasta ning on kindlasti jõudnud ka õigetele järeldustele, mida ta väljendas ka istungil. Samas võib alkoholist eelmale hoidumine vabaduses osutuda raskeks ülesandeks. See omakorda tähendab, et Marek Roosi ootab ees katsumus, kuid sellest jagu saamine on üksnes tema enda kätes.
3. Arvestades Marek Roosi korrektset käitumist vanglas, aga ka seda, et lisaks alkoholi probleemile on ta aktiivselt tegelenud ka viha ohjamisega (kodutööd olid täidetud põhjalikult, oli tundides aktiivne, ilmnesid head analüüsi oskused, tõi näiteid oma elust), siis on kohus veendumusel, et Marek Roos on võimeline jätkama seaduskuulekat elu ka vabaduses. Teisisõnu, kuna Marek Roos on võimeline oma tegusid analüüsima, on ta võimeline konfliktidest ka hoiduma. Korrektne käitumine vanglas on hea näitaja ka eelduseks, et Marek Roos on võimeline järgima ka kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.
4. Nagu varasemalt mainitud soovib Marek Roos vabanemise korral asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus tal on võimalik osaleda 6-12 kuulisel alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis. Kuna alkohol on Marek Roosi puhul peamine ohuallikas uute kuritegude toimepanemisel, siis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelama asumine ja programmi läbimine üksnes kindlustaks ohu maandamist. Lisaks sõltuvusest jagu saamisele õpetatakse asutuses ka iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist, mis on Marek Roosi puhul äärmiselt oluline juba üksnes seetõttu, et ta on olnud ühiskonnast isoleeritud võrdlemisi pikka aega. Positiivne on ka asjaolu, et vabanemisel on Marek Roosil olemas kindel 3 töökoht xxxxxxxxx. Seega oleks Marek Roosil tagatud kindel sissetulek ja seeläbi ka tema toimetulek, mis omakorda aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti saaks Marek Roos tasuda ka oma nõudeid (08.09.
5. a seisuga tasumata nõudeid on 8568 eurot ja vabanemisfondis 1752 eurot).
6. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Marek Roosi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Lisagarantiina kohaldab kohus Marek Roosi suhtes järelevalvet, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist, aga ka kontrolli tema tegevuse üle.
7. Marek Roosile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 21.02.2023.

a ning allutada 24-ks kuuks käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Marek Roosi poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. 15. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Marek Roosile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavad kohustused.

16. Marek Roosile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et Marek Roos hoiduks edasiselt alkoholist. 17.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Marek Roosile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Marek Roosil oleks tagatud regulaarne legaalne sissetulek ja seeläbi toimetulek. 18.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata Marek Roosil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et Marek Roosi suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Välistada tuleb lähedased isikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4