← Eesti

1-20-7627/8

Obsah (7)§ 424§ 68§ 74§ 50§ 75§ 78§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-7627 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marve Alaver P

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Marko Libba, isikukood 37006036518; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistatus Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 9. augusti 2017. a otsusega

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust;

§ 74

lgte 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga;

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks Tõkend vahistamine alates

  1. septembrist 2020 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON
  2. Marko Libba süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.

– 24. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista Marko Libba kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.

§ 74lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates Marko Libba kinnipidamisest

  1. septembril 2020 koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates Marko Libba kinnipidamisest s.o
  2. septembrist
  3. Jätta ülejäänud karistus 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Marko Libba ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Marko Libba peab: 5.

  1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 5.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Libbat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.

novembrist 2020, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 8.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine, kui Marko Libba asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Marko Libba vabaneb selle karistuse kandmiselt. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Marko Libba suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 10.

§ 55

lg 1 p 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 2

  1. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Marko Libba suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Markko Libbalt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
  3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Marko Libba joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot;
  4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 261,60 eurot;
  5. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
  6. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tuleb jätta Merille Jõgi joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot riigi kanda.
  7. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Markko Libbal tasuda menetluskulud kokku 1151,60 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 95,97 eurot ja viimasel
  8. kuul tuleb tasuda 95,93 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  10. peatüki
  11. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Marko Libba juhtis tahtlikult
  12. juulil 2020 kella 21.52 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,09 milligrammi. M. Libba juhtis tahtlikult
  13. augustil 2020 kella 15.09 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3 xxxxxxxxxxxxxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,30 milligrammi. M. Libbat on Tartu Maakohtu
  14. augusti
  15. a otsusega karistatud

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Libba toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Marko Libba ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Libbale mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi on 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.

– 24. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista M. Libba kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74lg 2 alusel peab M.

Libba mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates

  1. septembrist 2020 koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates M. Libba kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
  2. septembrist 2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M. Libba ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta M.

Libbalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Libba kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks M. Libba joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, M. Jõgi joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 261,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb M. Jõgi joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot jätta riigi kanda. M. Libba joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 261,60 eurot ja sundraha 876 eurot (kokku 1151,60 eurot) tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4 neljanda lause alusel tuleb võimaldada M. Libbal menetluskulud kokku summas 1151,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.