lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Marko Libba, isikukood 37006036518; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistatus Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 9. augusti 2017. a otsusega
järgi vangistusega 7 kuud;
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust;
lgte 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga;
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks Tõkend vahistamine alates
2.
– 24. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista Marko Libba kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.
4.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates Marko Libba kinnipidamisest
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Marko Libba ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
Marko Libba peab: 5.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Libbat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 7.
novembrist 2020, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 8.
lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine, kui Marko Libba asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Marko Libba vabaneb selle karistuse kandmiselt. 9.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Marko Libba suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 10.
lg 1 p 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 2
Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Libba toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Marko Libba ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Libbale mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi on 4 aastat vangistust.
– 24. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista M. Libba kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.
Libba mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 6 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M. Libba ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.
Libbalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Libba kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks M. Libba joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, M. Jõgi joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 261,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb M. Jõgi joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot jätta riigi kanda. M. Libba joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 261,60 eurot ja sundraha 876 eurot (kokku 1151,60 eurot) tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4 neljanda lause alusel tuleb võimaldada M. Libbal menetluskulud kokku summas 1151,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.