lõikes 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. 6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja 1 nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (
) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile käesoleval ajal teadaolevate andmete põhjal puuduvad. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur rahuldada pankrotiavaldus ning kuulutada välja R V pärandvara pankrot ja nimetada R V pärandvara pankrotihalduriks Martin Pärn ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Määrata pankrotivara arvelt R V pärandvara ajutise pankrotihalduri Martin Pärn'a tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot mis kuulub väljamaksmisele OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE962200221053379266 AS Swedbank. 3. Kohtumääruse põhjendus 2 3.1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning tõenditega, leiab, et esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja R V pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 9 lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 alusel on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandvaral lasuvad teadaolevad kohustused ületavad olemasoleva pärandvara väärtust. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning R V pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Tegemist on alalise maksejõuetusega. Ajutise halduri aruande nähtuvalt on R V pärandvara väärtuseks hinnanguliselt 1503,34 eurot, kohustusi on pärandvaral vähemalt 3332,58 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulutab kohus välja R V pärandvara pankroti. 3.2.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Vastavalt
lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada R V (surnud xxx. a) pärandvara (pankrotis) pankrotihalduriks.
lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. 3.4. Vastavalt
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 3.5. Pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 6 kolmanda lause alusel mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot tund. 3 Seega on ajutise halduri tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks, s.o x eurot. Kokku summas xxx eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.