← Eesti

2-18-9475/52

Obsah (5)§ 171§ 304§ 174§ 175§ 1771

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-9475 Määruse kuupäev Tartu, 2. detsember 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal Kohtuasi Uku Jär

) § 171 lg 5 ja § 304 järgi ei ole protokolli koostamine osanike otsuse kehtivuse eeldus, kuid koosoleku juhataja ja protokollija peavad protokollile alla kirjutama. Maakohus leidis, et koosoleku protokolli allkirjastamine on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes, mistõttu saab kostjat kohustada andma protokollile allkiri ja asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Ajal, mil kostjal tekkis kohustus protokollile alla kirjutada, oli tal õigus E. N. Simonsit esindada. Volitus oli antud E. N. Simonsi kui osaniku esindamiseks, kuid koosoleku protokollimine ja juhatamine ei ole osanikuõiguste teostamine, vaid koosoleku tehniline korraldamine. Kuna registripidaja on

  1. novembri
  2. a määrusega peatanud hageja II kandeavalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni praeguses tsiviilasjas, siis ei ole hagi perspektiivitu.
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  5. mai
  6. a määrusega maakohtu otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ekslik maakohtu seisukoht, et osanike koosoleku otsustele ei kohaldu kirjalik vorminõue.

§ 171lg 5 sätestab, et osanike koosolek protokollitakse.

Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse

§ 304

lg-tes 1–6 sätestatut.

§ 304

lg 2 kolmanda lause kohaselt kirjutavad protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija. Seega peab osanike koosoleku protokoll olema kirjalikus vormis. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vorminõude eesmärgist ei tulene teisiti. Kui otsuse vastuvõtmisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud vorminõuet, siis on otsus tühine. Seega on vaidlusaluse koosoleku otsused tühised.

§ 304

lg 2 kolmandast lausest ei tulene nõudeõigust kohustada koosoleku juhatajat ja protokollijat protokollile alla kirjutama. Tehingu vorminõude täitmist ei saa hageda. Lisaks ei ole allkiri TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga asendatav, sest protokolli allkirjastamine ei ole 3

(7)2-18-9475 tahteavaldus. Tahteavaldus peab olema suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Protokolli allkirjastamisel on küll õiguslik tähendus, kuid allkirja andmine on üksnes faktiline tegevus. Kuna hagejad ei saa hagiga eesmärki saavutada, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi perspektiivitu, kuna registripidaja on kandemenetluse peatanud. Osanike otsuse kehtivuse tingimus ei ole protokolli allkirjastamine. Kuigi osanike otsused tuleb protokollida, on otsused vastu võetud ja kehtivad sõltumata protokolli allkirjastamisest. Protokollile kirjutavad küll alla koosoleku protokollija ja juhataja, kuid kui protokoll jäetakse pahatahtlikult allkirjastamata, siis ei ole vastuvõetud otsused tühised. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostjal ei ole kohustust protokollile alla kirjutada. Selline kohustus tuleneb

§-st 171 ja § 304 lg 2 kolmandast lausest. Seadusega on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et protokolli allkirjastamine ei ole tahteavaldus ja et allkirja ei saa TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtulahendiga asendada. Protokolli allkirjastamise õiguslik eesmärk on anda protokollile õigusjõud, seega on tegu tahteavaldusega, mida saab TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga asendada. Allkirjata protokoll ei saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna selle alusel ei saa teha kannet äriregistrisse.

  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ja TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja II nõude kostja vastu viimase kohustamiseks anda tahteavaldus hageja II osanike
  3. mai
  4. a koosoleku protokolli allkirjastamiseks. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus jääb TsMS § 691 p 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja I nõude kostja vastu viimase kohustamiseks anda tahteavaldus hageja II osanike
  5. mai
  6. a koosoleku protokolli allkirjastamiseks, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Riigikohtu määrusega jõustub ringkonnakohtu määrus osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja I nõude kostja vastu viimase kohustamiseks anda tahteavaldus hageja II osanike
  7. mai
  8. a koosoleku protokolli allkirjastamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hagejat I puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja hagejat II puudutavas osas määruskaebus rahuldatakse.
  9. Ringkonnakohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna asus seisukohale, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Esmalt leidis ringkonnakohus, et osanike otsus peab olema kirjalikus vormis ja selle vormi järgimata jätmisel on otsus TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. 4

(7)2-18-9475 9.
  1. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et osanike koosolekul vastu võetud otsusele laieneb kirjaliku vormi nõue. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete (osanike koosoleku puhul osanike) häälte kui tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (vt ka Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 9.
  4. Kuigi

§ 171lg 5 näeb ette, et osanike koosolek protokollitakse, ei ole koosoleku protokollimise nõue kirjaliku vormi nõue Ts

ÜS § 78 mõttes.

§ 174

lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 175

lg 1 ja § 192 lg 1 näevad lisaks ette, et põhikirja muutmise otsus ja osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. 9.3. Eeltoodust tulenevalt on osanike otsus osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli. Otsuse tühisuse alused näeb üldnormina ette TsÜS § 38 lg 2 esimene lause, mille kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Osaühingu osanike otsuse tühisuse alused on lisaks sätestatud

§ 1771

lg 1 esimeses lauses, mille järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Iseenesest võib otsus

§ 1771

lg 1 teise lause järgi olla tühine ka seaduses sätestatud muul juhul, kuid kuna seadus ei näe osanike koosolekul vastu võetud otsusele ette kohustuslikku vorminõuet, siis ei saa kohaldada TsÜS § 83 lg-t 1, mille järgi on tehing seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmisel tühine.

  1. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hagejad on praeguses asjas esitanud kostja vastu ühise hagi. Samas on kumbki hageja esitanud kostja vastu oma eraldiseisva nõude ja seega osaleb kumbki hageja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2), st hagejad ei ole kostja suhtes vältimatud kaashagejad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Seda tuleb arvestada nii nõuete lahendamisel, kohtulahendi resolutsiooni formuleerimisel kui ka kohtulahendi põhjendamisel, aga ka asja hinna määramisel (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 14). Eelnimetatud põhjustel käsitleb kolleegium alljärgnevalt eraldi kummagi hageja õigust nõuda kostjalt osanike koosoleku protokolli allkirjastamist.
  4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

§ 304

lg 2 kolmas lause, mille kohaselt kirjutavad koosoleku protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija, ei anna kummalegi hagejale iseenesest õigust nõuda osanike koosoleku protokolli allkirjastamist. 12.

§ 304

lg 1, mis

§ 171

lg 5 kaudu kohaldub ka osaühingule, näeb ette, et protokolli kantakse ühingu ärinimi ja asukoht, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse kohta eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu, samuti muud koosolekul olulise tähtsusega asjaolud. Seega peab osaühing iga osanike koosoleku kohta koostama protokolli. Koosoleku protokollimine on osaühingu huvides tehtav toiming, mis 5

(7)2-18-9475 tehakse osaühingu ja protokollija vahelises võlasuhtes. Selle võlasuhte raames võtab protokollija endale kohustuse kajastada koosoleku käiku õigesti, vormistada seaduse nõuetele vastav dokument ja allkirjastada see. Üldjuhul on võlasuhteks, millest tulenevalt tekivad protokollijal äriühingu vastu eelnimetatud kohustused, mingi teenuse osutamise leping (nt käsundus- või tööleping). Osaühingu nõue allkirjastada protokoll on seega kohustuse täitmise nõue võlaõigusseaduse § 108 lg 2 esimese lause mõttes ja protokollija on isik, kellelt osaühing võib nõuda selle kohustuse täitmist. Seega on hagejal II eelduslikult õigus nõuda kostjalt kui protokollijalt protokolli allkirjastamist.
  1. Ringkonnakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et allkirja andmine osanike koosoleku protokollile ei ole tahteavaldus, mistõttu ei saa TsÜS § 68 lg 5 alusel nõuda selle kohtulahendiga asendamist. 13.
  2. Seadus ei sisalda tahteavalduse mõistet ja tahteavalduse olemus on võimalik avada tehingu mõiste kaudu. Nimelt on tehing TsÜS § 67 lg 1 kohaselt toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tahteavaldus on seega õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine. 13.
  3. Kolleegium nõustub sellega, et osanike koosoleku protokolli allkirjastamine ei ole tahteväljendus, mille eesmärk oleks tehingu tegemine. Samas on protokolli allkirjastamine siiski selline toiming, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele, nimelt on protokolli koostamise ja allkirjastamise eesmärk luua dokument, mis võimaldab tõendada osanike koosoleku toimumist, hääletustulemusi ja koosolekul vastu võetud otsuste sisu (vt ka Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7846/33, p 15). Seega on protokolli allkirjastamine tahteavaldusesarnane toiming. 13.
  6. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Viidatud sätte eesmärk on anda võlausaldajale õiguskaitsevahend ja tagada võlgniku kohustuse täitmine olukorras, kus võlgnik peab isiklikult tegema mingi õigusliku tähendusega toimingu, kuid ei tee seda. Kolleegium leiab, et TsÜS § 68 lg-t 5 tuleb vastavalt kohaldada ka osanike koosoleku protokolli allkirjastamisele ja viidatud sätte alusel saab osaühing nõuda, et kohus kohustaks koosoleku protokollijat protokolli allkirjastama ja asendaks tema allkirja kohtulahendiga. 13.
  7. Kuigi iseenesest saab osanike koosoleku toimumist ja sellel vastuvõetud otsuseid tuvastada ka muul viisil kui koosoleku protokolliga, on osanike koosoleku protokoll osaühingule vajalik nt äriregistri menetluses, kus kandeavaldusele tuleb lisada kande aluseks olevaid asjaolusid kajastav osanike koosoleku protokoll (nt

§ 175lg 2, § 184 lg 1, § 196 lg 1 p 3).

Praegusel juhul tuginebki hageja II sellele, et tal on õiguskaitsevajadus tulenevalt sellest, et ta on esitanud registripidajale osakapitali suurendamise ja põhikirja muudatuse registrisse kandmise avalduse ning registripidaja on peatanud kandemenetluse praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni. 14. Kuna hageja II nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja II nõude kohustada kostjat andma vaidlusalusele protokollile allkiri. Asi tuleb tühistatud osas ehk hageja II nõude osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja läbivaatamisel tuleb tsiviilasi hageja II nõuet puudutavas osas sisuliselt lahendada, arvestades Riigikohtu lahendi juhiseid õiguse kohaldamise kohta. Muu hulgas tuleb tuvastada hageja II ja kostja vahel olev võlasuhe, millest tulenevalt kostja võttis endale kohustuse koosolek protokollida. Seejuures tuleb silmas pidada, et koosoleku protokollija võib võtta endale protokolli koostamise kohustuse muu hulgas kaudse tahteavaldusega, 6

(7)2-18-9475 mis võib väljenduda ka protokolli faktilises koostamises. Kolleegium juhib mh tähelepanu sellele, et kostja on menetluses väitnud üksnes seda, et koosolekut ei toimunud, kuid ei ole väitnud, et tal ei olnud mingil põhjusel õigust koosolekut protokollida. Seega saab eeldada, et ta oli endale võtnud kohustuse koostada seaduse nõuetele vastav osanike koosoleku protokoll ja kirjutada sellele alla. Tuvastades kostja kohustuse protokollile alla kirjutada, saab kohus asendada kostja allkirja kohtulahendiga ja seega saavutab praegu ilma allkirjata protokoll kohtulahendi tulemusel õigusliku jõu. Registripidajal on seega alus lugeda talle esitatud allkirjata protokoll nõuetekohaseks ja lahendada hageja II kandeavaldus. 15. Lisaks osaühingule on hagi esitanud ka hageja I, kes on hageja II osanik. Kolleegium on seisukohal, et osaühingu osanikul ei ole osanike koosoleku protokollijaga võlasuhet, millest tulenevalt saaks osanik nõuda protokollijalt protokolli koostamist ja sellele allkirja andmist. Koosoleku protokollimise kohustus on protokollijal osaühingu vastu. Tegu ei ole ka lepinguga kolmanda isiku kasuks, mis annaks osanikule õiguse nõuda kohustuse täitmist talle. Kuigi

§ 304

lg 4 koostoimes

§ 171

lg 5 teise lausega näeb ette, et osanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakirja, saab osanik eelviidatud sätte alusel nõuda protokolli osaühingult, kuid ei saa nõuda protokollijalt protokolli allkirjastamist.

  1. Seega jättis ringkonnakohus hagi hageja I nõuet puudutavas osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb aga muuta ja hagi ei tule jätta läbi vaatamata mitte sellepärast, et vaidlusaluse osanike koosoleku otsused on tühised ega ka mitte põhjusel, et osanike koosoleku protokollile antavat allkirja ei saa TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga asendada, vaid põhjusel, et kostjal ei ole hageja I kui osaniku vastu protokolli allkirjastamise kohustust, mistõttu ei saa hageja I nõuda, et kohus kohustaks kostjat protokollile alla kirjutama ja asendaks kostja allkirja kohtulahendiga. Kolleegium märgib, et osanikul võib õigustatud huvi olemasolu korral olla õigus esitada TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi, tuvastamaks, et osanike otsus võeti vastu.
  2. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.
  3. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.