1-16-8993/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8993 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2020 määrus Mihhail Širjajevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Mihhail Širjajev (isikukood 36012142217) ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoober 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi ringkonnakohtu põhjendustega.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esindus kaudu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti, vandeadvokaat Robert Sprengkile süüdimõistetu Mihhail Širjajevile määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Mihhail Širjajevi kanda. Süüdimõistetu Mihhail Širjajevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega karistati Mihhail Širjajevit KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 05.08.2016 karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati alates M. Širjajevi vahistamisest, s.o 05.08.
9. 1.
10. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o M. Širjajevile mõistetud karistuse ning tahtluse motiivides osas. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti M. Širjajevile karistuseks 6 aastat vangistust. 1.
11. Karistuse kandmise aja algus 05.08.2016 ja lõpp 05.08.
13. Viru Maakohtu 02.10.2020 määrusega jäeti M. Širjajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
14. M. Širjajev on ära kandnud üle 4 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle 2/3 mõistetud 6 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
15. Kuigi karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus, viibib ta vangistuses teist korda. Käesolev kuritegu on raske eluvastase kuriteo toimepanemise katse. Tegemist on vägivaldse kuriteoga, millel võinuks olla pöördumatud tagajärjed kannatanu elule. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ametnikega suhtlemisel on koostöövalmis, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, ka käesoleval ajal töötab, ta omandas riigikeele A1 taseme ning läbis riigikeele A2 taseme kursuse, kuid eksam on sooritamata, samuti läbis ta sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, mis tema enda sõnul aitas tal õppida oma käitumist kontrollima. Eeltoodu viitab sellele, et isik on võimeline käituma seaduskuulekalt, kuid samas on kuritegu toimepandud konkreetse isiku vastu konkreetses situatsioonis. Seega ei saa ainuüksi vangistuses õiguskuuleka käitumise pinnalt järeldada, et ta suudab oma käitumist kontrollida ka konfliktisituatsioonis väljaspool vanglat. 2.
16. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta asub elama oma abikaasa juurde, kus elas ka enne vangistust. Abikaasa on nõus isiku elama asumisega tema juurde, samuti on nõus abikaasa teda toetama. Vabanemisjärgselt on isikule töökoha garanteerinud OÜ XXX , mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Isikul on küllaltki suures ulatuses tasumata nõudeid, kuid enda sõnul soovib ta neid tasuda. Eeltoodu näitab, et vabanemisjärgsed elutingimused toetavad isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuid samas ei vähenda need uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku elutingimused on samad, nagu need olid enne kuriteo toimepanemist, ta asub elama samasse keskkonda ning enne vangistust ta samuti töötas. Kuritegu ei ole toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ega seotud elukoha olemasolu või selle puudumisega. Iseloomustusest nähtub veel, et isikul puuduvad sõltuvusprobleemid, seda nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisega seoses, mis on igati positiivne, kuid samas ei ole ka kuritegu toime pandud sõltuvusprobleemidest ajendatuna. 2.
17. Kinnipeetav avaldab soovi muutuda, kuid vajalikud muutused ei pruugi olla isikule jõukohased. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav varem olnud, kuid suhtub sellesse positiivselt. Isiku varasemast käitumisest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et isikul on välja kujunenud käitumismuster teatud situatsioonide lahendamiseks, ta kordab juba tehtud vigu, probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuivõrd kasutab selleks vägivalda. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal tekkis kannatanuga tüli ning ta ei suutnud oma käitumist kontrollida. Kuigi maakohus usub kinnipeetavat, et ta soovib oma käitumist muuta, ei pruugi vaid sotsiaalprogrammi läbimisest piisata. Maakohus ei leia, et ainuüksi õiguskuulekas käitumine range järelevalve all vangistuses viibimise ajal ja toetavad vabanemisjärgsed elutingimused on piisavad asjaolud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kuriteo asjaolud, tema varasem käitumine ja suutmatus probleeme seaduskuulekalt lahendada võivad ohtu seada 2 iga isiku elu, kellega kinnipeetaval konflikt tekib. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebused ja vastused määruskaebustele
18. Viru Maakohtu 02.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Širjajevi, kes palub tühistada maakohtu määrus ja anda õigus tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve alla, mille käigus saab ta näidata, et usalduse on õigustatud. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Vaatamata sellele, et isikul varasemad karistused on kustunud, lähtub vangla siiski ka varasemast karistusest arvamuse kujundamisel. Iseloomustustes toodud riskide arvutamisel Viru Vangla ei soovi avaldada nende metoodikat, iseloomu ja sisu, mistõttu on erinevate astmete kohtutes soovitatud nende riskide arvestustega mitte arvestada, kuna need ei vasta tegelikkusele. Viru Vanglas veedetud 4 aasta ja 2 kuu jooksul ei ole süüdimõistetul olnud ühtegi, isegi väiksemat konflikti, vangla personaliga ja teiste kinnipeetavatega, kuigi konfliktiolukordi tekkis väga tihti. Süüdimõistetu kirjeldab, kuidas tal on võimaldatud vanglas töötada töötsoonis, kus nii rangelt ei kontrollita. Vanglas viibimise ajal on ta läbinud vajalikud programmid ja treeningud oma emotsioonide juhtimiseks, korduvalt käinud psühholoogi vastuvõtul. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kinnipeetava eeskujulik käitumine on tähtis tingimus ennetähtaegse vabastamise jaoks. Vaatamata kõigile positiivsetele asjaoludele vangla keeldub ennetähtaegset vabastamist toetamast. Ka maakohtu otsustus on põhistamata. Süüdimõistetu leiab, et tal on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Süüdimõistetu toob välja, et tema tervis on halvenenud ning ta taotleb ennetähtaegset tingimisi vabastamist sellepärast, et praegu on viimane võimalus korraldada oma perekonna elu ja väärikalt vanadus vastu võtta. M. Širjajev taotleb vabastamist elektroonilise järelevalvega, et oleks võimalik veenduda selles, et süüdimõistetu hakkab järgima normaalset eluviisi ja ei kavatse ega taha sooritada midagi õigusvastast, et teda võib usaldada. Maakohus on jätnud süüdimõistetu vanglasse tänu seaduse juriidilisele väänamisele. Süüdimõistetu loodab, et tema kaebus vaadatakse läbi objektiivselt ja erapooletult.
19. Viru Maakohtu 02.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu M. Širjajevi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
20. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on pole tuvastanud ja selgelt esitanud neid kuriteo ja varasema elukäigu asjaolusid, mis välistaksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Samuti pole maakohus teostanud KarS § 76 lg 4 sätestatud kaalutlusõigust täielikult. Maakohus on ka põhjendamatult võtnud arvesse asjaolu, et süüdimõistetu kannab vanglas karistust teist korda ning maakohus on põhjendamatult arvestanud kuriteo raskust. Maakohtu põhjendus, et süüdimõistetu pani toime raske isikuvastase kuriteo, ei ole asjakohane ning sellele asjaolule ei saa ennetähtaegse vabastamata jätmise määruses tugineda. Määruskaebuse esitaja leiab, et seega ei saa mitmendat korda vangistuses viibimine olla käesoleval juhul üheks selleks põhjuseks, et isikut ennetähtaegset mitte vabastada. Süüdimõistetul on üks kehtiv karistus ja varasemad karistused on arhiveeritud. Kui karistusandmed on arhiveeritud, siis kohtupraktika kohaselt ei või neid andmeid ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada. Maakohtu põhjendus, et isik viibib vangistuses teist korda, pole seetõttu asjakohane. 4.
21. Riigikohus on asjas 1-09-14104 leidnud, et kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Riigikohus on ka asjas 3-1-1-12-17 leidnud, et 3 kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kohtu arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe ning isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus pole neid konkreetseid asjaolusid ja andmeid määruses selgelt kajastanud. Samuti pole kohus teostanud kaalutlusõigust täielikult. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud eeskujulikult, täitnud oma individuaalse täitmiskava eesmärgid, töötanud ja õppinud eesti keelt. Selle põhjal saab põhjendatult eeldada, et süüdimõistetu käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Süüdimõistetul on vabanedes kindel elukoht ja teda ootab abikaasa ning temale on garanteeritud töökoht. Selle põhjal saab põhjendatult eeldada, et süüdimõistetu elutingimused on vabanedes sellised, et ta ei hakka kuritegusid toime panema. Süüdimõistetul puuduvad sõltuvushäired ja tuttavad, mis võiksid mõjutada teda edaspidi kuritegusid toime panema või mis soodustaksid kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, mis on aidanud temal õppida oma käitumist kontrollima. Määruskaebuse esitaja leiab, et süüdimõistetu puhul on vangistuse eesmärgid täidetud täies ulatuses ja tema edasine vangistuses hoidmine pole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt elada. 4.
22. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui kohus põhjendab isiku ennetähtaegse vabastamise võimatust seoses kuriteo asjaoludega või isiku varasema elukäiguga, siis ei pea kohus mitte ainult loetlema need asjaolud, vaid ka põhjendama, miks need asjaolud koos või eraldi annavad aluse arvata, et isik jätkab kuritegude toimepanemist ka edaspidi. Maakohus pole seda aga teinud. Maakohus pole võtnud seisukohta selles osas, et käesolev vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud. Maakohus ei ole arvestanud seda, et isik on vangistuses viibinud juba üle 4 aasta. 4-aastane vangistus mõjub ilmselt selliselt, et isik mõtleb oma tegude üle põhjalikult järele ja vangistusse enam tagasi sattuda ei soovi. Süüdimõistetu on edaspidist õigekuuleka käitumise soovi avaldanud ja kinnitanud oma sellist soovi ka käitumisega vangistuses. 4.
23. Maakohus pole arvestanud seda, et süüdimõistetu jäeti varasemalt ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve kohaldamisega sisuliselt samadel põhjustel nagu käesolevas asjas, st kuriteo asjaolude ja varasema elukäigu tõttu. Maakohus pole arvestanud, et ajas nimetatud asjaolude ja andmete tähtsus väheneb ning kui aasta tagasi oli nendel asjaoludel ja andmetel üks kaal, siis nüüd aasta möödudes on nende asjaolude ja andmete kaal vähenenud. Määruskaebuse esitaja leiab, et süüdimõistetu puhul on siiski võimalik järeldada, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise.
24. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2020 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.10.
25. Nimetatud ajaks esitas süüdimõistetu kaitsja tasutaotluse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebused alust asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Küll vajavad täiendamist maakohtu määruse põhistused. 4
27. Kuigi määruskaebuses on juhitud kohtu tähelepanu sellele, et maakohus on teinud kaalutusvea, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaebustes ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et seal oleks tehtud kaalutlusviga. Samuti ei tähenda see seda, et maakohtu määrus oleks põhistamata kujul, mille puhul saab rääkida põhistamata jätmisest kui tervikust, vaid üksnes üksikute põhistuste puudumisest.
28. Ringkonnakohtul tuleb nõustuda määruskaebustega osas, et kuna süüdimõistetul on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus, mille alusel ta ka karistust kannab ning oma varasema elukäigu osas ei ole isik ka maakohtu istungil midagi avaldanud, siis ei ole võimalik maakohtul asuda ka seisukohale, et isik viibib vangistuses teist korda. Tegemist on kustunud karistuse alusel määratud karistusega, mis nagu ka kaitsja välja toob Riigikohtu lahendi nr 114-10087 punktide 27-36 kohaselt käesolevalt arvestamisele ei kuulu. Samuti ei arvestanud maakohus ega arvesta ka ringkonnakohus vangla iseloomustuses toodud järeldusi seoses süüdimõistetu varasema karistatusega. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul käesoleval ajal 1 kehtiv karistus ning karistatavuse osas on see kõik, mida kohus arvestada tohib. Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele ka seda, et kuigi vangla jätkuvalt vastupidiselt kohtute toodud seisukohale toob vangla iseloomustuses välja uue kuriteo riskiprotsente, siis ei ole käesolevalt seda maakohus arvestanud ning seda ei arvesta ka ringkonnakohus. Seega määruskaebuses riskiprotsentide kujundamise metoodika kahtluse alla seadmine on asjatu määruskaebuse koormamine. Lisaks vangla subjektiivne arvamus selle kohta, kas ta toetab või mitte süüdimõistetu vabastamist, kohtule siduv ei ole. Samale seisukohale tuleb asuda prokuratuuri seisukohaga, kus nad nõustuvad üksnes vangla seisukohaga, kuid oma seisukohta ei põhista.
29. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks arvestanud asjaolu, et M. Širjajev on toime pannud raske kuriteo, vaid on analüüsinud kuriteo asjaolusid, küll võib öelda, et mõningaselt pealiskaudselt. Maakohus on välja toonud, mille alusel süüdimõistetu karistust kannab ning on nentinud, et tegemist oli vägivaldse kuriteoga, millel oleks võinud olla pöördumatud tagajärjed kannatanule. See on küll õige, kuid kui tutvuda kuriteo toimepanemise asjaoludega, mis kuuluvad ka KarS § 76 lg 4 kohaselt kogumis arvestamisele, siis nähtub ka vangla iseloomustuses välja toodud süüdimõistetu oskamatus probleeme lahendada ning tema impulsiivne käitumine. M. Širjajev 05.08.2016 ajavahemikul 11.16 kuni 11.50 aadressil XXX maja hoovis asuva garaaži juures isiklike vaenulike suhete pinnal lõi kaasa toodud haamriga M. Širjajevi poole 5 seljaga seisnud kannatanule pähe, kes ei näinud süüdistatava tegevust ega oodanud lööki, mistõttu ei olnud võimeline ennast kaitsma ega tõrjuma rünnakut. Pärast lööki kannatanu suundus majja. M. Širjajev jälgis kannatanut ning püüdis korduvalt lüüa haamriga kannatanule pähe, kuid kannatanu ajas korduvalt M. Širjajevi endast eemale. Kannatanu suutis minna oma majja ning kutsuda appi poja, sel ajal M. Širjajev ootas teda tuppa viivas esikus. Kannatanu poeg kutsus kohale politsei ja kiirabi ning takistas M. Širjajevil oma kuritegu lõpuni viimist. M. Širjajevi tegevus jäi lõpule viimata temast mittesõltuvatel asjaoludel. Ringkonnakohtu hinnangul vajab märkimist, et süüdimõistetu ja kannatanu vaheline n-ö väidetav vihavaen sain alguse süüdimõistetu töökohal XXX OÜ-s, kuhu kavatseb süüdimõistetu tööle minna ka vabanemisel, kui süüdimõistetu teostas gaasikatla remonttöid kannatanu majas ning kannatanu ei jäänud töö kvaliteediga rahule. Ringkonnakohus tühistas küll maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdimõistetu tahtluse osas ning leidis, et M. Širjajev ei pannud tegu toime mitte kavatsetult vaid otsese tahtlusega, siis nähtub kohtuotsusest tõsiasi, et süüdimõistetu on selgitanud, et tal ei olnud tahtlust kannatanut tappa, kui oleks olnud tahtlus tappa, siis oleks ta tegutsenud teisiti ning et tema garaažis oli palju tööriistu, mis sobiks selleks paremini. Pole ka vähetähtis, et kuriteo toimepanemise motiiviks oli kättemaks kannatanupoolsete nõudmistele ebakvaliteetselt tehtud töö eest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka asjaolusid, et süüdimõistetu on maakohtu istungil välja toonud, et ta ei nimetaks oma tegevust tapmise katseks, see oli spontaanne tegu, see ei olnud läbimõeldud tegu, siis ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu oleks aru saanud toimepandud teost, selle raskusest ning oleks võimalik asuda seisukohale, et mõistetud karistus oleks avaldanud isikule mõju koostoimes individuaalse täitmiskavaga selliselt, et isiku poolt uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal. Süüdimõistetu käitumine on ettearvamatu ning seda eriti konfliktsituatsioonides.
30. Nagu maakohus on ka märkinud, et uue kuriteo toimepanemise riski ei maanda süüdimõistetu puhul ka kindla elukoha olemasolu ning garanteeritud töökoht. Nagu ringkonnakohus eelnevalt analüüsis, siis süüdimõistetu pani kuriteo toime seoses oma töökohustustega XXX OÜ-s. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul taaskord garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. Seejuures isik varalise kasu eesmärgil kuritegu toime pannud ei ole ning kuna isik on vabaduses ka töötanud, siis ei saa isiku järjepidevat töötamises ka vangistuses lugeda selliseks asjaoluks, mis maandaks uusi kuritegusid. Lisaks tekitab kahtlusi kohtukolleegiumis ka isiku suutlikkus töötada, kui rahulolematu klient, mis teenindussektoris ei ole midagi eriskummalist, oma pahameelt avaldab ning et oleks veendumus, et süüdimõistetu ei paneks selle isiku suhtes toime kuritegu. Selles valguses, arvestades kuriteo asjaolusid, on kummastav ka vangla iseloomustuses väljatoodu, et isik suudab ise teha otsuseid, ei lase end negatiivselt mõjutada, sest kuriteo toimepanemise asjaolud räägivad vastupidisest. Süüdimõistetu on küll vangistuses läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu programmi, kuid tuleb arvestada ka, et olukord vangistuses on märkimisväärselt erinev vabaduses oleva või tekkivate olukordadega, kus vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses. Ka enne vangistust oli süüdimõistetul elukoht, kuid see ei ole motiveerinud süüdimõistetut õiguskuulekalt elama.
31. On oluline, et süüdimõistetu käitumine vangistuses oleks normikohane ja hea, kuid see ei tähenda, et kui isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta läbib täitmiskava, siis see tähendab automaatselt seda, et süüdimõistetu tuleb ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb analüüsida kogumis, mida maakohus ka tegi ning mida ringkonnakohus täiendas, mille tulemusena tuleb asuda seisukohale, et M. Širjajevi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht viidud miinimumini. 6 Kohtud on arvesse võtnud ka määruskaebuses üle korratud positiivseid asjaolusid ning nende täiendav ülekordamine ei anna neile täiendavat kaalu. Samuti on kohtud asunud seisukohale, et esmapilgul kõik faktilised asjaolud seda sugugi ei ole. Seejuures ei leia ringkonnakohus, et ära kantud karistus numbriliselt omaks mõju süüdimõistetu ennetähtaegse materiaalsete eelduste täidetusele. Kantud karistust on maakohus nõuetekohaselt arvestanud formaalsete eelduste täidetuse analüüsis. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja määruskaebuses tooduga, et süüdimõistetu on tegude üle põhjalikult mõelnud ja soovib edaspidi käituda õiguspäraselt. Maakohtu istungil ei ole süüdimõistetu suutnud selgitada, miks ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kuriteo toimepanemisest ning selle eest mõistetud karistusest ei ole möödunud ka selline aeg, mille kohaselt saaks asuda seisukohale, et nende asjaolude tähtsus ja kaal on oluliselt vähenenud. Arvestades süüdimõistetu isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema suhtumist toimepandusse ja teiste isikute heaolusse, mille osas ei näe süüdimõistetu vajadust oma käitumist muuta, ei leia ringkonnakohus, et kriminaalhooldus oleks M. Širjajevi puhul sobilik vahend uute kuritegude riski maandama. Kui vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu käitub nii nagu talle on sobilik, siis puudub alus uskuda, et süüdimõistetu täidaks kriminaalhoolduse nõudeid ja lisakohustusi korrektselt. Käesolev menetluse tulemus ei ole otseses seoses süüdimõistetu tervisliku seisundiga ning üksnes tervisest tulenevatel argumentidel ei ole põhjendatud M. Širjajevi ennetähtaegne vabastamine. Selleks on eraldiseisev menetlus.
32. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsjatasu põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu
34. oktoobri 2020 määrus sisuliselt muutmata, täiendades maakohtu põhistusi, ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Aarne Sarjas