← Eesti

2-20-14530/15

Obsah (11)§ 29§ 23§ 5§ 108§ 110§ 117§ 113§ 28§ 30§ 150§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2020, Rakvere Tsiviilasja number 2-20-14530 Tsiviilasi Osaühing NORDIX väljakuulutami

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Osaühing NORDIX EXPERT avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et COVID-19 levikuga seoses on tekkinud alates eriolukorra väljakuulutamisest kuni antud hetkeni ootamatult ja dramaatiliselt ettevõttele väga keeruline olukord. Kuna ettevõte püsimajäämine ning kulude (palkade, maksude, rendi jms) õigeaegne tasumine sõltub otseselt kaupluse käivetest ning klientide vaba liikumisega, on olukord alates kevadest ääretult keeruline. Tingituna eriolukorrast ei saanud kuni 10.05.2020 tarbijad osta ega tarbida. Alates 11 maist on tarbimise valmidus klientide enda majanduslike raskuste ning ebastabiilsuse tõttu drastiliselt kahanenud. Ettevõte ei saa tavapärasel viisil müüa, tulu teenida, palkasid maksta. Lisaks sellele tekkis juba eriolukorra ajal kaubadefitsiit, kuna Osaühing NORDIX EXPERT poolt maale toodud kaup toodetakse Hiinas. Koroonaviiruse tõttu seiskus kaubavahetus Hiinaga ning ettevõttel ei ole juba jaanuarist alates õnnestunud varusid täiendada. Kaubareisid Hiinasse, aga ka teistesse riikidesse on pandeemia leviku tõttu välistatud. Seoses sellega ei ole ettevõttel olnud võimalik ka peale eriolukorra lõppemist ning kaupluse avamist piirangutest tingitud dramaatiliselt kahanenud ostujõudu uute ja atraktiivsete toodetega kauplusesse meelitada ning käibeid suurendada. Ka tavapärased makseraskute ületamise võimalused – leida uus turg, teha uusi tooteid, otsida uusi kliente või ümber struktureerimine – ei ole seoses koroonaviiruse edasise levikuga ning keerulise olukorra jätkumisega hetkel võimalik. Lisaks sellele lõppes kaubanduspinna rendileping, mis tähendab, et ettevõttel ei ole enam kaubanduspinda, millel majandustegevust jätkata. Uue rendipinna otsimine ja üürimine või internetikaupluse arendamine on makseraskuste tõttu hetkel välistatud. Viimaste päevade ja nädalate COVID-19 nakatumiste statistilised näitajad viitavad sellele, et olukord on järjekordselt halvenemas ning kaubanduse jätkamine sellistes oludes võimatu. Võlgnikul majandustegevust enam ei toimu ning pandeemia jätkudes puuduvad väljavaated majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks. Antud olukorras on pankrotiavalduse esitamine ainuke väljapääs. Võlgnik on varatu, võlgnikul on kohustusi summas kokku 26 705.42 eurot. Võlgnik palub seega algatada tema pankrotimenetlus ning kuulutada välja pankrot. 14.10.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas aruande 02.11.2020. 04.11.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde ja võlgnik oma avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 4 000.00 eurot. 2

(6)Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 11.11.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000.00 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks raha laekunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Osaühing NORDIX EXPERT on asutatud 27.11.
  1. Äriühingu tegevusaladeks on märgitud alates 2009 majandusaastast kuni käesoleva ajani: kellade ja ehete jaemüük (47771/EMTAK 2008). Registripidajale esitatud 2017 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2017 majandusaasta 956.00 euro suuruse kasumiga, müügitulu oli 263 363.00 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 11 töötajat. Registripidajale esitatud 2018 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2018 majandusaasta 847.00 euro suuruse kasumiga, müügitulu oli 164 938.00 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 6 töötajat. Registripidajale esitatud 2019 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2019 majandusaasta 2 130.00 euro suuruse kahjumiga, müügitulu oli 94 180.00 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 3 töötajat. Ajutisele haldurile esitatud 2020 aasta bilansi (seisuga 14.10.2020) kohaselt oli äriühingu kahjum 73 546.06 eurot. Võlgnikul on 2020 aastal olnud 6 töötajat. Kehtivaid töölepinguid võlgniku ja töötamise registri andmetel on 1 (tööleping peatatud). 2020 aastal on töölepingud lõpetatud 5 töötajaga. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaks on S AS-i konto XXX jääk seisuga 22.10.2020 summas 04.19 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetel on võlgnikul ka konto XXX L B AS-is, millise jääk on miinus 08.61 eurot. Krediidiasutus ei ole ajutise halduri teabenõudele selles osas vastanud. Võlgniku juhatuse liikme poolt edastatud andmetel on kassas 0.00 eurot. Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 1 701.68 eurot. Kokku moodustavad seega võlgniku võimalikud rahalised vahendid 1 705.87 eurot. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on juhatuse liikme poolt esitatud andmetel võlgnikul vara soetusmaksumusega hinnanguliselt 53 610.00 eurot. Võlgniku juhatuse poolt edastatud andmetel on vara müügiks kõlbmatu (defektid, katkised, vms) ja see on raamatupidamislikult maha kantud. Võlgnik on hinnanud vara realiseerimisväärtuseks 0.00 eurot. Maha kantud vara on hoiustatud, hoiustajaks on võlgniku juhatuse liige. Hinnanguliselt on hoiustatud vara maht ca 9 m
  2. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt on tegemist perioodil 2007-2018 soetatud ja defektse ehk müügiks kõlbmatu varaga. Pankrotiavalduse kohaselt on vara soetatud peamiselt Hiina Rahvavabariigist. Nähtuvalt lisatud fotodest võib asuda seisukohale, et tegemist on suhtkoht väheväärtusliku varaga, mida kogumis on ühikuliselt väga palju. Isegi, kui eeldada, et osa varast on realiseermiskõlblik, siis sellega kaasnevad ka kulud (hoiustamine, müügikoht, töötajad). Kogutud andmetel hindab ajutine haldur võlgniku vara realiseerimisväärtuseks 0.00 eurot. Samas märgib ajutine haldur, et vara väärtus selguks alles selle müügil, kuid selle realiseerimiseks tehtavad kulud suure tõenäosusega ületaksid saadava tulu. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga ei ole kogutud andmetel võlgniku vara koormatud pandiga. Võlgniku juhatuse liige ei ole edastanud andmeid pooleliolevate kohtumenetluste kohta, kus võlgnik oleks hageja, avaldaja või kannatanu. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab seega võlgniku vara ja 3
(6)õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga maksimaalselt 1 705.87 eurot ja sedagi ainult siis, kui maksuhaldur tagastaks pankrotivara koosseisu arvestuslikult ettemaksu kontol oleva summa. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad peamiselt võlgniku poolt esitatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 28 407.65 eurot. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise pankrotimenetluse käigus eeldusel, et võlgniku pankrot kuulutatakse välja. Võlgnikul ei ole kogutud andmetel kohtutäiturite menetluses olevaid kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on kokkuvõtvalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Kohus on samuti eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajatele. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võimalused maksevõime taastamiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud võimalikud vara tagasivõitmise võimalused tulenevalt

§ 110

-114 ja tagasinõude võimalused, milliste tehingute osas tulenevalt võivad esineda tagasivõitmise/ tagasinõude alused, samuti ajutine haldur ei välista täiendavate võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Tulenevalt

§ 117

lg 2 p 1 ja 2 sätestatust on H U (võlgniku endine juhatuse liige kuni 08.09.2020 ja osanik) võlgniku lähikondne. Võlgnik on laenulepingute alusel teinud H U laenu tagasimakseid 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist järgnevalt: 31.08.2020 kassast summas 6 000.00 eurot ja 14.09.2020 kassast summas 1 689.63 eurot (kokku 7 689.63 eurot). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna maksed tehti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis nimetatud maksetega võidi kahjustada võlausaldajate huve ning eelistati ühte võlausaldajat teistele. Seega võivad esineda

§ 113lg 1 p 2 ja lg 2 sätestatud vara tagasivõitmise alused.

Võlgniku poolt esitatud kassaraamatu kohaselt on H U tehtud veel kassast väljamakseid (laenu tagastamine) 30.04.2019 summas 5 000.00 eurot ja 30.04.2020 summas 8 000.00 eurot. Ka nimetatud rahalised kohustused võivad olla

§ 113lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tagasivõidetavad.

Samuti märgib pankrotihaldur, et hoolimata võimalikest rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise õiguslikest alustest puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid vastavate kohtumenetluste algatamiseks, kui kohustatud isik keeldub vabatahtlikult raha tagastamast. Seega rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise kohtumenetluste alustamiseks peaksid vastavaid kulusid finantseerima kolmandad isikud (eelduslikult võlausaldajad), kui kohus ei anna võlgnikule menetlusabi. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, siis on majanduslikust aspektist lähtudes äärmiselt küsitav ka võlgniku vara realiseerimise tulukus, kuna kulud võivad suure tõenäosusega ületada saadavat tulu. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast 4

(6)maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud maksejõuetuse põhjustega. Ajutise halduri poolt kogutud ning võlgniku poolt esitatud andmete (sh pankrotiavalduses toodust lähtuvalt) kohaselt algasid võlgniku olulised likviidsusprobleemid 2020 aprillis. Võlgniku juhatuse poolt esitatud kassaraamatu väljavõttest nähtuvalt on võlgniku osanik võlgniku majandustegevust finantseerinud laenuga alates 2020 aprillist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel kohtkindlat alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur märgib, et olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult on see kõige hilisemalt august 2020. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 05.10.2020, seega ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega rikkudes. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige COVID-19 levikust (kaupluse kinni olek, liikumisvabaduse ja kauba tarnete piirangud) ja võlgniku suutmatusest oma majandustegevust piisavalt kiiresti ümber korraldada, millega kaasnes võlgniku suutmatus täita ka oma rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 alusel võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (

§ 29lg 3).

Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. MTA ettemaksukontol olevaid arvestuslikke rahalisi vahendeid ei saa eelduslikult arvestada menetluses olevate rahaliste vahenditena, kuna maksuhaldur suure tõenäosusega ei tagasta reaalselt rahalisi vahendeid vaid teeb tasaarvestuse. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Kohus lõpetab seega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse 5

(6)lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumentide hoidjaks tuleb seega määrata võlgniku juhatuse liige A H .

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§ 22

tulenevate ülesannete täitmise eest määrata tema töötasuks 712.50 eurot (lisandub käibemaks 142.50 eurot) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 40.00 eurot (lisandub käibemaks 08.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused võlgnikult välja (

§ 23

ja § 150 lg 4).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd võlgnikul sisuliselt vara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud summas 476.40 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankS § 23 lg 6) /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.