lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 9 päeva, mis asendati 518 ÜKT tunniga. 16.09.2019.a. seisuga on sooritatud 31 ÜKT tundi, sooritamata 488 ÜKT tundi; - Kehtivaid väärteokaristusi 6, tõkend – vahistamine alates 16.09.2019.a. süüdistuses
lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p 1,4, § 213 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Valeri Vinnikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt ja keda on selle eest karistatud viiM Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsusega nr 1-19-3141
lg 2 p 7, 8, 9 eest, uuesti 16.06.2019 kella 05.00 paiku tungis sisse Xxx vallas asuva xxx maja juures pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil M Kle kuuluvaid asju kogusummas 348 eurot ja nimelt: makk Clarion maksumusega 200 eurot, valget värvi akupank maksumusega 20 eurot, 2 mobiiltelefoni laadijat kogumaksumusega 20 eurot ja sõiduauto Xxx Xxx võti maksumusega 108 eurot. Samuti tema, 16.06.2019 kella 05.30 paiku tungis sisse Xxx vallas asuva xxx maja hoovi pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil K Kile kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Z3 Compact maksumusega 65 eurot. Samuti tema, 04.07.2019 ajavahemikul 22.15 kuni 05.07.2019 kella 7.20 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas xxx asuva maja ette pargitud Xxx Xxx OÜ-le kuuluvasse sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Vle kuuluvaid asju kogusummas 611 eurot ja nimelt: tumepruuni värvi rahaK väärusega 20 eurot, milles: 35 eurot sularaha, A V nimele väljastatud juhiluba, ID-kaart, Swedbank pangakaart, kliendikaardid valget värvi läbipääsukaart; GPS seade Garmin Nüvi 2597LM s/n xxx väärtusega 50 eurot, halli värvi Milwaukee kapuutsiga kampsun väärtusega 100 eurot, pruunikas - hall nahkjope Guess väärtusega 150 eurot, mustade kaante vahel iPad 2 s/n xxx koguväärtusega 120 eurot, musta värvi mobiiltelefon LG väärtusega 20 eurot, musta värvi mobiiltelefon Sony Ericsson väärtusega 20 eurot, halli värvi inverter väärtusega 40 eurot, 2tk raadiojaam Motorola koguväärtusega 36 eurot ja Xxx Xxx OÜ nimele väljastatud Swedbank pangakaart. Lõhkumisega tekitati kahju 25 eurot. Samuti tema, 24.07.2019 kella 05.00 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse Tallinnas xxx maja hoovis pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E Tile kuuluvaid asju kogusummas 210 eurot ja nimelt: rahaK väärtusega 60 eurot, sularaha summas 150 eurot ja kannatanu nimele väljastatud dokumendid: isikutunnistus, juhiluba, Swedbank pangakaart, LHV pangakaart, ühistranspordi kaart ja erinevad kliendikaardid. Lõhkumisega tekitati kahju 156,30 eurot ning varastatud dokumentide taastamise kulu on 76 eurot. Samuti tema, 24.07.2019 ajavahemikul 00.00-10.00 tungis sisse Tallinnas xxx eramu ette pargitud R R kasutuses olnud ja V Mu MTÜ-le kuuluvasse väikebussi Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx kuuluva raadiojaama maksumusega 635,78 eurot ning R Rile kuuluva mootorsae maksumusega 300 eurot ja tööriistakomplekti mustas plastikkohvris maksumusega 500 eurot. Samuti tema, 13.08.2019 kella 10.15 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxx asuvast xxx kaupu kogumaksumusega 20,61 eurot ja nimelt: Penegizer powerbank väärtusega 19,95 eurot ja mandariinid Satsuma 0,276 kg väärtusega 0,66 eurot. Eelnimetatud kaubaga lahkus Valeri Vinnik kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, ajavahemikul 22.08.2019 kella 18.00 kuni 23.08.2019 kella 6.38 tungis tagumise aknaklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas xxx asuva maja ette pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX Xxx OÜ-le kuuluvaid tööriistu kogusummas 2000 eurot ja nimelt: 2 tk akutrelli Makita, pendelsaag Makita, käsiketassaag Makita, tikksaag, multitööriist, lööktrell Makita, 3x4a akut, 3x3a akut, 2 tk akulaadijat, laser Makita, naelapüss gaasiga ja ketaslõikur. Lõhkumisega tekitati kahju K Sile 219,50 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 24.08.2019 kella 21.00 kuni 25.08.2019 kella 7.15 tungis sisse Tallinnas xxx asuva maja juurde pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P Eile kuuluvaid asju kogusummas 100 eurot ja nimelt: taskunuga väärtusega 40 eurot, sõiduki tehniline raamat väärtusega 15 eurot ja võtmekimp koos kahe võtmega ja magnetiga koguväärtusega 45 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 24.08.2019 kella 21.30 kuni 25.08.2019 kella 7.20 tungis sisse Tallinnas xxx asuva maja juurde pargitud sõidukisse XXX XXX (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Aile kuuluvaid asju kogusummas 1506 eurot ja nimelt: elektriline lihvimismasin Makita väärtusega 300 eurot, halli värvi seljaK väärtusega 50 eurot, ampertangid Kewtech väärtusega 86 eurot, rahaK väärtusega 40 eurot koos sularahaga summas 210 eurot, ehitusföön väärtusega 40 eurot, akutrell Makita akuga koos akulaadijaga koguväärtusega 400 eurot, rauast tööriistakast erinevate tööriistadega kokku väärtusega 300 eurot, jõespinning väärtusega 70 eurot, nuga väärtusega 10 eurot ja A Ai nimele väljastatud elamisluba, juhiluba, Swedbank ja SEB pangakaardid ning erinevad kliendikaardid. Samuti tema, 30.08.2019 ajavahemikul 16.20-17.00 tungis sisse Tallinnas xxx asuva xxx parklasse pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx) koos A Kiga, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Kile (A K) kuuluvaid asju kogusummas 250 eurot ja nimelt: 2 mobiiltelefon Cat S30 maksumusega 200 eurot ja magnetofoni esipaneeli maksumusega 50 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot. Samuti tema, 03.09.2019 ajavahemikul 9.00-15.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos A Kiga Tallinnas xxx asuvast xxx territooriumilt E Je jalgratta Bianchi Duel maksumusega 640 eurot ja M K jalgratta Cube maksumusega 1100 eurot. Samuti tema, 04.09.2019 ajavahemikul 04.15-13.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxx asuva Xxxi kaubanduskeskuse territooriumil olevast jalgrattaparklast R Si jalgratta Raleigh hetkeväärtusega 170 eurot koos jalgrattalukuga väärtusega 25 eurot. Samuti tema, 04.09.2019 ajavahemikul 9.00-14.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxx asuvast xxx territooriumil trepikäsipuu külge kinnitatud A Kile kuuluva jalgratta Orbea MX 50 maksumusega 450 eurot koos trosslukuga maksumusega 50 eurot. Samuti tema, 04.09.2019 ajavahemikul 17.00-17.15 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos A Kiga Tallinnas xxx asuva Xxx keskuse parkla territooriumilt Xxx M P jalgratta Corratec X-Vert maksumusega 350 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 10.09.2019 kella 18.30 kuni 11.09.2019 kella 8.00 tungis sisse Tallinnas xxx maja juures pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil B A M OÜ-le kuuluva sülearvuti DELL Latitude 7490 väärtusega 1040 eurot ja M Uile kuuluva tööriistakomplekti Makita hetkeväärtusega 200 eurot. Samuti tema, 14.09.2019 ajavahemikul 10.00-15.00 tungis sisse Tallinnas xxx asuva xxx ehitussoojakusse, kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil alljärgnevaid asju: S File kuuluvaid asju kogusummas 50 eurot, musta värvi püksirihm Calvin Klein hetkeväärtusega 15 eurot, musta värvi nahast rahaK Patek hetkeväärtusega 20 eurot, milles olid kannatanu nimele väljastatud juhiluba, isikutunnistus, ühistranspordi kaart, Swedbank pangakaart, erinevad kliendikaardid, tšekid ja 15 eurot sularaha. Varastatud dokumentide taastamisele kannatanu kulutas 68 eurot; xxx OÜ-le kuuluvaid asju kogusummas 840 eurot: sõiduauto Xxx (xxx) võti, Flex lihvija hetkeväärtusega 500 eurot ja Flex tolmuimeja hetkeväärtusega 340 eurot. A E OÜ-le kuuluvad asju kogusummas 2053,58 eurot: keevitusaparaadi kaugpult väärtusega 255 eurot, keevitusaparaat väärtusega 680 eurot, keevitusmask ventilatsiooniga väärtusega 550 eurot, keevitusmaski isetumendav keevitusfilter väärtusega 130 eurot, keevitusmaski hingamisfiltrid (10 tk) koguväärtusega 11,82 eurot, keevituspõleti kontaktsüütega väärtusega 70 eurot, soojapuhur väärtusega 41,63 eurot, pikendusjuhe väärtusega 49,30 eurot ja laserlood väärtusega 265,83 eurot. Samuti tema, 14.09.2019 ajavahemikul 15.00-17.00 tungis sisse Tallinnas xxx parklasse pargitud sõidukisse Xxx Xxx (xxx), kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil R Tle kuuluva tahvelavuti iPad hetkeväärtusega 250 eurot. Samuti tema, 16.09.2019 ajavahemikul 15.30-17.00 võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas xxx asuva kultuurikeskus xxx eest N Mi jalgratta Trek hetkeväärtusega 330 eurot koos jalgrattalukuga maksumusega 20 eurot. Samuti tema, 16.09.2019 kella 17.38 paiku Tallinnas xxx asuvast xxx toidupoest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise likööri Vana Tallinn maksumusega 19,99 eurot, eemaldas turvaelemendi, pani pudeli põue ja möödus turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Märgates turvatöötajat oli Valeri Vinnik sunnitud loobuma kuriteo toimepanemisest, kuna süüteo 3 esialgne eesmärk ei olnud enam saavutatav ja vastavalt isiku ettekujutusele ei oleks konkreetsel ajal, kohal ja asjaoludel süütegu lõpule viia. Seega jäi kuritegu lõpule viimata temast mitte sõltuvatel põhjustel. Seega pani oma tahtliku tegevusega Valeri Vinnik toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis on
Samuti tema, 21.07.2019 kella 12.00 andis Valeri Vinnik eelnevalt varastatud A V juhiloa M Rale, mida M R kasutas 21.07.2019 kella 12.00 paiku A V teadmata ja nõusolekuta Tallinnas aadressil Hobujaama 5 asuva Coca-Cola Plaza juures, esitades nimetatud dokumendi C G OÜ juhatuse liikmele J Vle identifitseerides end sellisel viisil A Vna. Viinud kirjeldatud viisil C G OÜ juhatuse liikme J V enda identiteedi osas eksitusse, sõlmis M R A V allkirja võltsides viimase nimelt, kuid viimase teadmata ja nõusolekuta C G OÜ-ga A Sile kuuluva sõiduauto Xxx Xxx (xxx) rentimiseks rendilepingu tähtajaga kuni 23.07.2019. C G OÜ juhatuse liige J V, olles selliselt eksitusse viidud rendilepingu sõlminud isiku identiteedi ja maksevalmiduse osas, andis 21.07.2019 M Rale rendile rendilepingu esemeks oleva sõiduauto Xxx Xxx maksumusega 5000 eurot. Eelkirjeldatud viisil varalise kasu saamise eesmärgil tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, said Valeri Vinnik ja M R eelnimetatud sõiduauto oma valdusse, teades, et tegelikult rendilepingus määratud ajal, s.o 23.07.2019 nad sõiduautot ei tagasta, tekitades oma tegevusega sõiduki omanikule A Sile varalist kahju summas 5000 eurot. Seega Valeri Vinnik isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja grupis koos M Raga, mis on
Samuti tema, ajavahemikul 11.08-12.08.2019 Valeri Vinnik, saades juurdepääsu Xxx OÜ nimele väljastatud Xxx kütusekaardiga seotud arvelduskontole, võttis varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu teadmata ja nõusolekuta kütusekaardiga kütust erinevatest tanklatest alljärgnevalt: 11.08.2019 kell 13.41 xxx asuvast Xxx tanklast 40,67l summas 55,31 eurot, 11.08.2019 kell 16.56 xxx asuvast Xxx tanklast 55,14l summas 74,88 eurot, 11.08.2019 kell 18.22 xxx asuvast Xxx tanklast 43,15l summas 57,35 eurot, 11.08.2019 kell 19.16 xxx asuvast Xxx tanklast 45,99l summas 61,12 eurot, 11.08.2019 kell 19.36 xxx asuvast Xxx tanklast 59,65l summas 84,05 eurot, 11.08.2019 kell 20.24 xxx asuvast Xxx tanklast 32,75l summas 42,90 eurot, 11.08.2019 kell 21.07 xxx asuvast Xxx tanklast 70,56l summas 93,92 eurot, 11.08.2019 kell 21.09 xxx asuvast Xxx tanklast 36,84l summas 50,14 eurot, 12.08.2019 kell 02.43 xxx asuvast Xxx tanklast 114,89l summas 152,69 eurot, 12.08.2019 kell 17.38 xxx asuvast Xxx tanklast 33,64l summas 45,72 eurot, 12.08.2019 kell 18.35 xxxasuvast Xxx tanklast 114,95l summas 165,41 eurot; 12.08.2019 kell 18.41 xxx asuvast Xxx tanklast 36,82l summas 21,69 eurot, 12.08.2019 kell 20.11 xxx asuvast Xxx tanklast 224,26l summas 304,77 eurot, 12.08.2019 kell 20.13 xxx asuvast Xxx tanklast 88,72l summas 120,57 eurot. Kasutades Xxx OÜ kütusekaarti viimase teadmata ja nõusolekuta, tankis Valeri Vinnik võõra isiku rahaliste vahendite eest kütust enda ja kolmandate isikute otstarbeks kokku summas 1330,60 eurot. Seega pani Valeri Vinnik isikuna, kes on varem toime pannud varguse, oma tahtliku tegevusega toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise varalise kasu saamise eesmärgil, see on
Samuti tema, alates 10.09.2019 kella 10.10 paiku omandas ja hoidis oma elukohas xxx esimese korruse fuajees süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja nimelt: ajavahemikul 09.09.2019 4 kella 22.00 kuni 10.09.2019 kella 9.53 xxx maja ees asuvast jalgrattahoidlast varastatud E R jalgratast Winora väärtusega 800 eurot. Seega pani Valeri Vinnik toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pandud varguse, mis on
Samuti tema, viibides 16.09.2019 kella 17.39 paiku Tallinnas xxx asuvas A S narkojoobes, suunas õhkpüstoli SPORT turvatöötaja T Gi poole, kes tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Ühtlasi häiris Valeri Vinnik oma tegevusega sündmuskohal viibinud kolmandate isikute rahu ja turvatunnet. Valeri Vinnik rikkus oma tegevusega avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja §-s 54 sätestatut /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Ülalkirjeldatuga pani oma tahtliku tegevusega Valeri Vinnik toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Valeri Vinnik andis ütlusi, et ta süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kohtuistungil süüdistatav selgitas, et kahetseb, et varastas asju ning soovib kannatanutele kahjud hüvitada. Edaspidi kuritegusid toime ei pane. Tunnistab, et tal on probleeme narkootikumidega. On esitanud taotluse minna ravile Viljandi haiglasse. Karistuseks soovib osaliselt tingimisi vangistust, kuna 9 märtsil abiellub. Ta on nõus 3 aastase vangistusega, millest 9 kuud kannaks reaalselt ja ülejäänud tingimisi. Kohe, kui vabaneb saab ametlikult tööle tagasi ning saab hagisid maksta. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad ning asja saab arutada lühimenetluses. Tema kaitsealune tunnistab oma süüd kõigis episoodides ning on aidanud kaasa kohtueelsele menetlusele. Valeri Vinnik kahetseb oma süütegu ja on lubanud edaspidi käituda seaduskuulekalt. Valeri Vinnikul on narko probleemid, kuid ta on valmis minema narkovastasele ravile Viljandi haiglasse, kust on ka tulnud nõusolek tema ravile võtmiseks. Kaitsja leiab, et
järgi on prokurör taotlenud liiga ranget karistust, teiste karistuste osas vastuväiteid tal ei ole. Kaitsja pöörab tähelepanu, et 24.10.2019.a. Pärnu Maakohtu otsus jõustus 03.10.2019.a. seega uued teod ei pannud Valeri Vinnik toime katseajal ja ÜKT tegemise ajal ja sellest tulenevalt leiab, et kohtul on võimalik määrata Valeri Vinnikule osaliselt reaalne vangistus ja osaliselt tingimisi ja anda võimalus minna narkovastasele ravile. Menetluskulud palub kõik ajatada 1 aasta peale. Kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel summas 64,80 eurot palub jätta riigi kanda. Prokurör leidis, et Valeri Vinnikule esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi kuritegude toimepanemises ning asjaolud on selged. Valeri Vinnikut süüdistatakse 23 kuriteoepisoodis ning kahju on kannatanutele tekitatud kokku kogusummas 12 961,49 eurot. Valeri Vinnikule määratud vangistuse pikkuse osas tuleb arvestada kuritegude tekitatud kahju suurust ning seda, et Valeri Vinnik tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult, mida tuleb lugeda kergendavaks asjaoluks. Antud asjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotleb Valeri Vinnik süüdi mõista
lg 2 p 5 7,8,9 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust;
lg 2 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust;
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust ning
lg 1 p 1 järgi 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust.
22.05.2019.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta 4 kuud 8 päeva ning mõista Valeri Vinnikule liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust, millest
26.07 – 27.07.2019.a. ja 16 – 17.08.2019 (4 päeva) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 16.09.2019.a. Samuti palub prokurör Valeri Vinnikult välja mõista menetluskulud (sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu). Tsiviilhagid on põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Prokurör täpsustab, et K Kase õige hagi suurus on 65 eurot, mitte 365,56 eurot. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud:
Xxxl xxx ja xxxepisoodid Kannatanu K K ütlused /I kd tl 13-15/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 16.06.2019.a. avastas, et nende pere sõiduautost Xxx Xxx reg.nr xxx, mis oli pargitud maja ette oli varastatud esiklaasi hoidjas asunud mobiiltelefon Sony Xperia Z3 compact D5803 maksumusega 65 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. Auto uksed oli lukustamata. Vargust nägi pealt naabrinaine S K, kes tegi nähtust kaks pilti; Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 21-24/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx maja turvakaamera videosalvestus. 16.06.2019 kella 05.25 paiku läheneb autole sinistes pükstes, mustades üleriietes, kapuutsiga meesterahvas, kes jääb parempoolse esiukse juurde askeldama, avab ukse ja siseneb autosse, hiljem väljub autost ilma kapuutsita, kella 05.28 paiku sulgeb auto ukse, suundub pagasiruumi luugi juurde ja järsku jookseb auto juurest ära. Isik sarnaneb Valeri Vinnikuga. Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 30-33/, vaadeldavaks asitõendiks on Maanteeametilt saadud videofailid, millest nähtub tumedat värvi sõiduki Xxxi marsruuti 16.06.2019 ajavahemikul 5.34-5.41; Kannatanu M K ütlused /I kd tl 35-37/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 16.06.2019.a. hommikul läks tema abikaasa S tema auto juurde XXX Xxx reg.nr xxx, mis oli pargitud xxx. S avastas, et juhipoolne uks oli lahti ja sisse istudes selgus, et autost oli varastatud makk Clarion maksumusega 200 eurot. Lisaks oli varastatud akupank valget värvi 20 eurot, 2 mobiiltelefoni laadijat 20 eurot, sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx võti 108 eurot. Sõiduki uksed olid lukus. Antud vargusega tekitati kahju 348 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi; Tunnistaja S K ütlused /I kd tl 42-44/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 16.06.2019 viibides kodus Xxx vallas xxx majas (xxx vastasmaja) nägi kella 05.30 paiku meesterahva askeldamist, kes toimetas naabri punases sõidukis ning kui meesterahvas teda märkas, pani kapuutsi pähe ja püüdis varjata käega oma nägu ning jooksis minema. Ta tegi sellest isikust pilte; E-kirjavahetuste väljatrükid /I kd tl 7-12/, milles on näha tunnistaja S K poolt K Kile ja edasi menetlejale saadetud pildid varguse toimepanijast; Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga /I kd tl 45-47/ mille kohaselt tunnistaja S K tundis ära Valeri Vinniku kes oli isikuks, keda ta nägi 16.06.2019 naabermaja xxx juures sõiduautos. Isiku tunneb ära näokuju ja kehaehituse järgi; 6 Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /I kd tl 50-51/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et 2019.a. juunikuu keskel kella 03:00 paiku tema, M S, M R, V S ja N J sõitsid S maasturiga Xxx Ääsmäele. Sõitsid Ääsmäel ringi ja vaatasid kust saab midagi varastada. Märkasid ühe maja juures punast Xxx Xxxd. Tema läks selle sõiduki juurde, teised valvasid ja sellest sõidukist võttis ta mobiiltelefoni Sony. Teisest sõidukist XXX Xxx võttis ta automaki, laadijad ja Xxx süütevõtme. Ta märkas, et ühest majast vana proua filmis neid tahvelarvutiga ja nad sõitsid Ääsmäelt ära. Makki müüsid Balti jaama turul 50 euro eest maha, autolaadijad koos juhtmetega jäid S autosse ning Xxx võtme võttis J. 04.07.2019.a Lootsi 8b episood Kannatanu A V ütlused koos lisadega /I kd tl 65-66, 72-78/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 04.07.2019 ajavahemikul 22.15 kuni 05.07.2019 kella 7.20 parkis xxx asuva maja ette Xxx Xxx OÜ-le kuuluva sõiduki Xxx Xxx (xxx), kuhu tungiti sisse aknaklaasi lõhkumise teel ning sõidukist varastati talle kuuluvaid asju tumepruuni värvi rahaK väärusega 20 eurot milles oli 35 eurot sularaha, tema nimele väljastatud juhiluba, ID-kaart, Swedbank pangakaart, kliendikaardid valget värvi läbipääsukaart; GPS seade Garmin Nüvi väärtusega 50 eurot, halli värvi Milwaukee kapuutsiga kampsun väärtusega 100 eurot, pruunikas - hall nahkjope Guess väärtusega 150 eurot, mustade kaante vahel iPad 2 koguväärtusega 120 eurot, musta värvi mobiiltelefon LG väärtusega 20 eurot, musta värvi mobiiltelefon Sony Ericsson väärtusega 20 eurot, halli värvi inverter väärtusega 40 eurot, 2tk raadiojaam Motorola koguväärtusega 36 eurot ja Xxx Xxx OÜ nimele väljastatud Swedbank pangakaart. Vargusega tekitati talle kahju kogusummas 611 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju 25 eurot. Esitab tsiviilhagi summas 636 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 85-86/, milles vaadeldakse A V nimele väljastatud juhiluba; Sündmuskoha vaatlusprotokoll /I kd tl 89-91/, milles on vaadeldud xxx asuva maja juurde pargitud sissetungimisjälgedega sõidukit Xxx Xxx (xxx); Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll /I kd tl 92/, millest nähtub, et A Vlt võeti võrdlusproovid; Ekspertiisiakt 19E-GE0750 /I kd tl 95-99/, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõidukist Xxx Xxx (xxx) võetud DNA-proovist saadi täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada A Vlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Ekspertiisi maksumus 285 eurot; Ekspertiisiakt 19E-GE0870 /I kd tl 101-104/, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõidukist Xxx Xxx (xxx) võetud DNA-proovist saadi täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada Valeri Vinnikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /II kd tl 89-93/ milles andis ütlusi, et kahtlustus on talle arusaadav, kuid hetkel ütlusi anda ei soovi. 24.07.2019 xxx episood E Ti süüteoteade koos lisaga /I kd tl 253-254/ mille kohaselt 24.07.2019 kella 05.00 paiku xxx maja juures asuvast sõidukist Xxx Xxx (xxx) varastati aknaklaasi lõhkumise teel tema rahaK koos selles olnud esemetega. Ta hakkas ümbruskonnas ringi sõitma ning hädaabisse helistades märkas kahtlase olekuga isikut, keda jälitas ja kellest tegi pilti. Pilt esitatud lisana; Kannatanu E Ti ütlused /I kd tl 266-267/, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tema firmale Xxx OÜ-le kuuluv sõiduk XXX Xxx reg.nr xxx oli 24.07.2019 pargitud xxx maja hoovi. 24.07.2019.a. kella 05:00 paiku ärkas, kuna sõiduki alarm hakkas tööle. Avastas, et 7 sõidukil on ära lõhutud parempoolne ukseklaas. Sõidukist oli ära varastatud rahaK 60 eurot, sularaha 150 eurot ja tema nimele väljastatud dokumendid (ID-kaart, juhiluba, Swedpanga pangakaart, LHV pangakaart, ühistranspordi kaart ja erinevad kliendikardid). Vargusega tekitati talle kahju 312,50 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. Ta sõitis ka ümbruskonnas ringi ning püüdis ühe kahtlase isiku kinni, kellest tegi ka pilti; Ettekanne /I kd tl 255/, mille kohaselt 24.07.2019 kella 05.17 paiku reageeris politseipatrull aadressile xxx tehtud varguse väljakutsele. Teataja oli teinud pilti võimalikust teo toimepanijast ning patrull pidas kinni M S, kuid kannatanu ei tundnud teda ära. Terves piirkonnas olid kõikidel autodel aknad käega puhastatud; Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 256/ vaadeldavaks asitõendiks on kolm fotot sõidukist Xxx Xxx (xxx), millest nähtub, et sõiduki parempoolne esiklaas on lõhutud; E-kirjavahetuse väljatrükk /I kd tl 257-259/, millest nähtub sõidukile lõhkumisega tekitatud remondi maksumus; Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 262-264/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva maja turvakaamera videosalvestus. 24.07.2019 kella 05.19 paiku liigub üle pallimängu väljaku lühikeste pükstega, t-särgis kiilaspäine meesterahvas seljakotiga, peites end aia taga; Regio kaardi väljatrükk /I kd tl 265/, millest nähtub, et xxx asukoht xxx ja xxx suhtes; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /I kd tl 271-272/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et 24.07.2019.a. hommikul vara sõitis koos M Riga ja M Sga Piritale eesmärgiga midagi varastada. Ühes eramaja hoovis seisis XXX Xxx ja veel üks sõiduk. Väravad ei olnud lukus. Teised jäid nurga peale vaatama, kui ta lõhkus XXX Xxx küljeakna klaasi kaasas olnud kruvikeerajaga ja võttis istme pealt rahakoti ja läks minema. Signalisatsioon hakkas tööle. Koos jooksid kõik laiali. Ta märkas, et tema järgi sõitis sõiduk ning ta jooksis ära. Tee peal võttis varastatud rahakotist sularaha (võis olla 150 eurot) ja siis viskas rahakoti koos rahakotis olnud asjadega põõsasse. Hiljem läks ta Xxx juurde ja üks meesterahvas tuli tema juurde ja pildistas teda ja küsis mis tal taskus on. Ta näitas oma taskud ja läks minema. Sai hiljem teada, et politsei pidas S kinni; Kahtlustatava M Ra ütlused /I kd tl 273-274/ milles tunnistab, et tal oli renditud Xxx, millega sõitsid Piritale koos Valeri Vinniku ja M Sga. Ta ei olnud teadlik, et Valeri midagi varastas sõidukitest. 24.07.2019 xxx episood Kannatanu R R ütlused /I kd tl 207-209, 210-211/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 24.07.2019.a. kella 00:00–0:00 vahel tungiti sisse ukse avamise teel tema kasutuses olevasse ja V Mu MTÜ-le kuuluva väikebussi Xxx Xxx reg.nr xxx aadressil xxx ja varastati raadiojaam Nokia EADS, mis on antud kasutamiseks V Mu MTÜ-le. Samuti varastati talle kuuluvad esemed mootorsaag Husqvarna 300 eurot, tööriistade komplekt mustas plastikkohvris 500 eurot. 06.08.2019.a. sai politseist tagasi raadiojaama Nokia EADS ja tööriistade komplekti. Vargusega tekitati talle kahju 300 euro ulatuses ja selle summa ulatuses esitab tsiviilhagi; E-kirjavahetuse väljatrükk /I kd tl 206/ millest nähtub, et varastatud raadiojaama maksumus on 635,78 eurot; Valeri Vinniku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll lisaga /I kd tl 216-219/ mille kohaselt Valeri Vinnik peeti kinni 26.07.2019 kell 11.27 Tallinnas xxx seoses väikebussist Xxx Xxx vargusega. Nähtuvad kinnipidamisel äravõetud objektid, sh seljaK; Vallasasja (Valeri Vinniku seljakoti) läbivaatuse protokoll /I kd tl 220/ millest nähtub, et seljakotist leiti raadiojaam EADS RC-2 (xxx); 8 Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /I kd tl 222-223, 224-225, II kd tl 89-93/ milles Valeri Vinnik ei tunnista oma süüd talle esitatud kahtlustuses seoses vargusega, kuid kahetseb toimunut ning annab omapoolseid selgitusi. Selgitab, et raadiojaama leidis xxx asuva maja juurest, hiljem aga annab ütlusi, et 24.07.19 öösel helistas talle tuttav M, kellega kohtudes pani M Xxx Xxx (millega Valeri Vinnik sõitis) pagasiruumi mh tööriistakasti, mille ta jättis Valeri Vinnikule ja milles oli raadiojaam ja erinevad tööriistad; Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli /I kd tl 229-230/ mille kohaselt kontrolliti M Mi abonentnumbriga seotud kõnesid 24.07.19 ning nähtub, et sel kuupäeval ei ole tehtud ega vastu võetud kõnesid Valeri Vinnikult; Tunnistaja M M ütlused lisade ja tõlkega /I kd tl 231-236/, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tunneb Valeri Vinnikut ning Valeri Vinnik teab tema mobiiltelefoni nr xxx. 24.07.2019 öösel ei ole tema kindlasti Valeri Vinnikule helistanud ega ei kohtunud temaga ja sõitnud Piritale ega toonud autosse mootorsaage, tööriistakohvrit ega jalgratast. Tema ei ole seotud väikebussist Xxx Xxx toimunud vargusega. 28.07.2019.a. kell 05:28 ja 05:29 sai ta telefonilt xxx imelikud sõnumid, et ta peab mobiiltelefoni välja lülitama ja lubati hiljem midagi selgitada. Ta ei tea kes sõnumi saatja oli. Kahtlustatava M Ra ütlused /I kd tl 243/ milles selgitab, et tema ei tea mis asjaoludel on tekkinud sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx pagasiruumi tema kinnipidamisel 26.07.2019.a. seal olnud tööriistakast ja teised asjad. Tema võttis antud sõiduki rendile 21.07.2019.a. Ta sõitis ise selle autoga ja andis ka oma tuttavatele. Korduvalt kasutas sõidukit Valeri Vinnik ning võimalik, et 24.07.2019.a. kasutas seda sõidukit Valeri Vinnik; Kahtlustatava M S ütlused /I kd tl 247-248/ milles selgitab, et tema antud kuriteo toime pannud ei ole. 13.08.2019 xxx episood: xxx AS avaldus /II kd tl 111/ milles palutakse vastutusele võtta isik, kes 13.08.2019.a. kella 10:15 ajal xxx pani toime õigusvastase teo ning jättis kauba (Penegizer Powerbank ja mandariinid Satsuma 0,276 kg) eest tasumata summas 20,61 eurot; Tunnistaja L L ütlused /II kd tl 112/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 13.08.2019.a. kella 10:07 ajal xxx, nägi meesterahvast, kes varastas tehnikaosakonnas kaupa. Peale seda läks meesterahvas juurika osakonda ja kaalus omal mandariine ja siis läks võttis limonaadi. Tehnika osakonnast võetud akupanga pani meesterahvas endale taskusse. Juurika osakonnas teostas kaalu pettuse summas 0,66 eurot. Kaupa ei ole tagastatud kauplusele; Valeri Vinniku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /II kd tl 113-119/ mille kohaselt Valeri Vinnik peeti kinni 16.08.2019 kell 18.35 Tallinnas aadressil xxx kuni 17.08.2019 kell 15.45 seoses 13.08.2019 toimepandud vargusega; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /II kd tl 120-123/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et 13.08.2019.a. kella 9:45 paiku läks xxx kauplusesse, mis asub xxx maanteel. Sisenes müügisaali, ostukorvi ei võtnud. Riiulilt võttis akupanga ning pani selle pükste taskusse. Juurviljaosakonnas pani umbes kilo mandariine Ki ja aparaadist väljuva hinnalipiku kleepis ta kaalu kõrvale. Edasi võttis kilekotist 2 mandariini ja kaalus kauba ning kleepis uue lipiku kilekotile ja seejärel pani mandariinid kileKi tagasi. Külmikust võttis limonaadi. Kassas maksis limonaadi ja mandariinide eest. Ta jättis tahtlikult kauba eest tasumata, kuna ei jätkunud raha kogu kauba ostmiseks. Kahetseb tegu; Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /II kd tl 126-134/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamera salvestus. 13.08.2019 kella 10.08 paiku on kaupluse müügisaali tehnikaosakonnas Valeri Vinnik, kes võtab riiulilt karbi ja paneb selle oma 9 teksapükste taskusse. Seejärel võtab ta puuviljade osakonnas mandariine, kaalub neid, võtab ta kilekotist kaks mandariini ja kaalub Ki uuesti, paneb kleebise kilekotile. Kassas maksab kella 10.15 paiku ainult limonaadi ja mandariinide eest. 23.08.2019.a Talllinn, xxx episood: Tunnistaja R Ki ütlused /II kd tl 145-147/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 22.08.2019.a. kella 18:00 ajal parkis enda sõiduki xxx, Tallinn maja ette. 23.08.2019.a. kell 06:38 avastas, et sõiduki tagaluugi aken on katki. Sõiduki Xxx Xxx omanik on K S (K K). Sõidukist varastati ära 2 akutrelli Makita, pendelsaag Makita, käsiketassaag Makita, multitööriist, lööktrell Makita, 3*4a akut, 3*3a akut, 2 akulaadijat, laser Makita, naelapüss gaasiga, ketaslõikur. Esemed kuulusid XXX Xxx OÜ-le ning kahju tekitati 2000 eurot; Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /II kd tl 148-159/ vaadeldavaks sündmuskohaks on xxx asuva maja juurde pargitud sissetungimise jälgedega sõiduk Xxx Xxx (xxx). Võeti ka DNA-proovid; Ekspertiisiakt 19E-GE0979 /II kd tl 161-165/, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõidukist Xxx Xxx (xxx) võetud DNA-proovist saadi täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada R Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Ekspertiisi maksumus 741 eurot; Ekspertiisiakt 19E-GE1261 /II kd tl 167-170/, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõidukist Xxx Xxx (xxx) võetud tagaluugi akna all olevast ja katkise akna servalt saadud DNA-proovist saadi täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada Valeri Vinnikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Ekspertiisi maksumus 57 eurot. Tunnistaja K Si (K K) ütlused /II kd tl 171/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 22.08 – 23.08.2019.a. murti sisse tema mehe sõidukisse Xxx Xxx reg.nr xxx ja varastati tööriistad. Annab politseile üle sõiduki lõhutud aknaklaasi, mis oli kõrvalmaja prügikonteinerite aedikus; E-kirjavahetuse väljatrükk /II kd tl 173-176/, millest nähtub, et K Kile tekitati sõidukile lõhkumisega kahju 219,50 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi; E-kirjavahetuse väljatrükk /II kd tl 179-180/, millest nähtub sõidukist varastatud mõningate esemete seotusmaksumus; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /II kd tl 194-195/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et varastas 2019.a. augustikuu lõpus (võimalik, et 23.08.2019) Tallinnas xxx piirkonnas (võimalik, et Nabra 3xxx asuva maja juures) varastas pargitud sõidukist Xxx Xxx tööriistad: akutrell makita, ketaslõikuri Makita, laseri Makita, tikksae (elektrijuhtmega), pendelsae Makita. Varastatud tööriistad müüs oma tuttavale. 24-25.08.2019.a. Tallinn, xxx episoodid: Kannatanu A Ai ütlused /II kd tl 196-198/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 24.08.2019.a. kella 21:30 ja 22:00 vahel parkis oma sõiduki XXX XXX reg.nr xxx aadressil xxx maja taha. 25.08.2019.a. hommikul äratas naaber P E ja teatas, et tema autos on vargad käinud. Auto pagasiruumi luuk oli täiesti lahti ja teised uksed kinni ja lukus. Autosalongist oli varastatud Makita lihvimismasin 300 eurot, hall seljaK 50 eurot mille sees oli ampertangid 86 eurot, rahaK 40 eurot ja rahakotis oli sularaha 210 eurot. Samuti oli rahakotis erinevad kliendikaardid, elamisluba, juhiluba, pangakaardid. Samuti varastatud oli kollane föön 40 eurot, akutrell Makita akuga ja akulaadijaga 400 eurot, tööriistakast rauast 300 eurot, jõe spinning 70 eurot, nuga 10 eurot. vargusega tekitati talle kahju 1506 eurot; 10 Kannatanu P Ei ütlused /II kd tl 217/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 25.08.2019.a. kella 07:15 ajal avastas tema naine, et tema sõidukis olid vargad käinud. Autos olid asjad laiali. Kahe esimese istme vahelisest taskust oli kadunud võtmekimp 2 võtme ja ühe magnetiga maksumusega 45 eurot. Pagasiruumi luuk oli irvakil. Kadunud oli taskunuga 40 eurot, sõiduki kindalaekas on ära võetud sõiduki XXX Xxx reg.nr xxx tehniline raamat maksumusega 15 eurot. Sõiduk oli pargitud xxx maja taha. Vargusega tekitati talle kahju 100 euro ulatuses, mille ulatuses esitab tsiviilhagi; Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /II kd tl 199-206/ vaadeldavaks sündmuskohaks on xxx asuva maja juurde pargitud sissetungimis jälgedega sõidukid XXX XXX (xxx) ja Xxx Xxx (xxx). Võeti kohapealt DNA-proovid; Ekspertiisiakt 19E-GE0941 /II kd tl 208-212/, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõidukitest XXX XXX (xxx) ja Xxx Xxx (xxx) võetud DNA-proovist saadi täisprofiilid, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Ekspertiisi maksumus 570 eurot; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /II kd tl 222-223/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et 24.08 – 25.08.2019.a. jalutas ta Tallinnas xxx maja juures ja märkas, et maja taga pargitud sõiduki XXX XXX tagumine lukk on irvakil. Ta võttis sellest sõidukist elektrilise lihvimismasina Makita, halli värvi seljakoti, ampertangid, rahakoti koos sularahaga, ehitusfööni, akutrelli Makita akuga koos akulaadijaga, rauast tööriistakasti erinevate tööriistadega, jõespinni ja veel midagi. Rahakotis olid dokumendid (elamisluba, juhiluba, pangakaardid ning erinevad kliendikaardid). Asjad toimetas ta enda juurde xxx asuvasse korterisse. Samuti oli pargitud sinna lukustamata ustega XXX Xxx, millest võttis ta ka midagi aga ei mäleta. 30.08.2019.a. Tallinn, xxx episood: Kannatanu A Ki ütlused /II kd tl 225-228, 273-274/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 30.08.2019.a. kella 16:20 ajal parkis oma sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx xxx, Tallinn. Lukustas sõiduki uksed ja läks Xxxsse. Kella 17:00 ajal istudes autosse märkas, et auto põrandal, kõrvalistuja istmel ning paneelil on klaas ning siis nägi, et kõrvalistuja õhuaken oli katki. Päikesesirmid olid alla lastud. Paneel pealt oli varastatud telefon CAT S
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on Valeri Vinniku ütlustest ja tegude tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritavad vargused toime kõikides episoodides kavatsetult. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava ütlusi ja teisi kohtule esitatud kriminaalasja tõendeid, saab järeldada, et kõik kuriteod grupis pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevus oli algusest peale kokku lepitud ning samuti tegutseti ühise ja kooskõlastatud eesmärgi saavutamise nimel. Seega järeldub, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult varguse eesmärgil ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk
Kehtiv kohtupraktika sisustab
lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist analoogselt
§ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale ebaseadusliku tungimise eest. Seega tuleb tuvastada, kas hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale tungimine toimus valdaja tahte vastaselt; kas hoone, ruum, sõiduk või piiridega ala, kuhu süüdistatav tungis oli tema jaoks võõras ning kas sinna tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine sõidukitesse kõikides episoodides ja soojakusse oleks toimunud kooskõlas nende sõidukite- soojaku seaduslike omanike/valdajate tahtega või et süüdistatava jaoks oleks tegemist õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatava sisenemine sõidukitesse – soojakusse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annaks aluse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse sõidukisse - soojakusse. Omaniku tahtevastasust näitab antud juhul ka sõidukitesse sisenemise viis, mis võis toimuda klaasi lõhkumisega. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul 18 süüdistatava käitumises sedastatav omavoliline sisenemine sõidukitesse/soojakusse valdajate loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et süüdistatav pani toime kokku 18 vargust ja 1 vargusekatse episoodi ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o 16.06.2019 – 16.09.2019.a. Tulenevalt eelnevast on süstemaatilisuse kriteerium täidetud, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Kuivõrd Valeri Vinnikule inkrimineeritavatest kuritegudest viidi 18 lõpule ja 1 jäi katse staadiumi, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Valeri Vinnik on täisealine isik ja kuriteo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Valeri Vinniku poolt
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kuriteo toimepanemine ning Valeri Vinnik tuleb süüdi mõista
16.09.2019.a. avaliku korra raske rikkumise episood
lg 1 p 1 järgi AS Xxx avaldus koos lisaga /IV kd tl 106/, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta isik, kes 16.09.2019 kella 17.38 paiku A S pandi toime õigusvastane tegu ning jättis kauba eest maksmata 19,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele ja tegu jäi katsestaadiumisse. Asitõendi vaatlusprotokoll /IV kd tl 111-119/, vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva A Xxxi turvakaamera 16.09.2019 videosalvestus. Videosalvestuse kohaselt kella 17:27 paiku siseneb Xxxi kauplusesse kiilaspäine tumedates riietes seljakotiga Valeri Vinnikule sarnanev meesterahvas. Kell 17:28 paiku suundub alkoholileti juurde, 17:31 võtab riiulist 19 pudeli, millega käib mööda poodi ringi ja 17:33 paiku üritab punaste tangidega eemaldada turvaelementi – eemaldamine õnnestub; seejärel jalutab sihitult mööda poodi ringi kui 17:38 läbib iseteeninduskassade alal turvaväravad ning nähes turvatöötajat tema poole jooksmas, jookseb ise poodi tagasi ja asetab pudeli riiulile, videost on näha, et Valeri Vinniku žestikuleerimist turvatöötaja suunas, turvatöötaja ei lase tal ära minna – samal ajal näevad sündmust pealt 2 kõrvalist isikut kui järsku 17:39 paiku võtab Valeri Vinnik kätte relvataolise eseme ja suunab selle teda takistada püüdvate isikute suunas, isikud ehmuvad ja tulevad eest ära ning Valeri Vinnik põgeneb joostes; Kannatanu T Gi (turvatöötaja) ülekuulamise protokoll /IV kd tl 120-122/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 16.09.2019 kella 17:27 ajal sisenes kauplusesse kiilaspäine meesterahvas, jalas mustad püksid, seljas tume dressipluus, seljaK seljas, liikus alkoholileti juurde, kust võttis Vana Tallinna pudeli maksumusega 19,99 eurot ning poes ringi liikudes üritas turvaelementi eemaldada, peale mida pistis pudeli põue. Kell 17:38 möödus isik turvaväravatest kauba eest tasumata. Turvaväravatest möödudes isik märkas teda, mistõttu jooksis kahtlustatav poodi tagasi ja pani pudeli riiulisse. Ta palus isikul tulla kaasa turvaruumi, mille peale isik ütles, et politsei saabudes läheb ta vangi ja võttis oma taskust relvataolise eseme ning suunas selle tema poole ja liikus tema suunas; Ta tundis hirmu ja ohtu oma elule ning liikus kahtlustatava eest ära. Kahtlustatav lahkus poest ja A Keskusest joostes ning kui tal kukkus taskust välja musta värvi rahaK dokumentidega Valeri Vinniku nimele; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /IV kd tl 125/ mille kohaselt 16.09.2019 kella 18.40 paiku tuvastati xxx Valeri Vinnikul narkootilise aine tarvitamise tunnused ja joobeseisundile viitavad tunnused ja nimelt: vigastused, silmade punetus; väikesed silma pupillid; häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus, ei mäleta viimase 24h sündmuseid, kerged häired koordinatsioonis, higistamine, apaatsus, unisus; Vallasasja läbivaatuse protokoll /IV kd tl 132/ mille kohaselt Valeri Vinniku valdusest leiti 16.09.2019 musta värvi relvataoline ese, kaks salve, mingigripp K vasksete kuulidega; Asitõendi vaatlusprotokoll /IV kd tl 134-139/ vaadeldavaks asitõenditeks on Valeri Vinnikult ära võetud musta värvi relvataoline ese, kaks salve, mingigripp K vasksete kuulidega. Samuti Valeri Vinniku valdusest leiti autovõti ja minigripp K kristallilise ainega; Asitõendi vaatlusprotokoll /IV kd tl 145-148/ vaadeldavaks asitõendiks on kannatanu T Gi poolt leitud rahaK koos selles olevate esemetega – sh isikutunnistus Valeri Vinniku nimele; Valeri Vinniku kinnipidamise protokoll koos lisadega /IV kd tl 126-131, 133/ mille kohaselt peeti Valeri Vinnik kinni 16.09.2019 kell 18.20 Tallinnas aadressil xxx seoses avaliku korra raske rikkumisega Tallinnas A keskuses. Valeri Vinniku kinnipidamise käigus leiti tema valdusest relvataoline ese, kaks salve ja kolm vaskset kuuli; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /IV kd tl 155-156/, mille kohaselt Valeri Vinnik tunnistab oma süüd ja selgitas, et pani varguse katse, kui ka avalik korra raske rikkumise toime sel viisil nagu kahtlustuses kirjas. Kahetseb oma tegu. Kohus tutvunud süüdistatava Valeri Vinnik ütlustega, milles tunnistab ta oma süüd ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avaliku korra raske rikkumine, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu ütluste kohaselt 16.09.2019 kella 17:27 ajal sisenes kauplusesse kiilaspäine meesterahvas, jalas mustad püksid, seljas tume dressipluus, seljaK seljas. Kell 17:38 möödus isik 20 turvaväravatest kauba eest tasumata. Turvaväravatest möödudes isik märkas teda, mistõttu jooksis kahtlustatav poodi tagasi ja pani pudeli riiulisse. Ta palus isikul tulla kaasa turvaruumi, mille peale isik ütles, et politsei saabudes läheb ta vangi ja võttis oma taskust relvataolise eseme ning suunas selle tema poole ja liikus tema suunas. Ta tundis hirmu ja ohtu oma elule ning liikus kahtlustatava eest ära. Kahtlustatav lahkus poest ja A Keskusest joostes välja. Valeri Vinnik on kahtlustatavana andnud ütlusi, et avaliku korra raske rikkumine toimus täpsel sellisel viisil nagu kahtlustuses kirjas. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kannatanule relvataolise esemega ähvardamist ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse xxx asuva A Xxxi turvakaamera 16.09.2019 videosalvestus. Videosalvestuse kohaselt kella 17:27 paiku siseneb Xxxi kauplusesse kiilaspäine tumedates riietes seljakotiga Valeri Vinnikule sarnanev meesterahvas. Kell 17:38 läbib Valeri Vinnik iseteeninduskassade alal turvaväravad ning nähes turvatöötajat tema poole jooksmas, jookseb ise poodi tagasi ja asetab pudeli riiulile, videost on näha, et Valeri Vinniku žestikuleerimist turvatöötaja suunas, turvatöötaja ei lase tal ära minna – samal ajal näevad sündmust pealt 2 kõrvalist isikut kui järsku 17:39 paiku võtab Valeri Vinnik kätte relvataolise eseme ja suunab selle teda takistada püüdvate isikute suunas, isikud ehmuvad ja tulevad eest ära ning Valeri Vinnik põgeneb joostes. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses oleva maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega xxx asuv A keskuses asuv Xxxi kauplus on avalik koht, kus oli teo toimepanemise ajal vähemalt 5 inimest. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav võttis oma taskust relvataolise eseme ja suunas selle teda takistada püüdvate isikute suunas, mille tulemusena isikud ehmusid ja kannatanu tundis hirmu ja ohtu oma elule. Antud juhul ei ole lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega. Vägivalla teod on sätestatud
Tõenditest nähtuvalt on tuvastatud Valeri Vinnik käitumises
Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Seega on tuvastamist leidnud
Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemise. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja kohtu poolt analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut rünnata ja tulistada. Tulistades kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põgeneda sündmuskoohalt, kuivõrd ta kartis vanglasse sattuda ja nii ka süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. 21 Valeri Vinnik oli temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tal ei esinenud psühhoosi tunnuseid ning ta viibis joobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt esinesid Valeri Vinnikul narkootilise aine tarvitamise tunnused ja alkoholijoobe tunnused. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid, kannatanu ning süüdistatava enda selgitusi toimepandud teo kohta, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mis ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud. Seda ilmestab ka süüdistatava käitumine peale teo toimepanemist, s.o. sündmuskohalt põgenemine. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Valeri Vinniku poolt
lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Valeri Vinnik tuleb süüdi mõista
21.07.2019 kelmuse episood
lg 2 p 1,4 järgi C G OÜ avaldus koos lisadega /I kd tl 105-110/ mille kohaselt 21.07.2019.a. kell 12:00 xxx juures andis rendile Xxx Xxx reg.nr xxx. Leping sõlmiti kuni 23.07.2019.a. kella 12:00ni. Lepingule pani allkirja klient nimega A V ik xxx. 23.07 klient pikendas 2 korda tähtaega ja peale seda lülitas telefoni välja ja kadus koos autoga. C G OÜ rendib autot eraisikult; Kannatanu J V ütlused /I kd tl 111-115, 125-127, 178-179/ kannatanu on andnud ütlusi, et 21.07.2019 kella 11.00 paiku andis C G OÜ omaniku ja juhatuse liikmena rendilepingu alusel perioodiks 21-23.07.2019 rendile 21.07.2019 kella 11 paiku A Si mootorsõiduki Xxx Xxx (xxx) isikule, kes esitas dokumendina A V nimele väljastatud juhiloa. Lepingu tähtaeg oli 23.07.2019. Juhiloa esitanud isik sarnanes juhiloa pildil kujutatud isikuga. Isik ei tagastanud sõidukit õigel ajal. 26.07.19 kell 12.25 antud ütlustega täpsustas, et rendilepingu sõlmimisel esitas isik aadressina Tallinn, xxx ning antud aadressil asus M Ra isa. Samuti selgitas, et otsis Xxx Xxx omanikuga A Siga mitu päeva renditud mootorsõidukit erinevatest parklatest ja linnas. 26.07.2019 märkas koos A Siga nimetatud sõidukit xxx maja juures, helistas politseisse, kes saabus sündmuskohale. Antud sõiduki Xxx Xxx sai Kesklinna politseijaoskonnast kätte ja C G OÜ-le ei ole tekitatud materiaalset kahju, kuid sõidukil esinesid värvikahjustused; Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga /I kd tl 117-120/ mille kohaselt kannatanu J V tundis M Ras ära isiku, kes sõlmis rendilepingu 21.07.2019 kella 11.00 paiku xxx juures sõiduki Xxx Xxx (xxx) rendiks ja kasutas selleks A V juhiluba. Isiku tunneb ära näokuju ja soengu järgi; Ettekanne /I kd tl 121/ mille kohaselt 26.07.2019 kella 11.20 paiku reageeris politseipatrull aadressile xxx tehtud väljakutsele, kus asus varastatud sõiduk Xxx Xxx (xxx), mille juhiistmelt väljus Valeri Vinnik ja kõrvalistuja koha pealt M Ra ja tagaistmelt M S; Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /I kd tl 128-171/ vaadeldavaks asitõendiks on Xxx Xxx (xxx), mh tõendab DNA-proovide võtmist. Vaatluse käigus leitakse erinevaid esemeid, mis pakendatakse tõenditena paberKidesse; Rendileping nr 210719-1 /I kd tl 172-174/, millest nähtub, et Xxx Xxx (xxx) rendilevõtjaks on A V, tuvastatud C G OÜ poolt juhiloa nr xxx alusel, aadressiks antud xxx, lepinguperiood 21.-23.07.19; Kannatanu A Si ütlused lisaga /I kd tl 180-192/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et sõiduki Xxx Xxx (xxx) maksumus oli 5000 eurot, mille ta andis rendile C G OÜ-le kolmandatele isikutele rentimiseks. Seoses sõiduki mitte-tähtaegse tagastamise järgselt otsis ta koos J Vga mööda linna oma autot, mille 26.07.2019 avastasid xxx juurest. Sõiduki tagastamisel esinesid sõidukil värvikahjustused, mille taastamiseks kulub 577,15 eurot, 22 mille ulatuses esitab ka tsiviilhagi. Lisana esitatud xxx OÜ dokumendid remondi hinnakalkulatsiooniga; Tunnistaja M S ütlused /I kd tl 196-197/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 26.07.2019 sai kokku Valeri Vinniku tuttava M Raga, kes olid sõidukiga Xxx Xxx. Tema ei teadnud auto ärandamisest midagi. Ta on ka varem Valeri Vinnikuga sama sõidukiga sõitnud; Kahtlustatava M Ra ütlused /I kd tl 198-199, 201-202/ milles andis ütlusi, et kasutas A V nimele väljastatud juhiluba nr xxx kuupäeval 21.07.2019 Xxx Xxx (xxx) rentimiseks. Juhiloa leidis nädal enne ülekuulamist xxx keskuse juurest maas olevast rahakotist. Samuti selgitab, et ta andis korduvalt sõidukit kasutada Valeri Vinnikule. Sõiduki pagasiruumis oleva tööriistakasti kohta ei tea tema midagi. 13.09.19 ütlustega täpsustab, et ei mäleta, kust ta A V dokumendid sai; Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /II kd tl 89-93/ milles andis ütlusi, et kahtlustus on talle arusaadav, kuid hetkel ütlusi anda ei soovi. Süüdistusaktis on Valeri Vinniku käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi, s.o tegutsemine grupis.
lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nii tuleb lugeda kaastäideviijaks kõik isikud, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime erinevaid tegusid, nt isikut tõendava dokumendi vargus, selle võltsimine, lepingu allkirjastamine, kauba vastuvõtmine, telefonikõnede tegemine jne. Kusjuures kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema (vt RKKKo 3-1-1-3-10, p 14). Seega ei oma antud juhul tähtsust ka asjaolu, et kõik süüdistatavad süütegusid toime pannes ise varalist kasu ei saanud. Hinnates süüdistava ja kahtlustatava M R kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Eelnevalt Valeri Vinniku poolt varastatud A V juhiloaga võttis M R 21.07.2019.a. kella 12:00 ajal A V teadmata ja nõusolekuta esitatud dokumendi alusel rendile sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx ning allkirja võltsides allkirjastas rendilepingu. Siit järeldub, et Valeri Vinnik ja M R tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk
Seega leiab kohus, et kõik süüdistatav Valeri Vinnik pani toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Valeri Vinniku käitumine on kvalifitseerinud veel
lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Valeri Vinnikut 19 varguse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on Valeri Vinnik varem varguse toime pannud isikuks. Seejuures nähtub süüdistatava Valeri Vinnik karistusandmetest, et teda on varem karistatud
lg 2 p 7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on tema puhul tegemist nii faktilise kui ka Jidilise korduvusega ja temale inkrimineeritav süütegu tuleb kvalifitseerida
23 Kohus leiab, et Valeri Vinniku tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teistele isikutele varalist kahju, saades ise varalist kasu, mistõttu on tegemist kavatsetusega toimepandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Valeri Vinnik toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
11-12.08.2019 arvutikelmus
lg 2 p 1 Tunnistaja A P ütlused koos lisaga /II kd tl 1-5/ tunnistaja on andnud ütlusi, et 11.08.2019 Tallinnas xxx baaris aadressil xxx varastati tema rahaK, milles ID-kaart, juhiluba, SEB pangakaart, Xxx OÜ Swedbank viipemaksevõimalusega pangakaart, kaks Xxxi kütusekaarti OÜ Xxx nimele jm kliendikaardid, lisaks ka mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 4. Ülemuselt S Pilt sai teada, et Xxx OÜ Swedbank pangakaarti ja Xxx OÜ nimele antud Xxx kütusekaarti on kasutatud 12.08.2019.a. 6 korral. Xxx OÜ kütusekaardi väljavõttest nähtub, et 695,03 euro väärtuses on erinevatest tanklatest võetud kütust. Samuti nähtub, et pangakaarti on kasutatud. Ettekanne /II kd tl 6-8/ mille kohaselt 14.08.2019 kella 18.13 paiku reageeris politseipatrull aadressile xxxtehtud väljakutsele ning kontrollitavaks isikuks osutus D Z, kelle valdusest leiti mh A P ID-kaart; Tunnistaja D Zi ütlused /II kd tl 10/ tunnistaja on andnud ütlusi, et 14.08.2019 peeti teda kinni ning politsei leidis tema kotist mh A P ID – kaardi. Ta oli dokumendid leidnud 14.08.2019.a. varahommikul vanalinnas maas vedelemas. Tema neid dokumente varastanud ei ole ja annab need Vult politseile üle; Vallasasja hoiulevõtmise protokoll /II kd tl 11/ mille kohaselt võeti D Zilt hoiule mh A P isikutunnistus, kuna see on seotud kriminaalasjaga; E-kirjavahetuse väljatrükk /II kd tl 15-16/ millest nähtub OÜ-le Xxx kuuluva Swedbank deebetkaardiga teostatud maksed kuupäeval 11.08.2019 ning OÜ-le Xxx kuuluva Xxx kütusekaardiga sooritatud maksed ajavahemikul 11-12.08.2019; Kannatanu S Pu ütlused /II kd tl 18-20/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et Xxx OÜ töötaja A P teatas 11.08.2019 öösel, et xxx baarist varastati temale kuuluv mobiiltelefon ja rahaK koos dokumentidega, milles mh Xxx OÜ-le kuuluv Swedbank viipemaksevõimalusega pangakaart ja Xxx OÜ nimele väljastatud Xxx kütusekaart. Xxx OÜ nimele väljastatud Xxx kütusekaardiga osteti ebaseaduslikult kütust järgmiselt: 11.08.2019.a. kell 21:09 xxx 36,84 liitrit 50,14 eurot; 11.08.2019.a. kell 21:07 7056 liitrit 93,92 eurot; 11.08.2019.a. kell 10:24 0,06 liitrit 0,08 eurot; 11.08.2019.a. kell 19:36 xxx 59,65 liitrit 84,05 eurot; 11.08.2019.a. kell 19:16 45,99 liitrit 61,12 eurot; 11.08.2019.a. kell 18:22 43,15 liitrit 57,35 eurot; 11.08.2019.a. kell 13:41 xxx 40,67 liitrit 55,31 eurot, 11.08.2019.a. kell 20:24 xxx 32,75 liitrit 42,90 eurot; 11.08.2019.a. kell 16:56 xxx 55,14 liitrit 74,88 eurot; 12.08.2019.a. kell 02:43 xxx 114,89 litrit 152,69 eurot; 12.08.2019.a. kell 17:38 xxx 33,64 liitrit 45,72 eurot; 12.08.2019.a. kell 20:13 xxx 88,72 liitrit 120,57 eurot; 12.08.2019.a. kell 20:11 224,26 liitrit 304,77 eurot; 12.08.2019.a. kell 18:41 xx 36,82 liitrit 21,69 eurot; 12.08.2019.a. kell 18:35 114,95 liitrit 165,41 eurot. Sellega tekitati Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1330,60 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi; Asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 29-40/ vaadeldavaks asitõendiks on Xxx tankla videokaamera salvestus. 08.11.2019 kella 21.02 paiku sõidab xxx tanklasse sõiduk Xxx (xxx), autost väljub punase nokamütsiga Valeri Vinnik, kes tõstab tankimisvooliku auto pagasiruumi ja hakkab tankima, kella 21.03 paiku registreerib kaardikasutamise, ning 24 21.07 paiku tangib ka kütusepaaki ja 21.09 paiku sõidab tanklast välja; 11.08.2019 kella 10.24 paiku tangib tuvastamata isik pudelisse kütust, kasutab maksmiseks kaarti; 11.08.2019 kella 18.19 paiku tangivad kaks meesterahvast xxx tanklas kanistrisse kütust, kellest üks s.o Valeri Vinnik registreerib pangakaardi ja teine tangib; 08.11.2019 kella 19.14 paiku sõidab xxx tanklasse sõiduk xxx (xxx) ning Valeri Vinnik registreerib pangakaardi maksmiseks, kella 19.16 paiku lahkub sõidukijuht tanklast; 11.08.2019 kella 19.32 paiku sõidab Akadeemia tanklasse sõiduk Xxx (xxx), autost väljub Valeri Vinnik ning 19.34 paiku tõstab tankimisvooliku autosse, registreerib pangakaardi ja hakkab tankima, 19.35 lahkub; 11.09.2019 kella 13.37 paiku sõidab xx tee Xxx tanklasse sõiduk Xxx (xxx), autost väljub mh Valeri Vinnik, tangitakse ja seejärel 13.41 lahkutakse; 11.08.2019 kella 16.52 paiku saabub xxx tänava Xxx tanklasse Valeri Vinnik koos kahe isikuga ning 16.53 paiku tangitakse kanistrisse kütust, 16.56 lahkutakse; 12.08.2019 kella 17.36 paiku sõidab Xxx tanklasse sõiduk Xxx (xxx), autost väljub mh Valeri Vinnik, 17.38 registreerib kütusekaardi, tangib ja istub auto tagumisele istmele, sõiduk väljub tanklast 17.38; Asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 42-46/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva Xxx tankla videokaamera salvestus. 12.08.2019 kella 02.32 paiku saabub kaamera vaatevälja Valeri Vinnik, avab sõiduki Xxx (xxx) pagasiruumi ja hakkab seal olevatesse kanistritesse kütust tankima kella 02.38 paiku; ning 02.43 paiku lahkutakse tanklast; Asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 48-56/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva Xxx tankla videokaamera salvestus. 12.08.2019 kella 18.31 paiku sõidab xxx tanklasse sõiduk Xxx (xxx), autost väljub Valeri Vinnik, kes hakkab autot tankima, registreerib tankeris kaardi ja lahkub 18.35 paiku; 18.37 jõuab xxx tankuri juurde ja kaks isikut, sh Valeri Vinnik tangivad gaasi ning Vinnik maksab 18.41 paiku kassas kütuse eest; 18.41 lahkutakse tanklast; 12.08.2019 kella 20.02 paiku sõidab xxx tanklasse sõiduk Xxx (xxx), kaadrisse ilmub Valeri Vinnik, kes suhtleb sõiduki juhiga ning seejärel hakkab tankima kütust sõiduki peal olevasse tünni ja paaki 20.08 paiku; 20.13 tasub Vinnik kassas kütuse eest; Asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 60-62/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva Xxx tankla videokaamera salvestus. 11.08.2019 kella 20.22 paiku ilmub kaamera vaatevälja Valeri Vinnik, kes sisestab tankerisse kaardi ja hakkab kanistrisse kütust tankima, lahkub 20.24 paiku; Tunnistaja J T ütlused /II kd tl 66-67/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tema on sõiduauto Xxx Xxx (xxx) kasutaja. 11.08.2019.a. õhtul tahtis sõidukit xxx tee Xxx tanklas tankida. Tanklas oli tundmatu meesterahvas, kes pakkus Xxxi kütusekaardiga soodsamalt tankimist. Antud meesterahvas tankis tema sõiduki paagi oma kütusekaardiga diiselkütust (võimalik 45,99
Samuti on tuvastatud, et Valeri Vinnik on isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja kohtu poolt analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, kasutades 26 kütusekaarti ja pangakaarti, teades, et tal selleks õigust ei ole. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Valeri Vinniku poolt
lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Valeri Vinnik tuleb süüdi mõista
§ § 213 lg 2 p 1 järgi. 10.09.2019.a.
lg 2 p 2 episood Kannatanu E R ütlused lisaga /III kd tl 137-139, 152-153/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et 09.09.2019.a. oli tema jalgratas xxx ees asuvas jalgrattahoidlas lukustatud jalgrattalukuga. 10.09.2019.a. kella 09:53 ajal avastas, et jalgratast ei ole enam. Jalgratas oli oranži värvi raamiga. Lisaks tema jalgrattale varastati ka teistelt jalgrattaid. Politseist sai ta kätte oma jalgratta. Trossluku maksumus 25 eurot, kiirusemõõdik 10 eurot ja jalgratta lambi hoidik 5 eurot, seega talle tekitati kahju 40 euro ulatuses ja selles summas soovib esitada tsiviilhagi. Lisana esitatud pilt varastatud jalgrattast; Asitõendi vaatlusprotokoll /III kd tl 157-164/ vaadeldavaks asitõendiks on xxx asuva elumaja turvakaamera videosalvestus. Kella 10.10 paiku sisenevad trepikotta kaks meesterahvast, kes sarnanevad isikutele I I ja D S, kaasas oranži värvi jalgratas, mis asetatakse fuajees postkastide juurde, toimub liikumine ja 10.14 väljuvad trepikojast fuajeesse kolm meesterahvast, kes sarnanevad isikutele Valeri Vinnik, D S ja J K ning Valeri Vinnikule sarnanev meesterahvas võtab jalgratta, paneb selle seisma teise jalgratta juurde fuajees. Kella 10.19 aeg lähevad Valeri Vinnik, J K ja D S fuajeest trepikotta ning 10.21 lahkuvad D S ja I I xxx majast, oranži värvi jalgratas jääb fuajeesse. Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /III kd tl 142-151/ vaadeldavaks asitõendiks on 10.09.2019 xxx esimese korruse fuajeest leitud oranž jalgratast Winora (raami nr xxx); Kahtlustatava I Ii ütlused /III kd tl 135-136/, milles isik tunnistab, et 10.09.2019 öösel ta varastas xxx maja juurest ühe jalgratta, mis oli kinnitatud trosslukuga metalltoru külge. Trossluku lõikas läbi kaasas olnud tangidega ja trossluku viskas minema. Samal päeval läks koos Ds Siga xxx elanud Valeri Vinniku juurde ja müüs talla varastatud ratta maha. Valeri Vinnik lubas talle ratta eest 40 eurot aga ei ole siiani seda maksnud. Kahtlustatava Valeri Vinniku ütlused /III kd tl 133-134/ milles tunnistab oma süüd ja selgitas, et 10.09.2019.a. hommikul oli ta kodus aadressil xxx, kui helistas talle Ds ja ütles talle, et tal on naiste jalgratas. Ds väitis, et oli ostnud jalgratta 25 euro eest mingilt joodikult. Ds tuli mingi tundmatu meesterahvaga tema juurde ja tõid oranži värvi jalgratta. Koos temaga oli samal ajal J K. Ds jättis oranži jalgratta tema maja esimesel korrusel fuajeesse ja lahkus. Järgmine päev sai naabri käest teada, et politsei viis kõik jalgrattad minema. Tunnistaja D Si ütlused /III kd tl 165-166/ milles tunnistaja on andnud ütlusi ja selgitas, et ta elas koos I Iiga xxx ning võimalik, et 110.09.2019.a. tõi I koju oranži värvi jalgratta. I ütles talle, et ta oli selle varastanud xxx tänavalt ühe maja juurest. Trossluku oli I väidetavalt katki lõiganud lõiketangidega. Samal päeval läks ta koos Iiga Valeri Vinniku juurde ja I müüs Valeri Vinnikule öösel varastatud oranži värvi jalgratta maha. Tunnistaja J Ki ütlused /IV kd tl 56-57/ milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 10.09.2019.a. oli ta Valeri Vinniku juures Tallinnas xxx asuvas korteris. Valerile helistati ja pakuti midagi. Vinniku juurde tuli kaks meesterahvast, kes pakkusid talle oranži värvi jalgratast. 27 Jalgratas oli ilmselgelt kuskilt varastatud. Valeri Vinnik võttis jalgratta endale ning jättis selle koridori korteri ukse juurde, kus oli veel mitu jalgratast Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud Valeri Vinniku poolt xxx Tallinn ees asuvast jalgrattahoidlas varastatud oranži värvi raamiga jalgratta omandamine. Asjaolu, et antud jalgratta näol oli tegemist just varastatud jalgrattaga tõendavad kannatanu E R ütlused, millest nähtuvalt 09.09.2019.a. oli tema jalgratas xxx Tallinn ees asuvas jalgrattahoidlas lukustatud jalgrattalukuga. 10.09.2019.a. kella 09:53 ajal avastas, et jalgratast ei ole enam. Jalgratas oli oranži värvi raamiga. Politseist sai ta kätte oma jalgratta. Vaadeldud on xxx asuva elumaja turvakaamera videosalvestust, millest nähtuvalt ella 10.10 paiku sisenevad trepikotta kaks meesterahvast, kes sarnanevad isikutele I I ja D S, kaasas oranži värvi jalgratas, mis asetatakse fuajees postkastide juurde, toimub liikumine ja 10.14 väljuvad trepikojast fuajeesse kolm meesterahvast, kes sarnanevad isikutele Valeri Vinnik, D S ja J K ning Valeri Vinnikule sarnanev meesterahvas võtab jalgratta, paneb selle seisma teise jalgratta juurde fuajees. Kella 10.19 aeg lähevad Valeri Vinnik, J K ja D S fuajeest trepikotta ning 10.21 lahkuvad D S ja I I xxx majast, oranži värvi jalgratas jääb fuajeesse. Samuti vaadeldi 10.09.2019 xxx esimese korruse fuajeest leitud oranž jalgratast Winora (raami nr xxx). Süüdistatava ütlused ühtivad tunnistajate ja kahtlustatavate ütlustega. Süüdistatav Valeri Vinnik kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab, et Ds tuli mingi tundmatu meesterahvaga tema juurde ja tõid oranži värvi jalgratta. Ds jättis oranži jalgratta tema maja esimesel korrusel fuajeesse ja lahkus. Kohtuistungil Valeri Vinnik tunnistas oma süüd. Seega on tõendamist leidnud
Tõenditest nähtub üheselt, et jalgratta näol oli tegemist varastatud asjaga ehk Valeri Vinnikul valdusel puudus õiguslik alus. Valeri Vinnik pidi teadma, et ilmselgelt on tegemist varastatud jalgrattaga. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemeid mida talle pakutakse on süüteolist päritolu. Seega on täidetud ka subjektiivne koosseis. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Valeri Vinnik on varem varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ning tegemist on kehtiva karistusega, seega on Valeri Vinniku puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ehk kuritegu on kvalifitseeritav
lg 2 p 2 alusel Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Valeri Vinniku poolt
lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemine ning Valeri Vinnik tuleb süüdi mõista
Iseloomustav materjal Karistusregistri väljatrükk /IV kd tl 198-204/ millest nähtub, et Valeri Vinnikul on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehivat väärteokaristust (viimati 26.07.2019 NPALS § 151 lg 1); Otsus väärteoasjas nr 231519005786 /IV kd tl 205-207/, mille kohaselt 16.08.2019.a. Valeri Vinnik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (
lg 1) ning talle määrati
100 eurot; Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsus nr 1-19-3141 /IV kd tl 208-221/, mille kohaselt mõisteti Valeri Vinnikule vangistus 1 aasta ja 8 kuud
Karistust suurendati
lg 2 alusel 1 kuu ja 23 päeva võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust, arvestades eelvangistuses viibitud aega (4 kuud ja 14 päeva), 28 asendades 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva vangistust 519 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Otsus jõustus 03.10.2019.a. Kriminaalhooldusametniku teade /IV kd tl 225-226/, millest nähtub, et seisuga 16.09.2019 on Valeri Vinnik sooritanud 31 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on 488 tundi üldkasulikku tööd. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale on inkrimineeritud
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud kuritegu s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt – seadusandja näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatavale on inkrimineeritud
lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritud kuritegu s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja grupis seadusandja näeb karistusena ette ühe – kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatavale on inkrimineeritud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, oma tahtliku tegevusega pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise varalise kasu saamise eesmärgil - seadusandja näeb karistusena ette ühe – kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatavale on inkrimineeritud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse - seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavale on inkrimineeritud
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s,o pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga - seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Valeri Vinnikule peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Kõik kuriteo episoodid on Valeri Vinniku poolt toime pandud tahtlikult. Samuti nähtub Valeri Vinniku enda ütlustest, et ta tunnistab kõikides episoodides oma süüd. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust ning on aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kuivõrd kahe karistuse puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on 29 võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Käesoleval ajal Valeri Vinnik ei tööta, seega ei oma ka sissetulekut. Lisaks sissetuleku puudumisele lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt süüdimõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud nii varavastaste kui ka teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud isikul kõik tasumata. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Valeri Vinnik edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Valeri Vinniku puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et Valeri Vinniku suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse. Seega kohus leiab, et Valeri Vinnikule tuleb mõista
lg 2 p 7,8,9 järgi vangistust 3 aastat;
lg 2 p 2 järgi vangistust 3 kuud;
lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta 3 kuud;
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 3 kuud ja
lg 1 p 1 järgi vangistusega 6 kuud aastat, mis vastab kohtu arvates nii Valeri Vinniku süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 3 aastat vangistust. Kuivõrd Valeri Vinnik pani antud kuriteod toime pärast Pärnu Maakohtu 22.05.2019.a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuleb mõista liirkaristus
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.05.2019.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 8 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust.
26.07–27.07.2019.a. (2 päeva) ja 16.08 – 17.08.2019.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning kandmata karistus 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 16.09.2019.a. Kuivõrd Valeri Vinnikut ei ole võimalik karistada teistsuguse karistusega kui reaalse vangistusega ning võimalik ei ole mõistetud karistuse asendamine ÜKT-ga, šokivangistuse kohaldamine ega tingimisi karistusest vabastamine, ei hakka kohus neid võimalusi analüüsima Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Valeri Vinniku süü tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja nende suurused on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid. Seega tuleb Valeri Vinnikult välja mõista järgmised tsiviilhagid: K K kasuks 65 eurot, mis kanda K K arveldusarvele nr xxx AS Swedbank; M K kasuks 348,00 eurot, mis kanda M K arveldusarvele nr xxx AS Swedbank; A V kasuks 636,00 eurot, mis kanda A V arveldusarvele nr xxx; A S kasuks 577,15 eurot, mis kanda A S arveldusarvele nr xxx AS Swedbank; R R kasuks 300,00 eurot, mis kanda R R arveldusarvele nr xxx AS SEB Pank; 30 E T kasuks 312,05 eurot, mis kanda E T arveldusarvele nr xxx AS Swedbank; Xxx OÜ kasuks 1330,60 eurot, mis kanda OÜ Xxx arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); AS Xxx xxx kasuks 20,61 eurot, mis kanda AS Xxx xxx arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); XXX Xxx OÜ kasuks 2000 eurot, mis kanda XXX Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (Luminor Bank AS); K K kasuks 219,50 eurot, mis kanda K K arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); A A kasuks 1506 eurot, mis kanda A A arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); P E kasuks 100 eurot, mis kanda P E arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); A K kasuks 265 eurot, mis kanda A K arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); Xxx M P kasuks 350 eurot, mis kanda Xxx M P arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); R S kasuks 40 eurot, mis kanda R S arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); E R kasuks 40 eurot, mis kanda E R arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); M U kasuks 200 euro nõudes, mis kanda M U arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); B A M OÜ kasuks 1040 eurot, mis kanda B A M OÜ arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); S F kasuks 118 euro nõudes, mis kanda S F arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); xxx OÜ kasuks 840 euro nõudes, mis kanda xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank); A E OÜ kasuks 2053,58 euro nõudes, mis kanda A E OÜ arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank); R T kasuks 250 eurot, mis kanda R T arveldusarvele nr xxx; N M kasuks 350 eurot, mis kanda D M arveldusarvele nr xxx. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Vaeri Vinniku menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, narkootilise aine ekspertiisi kulu, DNA-ekspertiisi kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Valeri Vinniku riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku summas 877,32 eurot ja kohtumenetluses 194,40 eurot, kokku 1071,72 eurot. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine Valeri Vinniku kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. Ekspertiisitasu ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: DNA-ekspertiisi teostamise kulud kogusummas 1767 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 119 eurot. Teostatud 31 ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Mis puutuvad DNA-ekspertiiside kulusid märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 19E-GE0750 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 5. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 1 proov, mistõttu oli tegemist 1 ekspertiisiobjektiga. Ekspertiisiakti nr 19E-GE0870 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 2. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 1 proov, mistõttu oli tegemist 1 ekspertiisiobjektiga. Ekspertiisiakti nr 19E-GE0979 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 13. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 4 proovi, mistõttu oli tegemist 4 ekspertiisiobjektiga. Ekspertiisiakti nr 19E-GE00941 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 10. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 4 proovi, mistõttu oli tegemist 4 ekspertiisiobjektiga. Ekspertiisiakti nr 19E-GE12610 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 1. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNA-ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0750 põhjendatud maksumus 1xxx7, s.o 57 eurot, DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0870 põhjendatud maksumus 1xxx7, s.o 57 eurot, DNA-ekspertiisi nr 19E-GE00941 põhjendatud maksumus 4xxx7, s.o 228 eurot, DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0979 põhjendatud maksumus 4xxx7, s.o 228 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 19E-GE12610 ekspertiisi maksumus 57 eurot. Seega kokku 627 eurot. Seega jätab kohus ülejäänud DNA-ekspertiisi kulud summas 1140 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu, s.o summas 119 eurot KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 876 eurot. KrMS § 180
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.