Lähtudes ülaltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku I suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik I kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi ärakuulamist kohtuistungil. Võlausaldaja IV vastuse kohaselt ei ole võlgnikult II ajavahemikul
) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikutele korduvalt selgitatud
Võlgnikutele on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnikud ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud tähtaegselt asjakohast võlgniku aruandeid. Võlgnikud esitasid kohtule üksnes oma kontoväljavõtted. Sellega rikkusid võlgnikud
§-173 sätestatud kohustust andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldaja I teatas kohtule, et tal puudub nõue võlgniku I vastu, sest võlausaldaja I nõue summas 17,56 eurot on lõplikult tasutud
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikud kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgnikute käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnikud ei saanud aruandeid kohtule esitada. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgnikute tahtlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikud rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgnikute pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks
lg-s 4 sätestatud kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kuna võlgnikud kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast
lg 4 alusel.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi määratud ei olnud, siis usaldusisikut ei vabastata. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnikud jätsid võlgades vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikke kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgnikute kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku I kohustustest vabastamise menetluse osas võlgniku I kanda ja võlgniku II kohustustest vabastamise menetluse osas võlgniku II kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa nendel olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.