Obsah (8)

§ 163§ 162§ 657§ 651§ 171§ 175§ 177§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-76

§ 163lg 1 ja jätma menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus on alusetult kohaldanud

§ 162lg 1.

1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses XXX ja XXX vahelise piiri kulgemist punktist 206/16 punktini 207/15 sirgjoonena piki kinnistul XXX asuva kõrvalhoone seina. Kostja on vaidlustanud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldama. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
2. Maa-ameti poolt läbi viidud kontrollmõõdistamise ja selle kohta 05.12.2016 koostatud arvamusest (I kd tl 22-25) nähtub, et mõlema vaidlusaluse kinnistu puhul on kõrvalekaldeid tegeliku olukorra ja dokumenteeritud olukorra vahel - erinevuste ilmestamiseks on koostatud kontrollmõõdistamise joonis (I kd tl 28). Kontrollmõõdistamisel on tuvastatud, et lisaks teistele piiripunktidele, mille üle käesolevalt vaidlust ei ole, ei kattu omavahel XXX ja XXX kinnistute katastriandmetes määratud ühised piiripunktid. Kostja kinnistu suhtes on maa erastamisel läbi viidud mõõdistamine ja koostatud katastriüksuse plaan ning piiriprotokoll, samas hageja kinnistu moodustati lihtsustatud korras plaani- ja kaardimaterjali alusel, seda ei mõõdistatud ega koostatud ka piiriprotokolli. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna Maa-ameti arvamusest ja kontrollmõõdistamise tulemustest saab järeldada, et XXX ja XXX piirid on valesti kaardistatud, on katastriandmed valed ning kohus peab määrama kinnistute vahelise piiri muudest asjaoludest lähtudes. 10.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et piiripunkti 206/16 asukohaks tuleb lugeda metalltoru asukoht kinnistute tänavapoolses servas ning piiripunkti täpse asukoha määramisel tuleb lähtuda XXX kinnistu katastriandmetes piiripunkti 206 koordinaatidest, mis on täpsemalt määratletud Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuses, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei pea vajalikuks põhjendusi korrata. 10.
4. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et esitatud tõendite alusel on piiripunkti 207/15 asukohaks hageja kõrvalhoone nurk. Nimetatu on fikseeritud XXX katastriplaanil ja piiriprotokollis (I kd tl 61) ning Maa-amet on oma arvamuses samuti märkinud, et XXX kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. Maa-amet on märkinud, et mõlema kinnistu katastriplaanidel kulgeb piirilõik 207/15-206/16 mööda hoone seina. Asjaolu, et piirilõik 207/15206/16 kulgeb mööda kõrvalhoone seina on visuaalselt nähtav mõlema kinnistu katastriplaanilt. Hageja väite kohaselt peaks piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa alumist äärt, sest ehitiste tehniliste andmete loetelust tuleneb, et ehituse ehitusalune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega selles, et vaidlusalune piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa alumist äärt. XXX kinnistu moodustamise alusplaaniks on võetud
5. a plaan, kuhu muuhulgas on märgitud ka piiriandmed. Asjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt ei ole kinnistul XXX naaberkinnistuga piirevat kõrvalhoone asukohta võrreldes
6. a plaanil kajastatuga muudetud (II kd tl 134-143). Maakohus on siinkohal hinnanud tunnistajate C.C. , D.D. 9 ja E.E. e ütlusi ning tuvastanud, et praktikas määratleti piiripunkte just hoone nurgaga, sest selle asukoht on oluliselt püsivam kui katuse asukoht või laius ja selline praktika ei olnud vastuolus kehtinud õigusaktidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning märgib, et Maaamet on oma arvamuses samuti märkinud, et XXX kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. 10.
7. Asja materjalidest nähtuvalt piirilõigu 207/15-206/16 kulgemise korral mööda hageja kinnistul paikneva kõrvalhoone seina jääb tema hoone katuse serv naaberkrundile. Samas nähtub ka see, et XXX kinnistul asuv kõrvalhoone katus jääks piiri teistsuguse kulgemise korral samuti hageja kinnistule, s.o vaidlusalusel piirilõigul on hoonete katused vaheliti. Arvestades ajalooliselt välja kujunenud valduse piire ja seda, et kuni 2016 oli pooltel teadmine, et kinnistu piir kulgeb mööda hageja kõrvalhoone seina, on õigustatud määrata piiripunkti 207/15 asukohaks XXX kõrvalhoone nurk ning piir kulgeb punktist 206/16 kuni nimetatud kõrvalhoone nurgani. Piiripunkti 207/15 asukohta ei anna alust muuta hageja väide, et hoone on ehitatud seaduslikul alusel ning kantud vastavasse registrisse. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et hoone on ehitatud seaduslikul alusel. Samuti ei too kaasa vaidlusaluse piiripunkti muutmist hageja seisukoht, et katus ja selle osa on olnud olemas juba alates
8. aastast ning seda ei ole pikendatud ega ümber ehitatud.
9. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et kui XXX kõrvalhoone katus ulatub mingis osas XXX kinnistule, siis peab XXX kinnistu omanik AÕS § 148 alusel seda lubama.
10. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt oli nii hageja kui ka kostja nõudeks eelkõige kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramine ning maakohus rahuldas mõlema poole nõuded selliselt, et määras kindlaks kinnistute vahelise piiri. Ringkonnakohtu arvates on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda ning kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud.

13. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja on esitanud taotluse välja mõista hagejalt menetluskulud ringkonnakohtus 1330 eurot (sh riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot + õigusabitasu 1030 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebustes esitatud põhjendusi ning asja üldist keerukuse astet on kostja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu (

§ 175

lg 1) 480 eurot (sh 1,5 tundi vastuse koostamine apellatsioonkaebusele; 1,5 tundi apellatsioonkaebuse koostamine; 1 tund ettevalmistus kohtuistungist ja osavõtt), s.o 4 tundi x tunnitasuga 120 eurot. Lisaks õigusabikulule on kostja taotlenud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot väljamõistmist hagejalt. Vastavalt RLS § 59 lg-le 16 tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ja seeläbi ka rahalise suuruse kindlaksmääramist ning seetõttu pidi ta tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel 50 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks riigilõiv 50 eurot, mis seaduse kohaselt tuli kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel. 10 Kokku on kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtus 530 eurot (õigusabikulu 480 eurot + riigilõiv 50 eurot=530) ning see kuulub väljamõistmisele hagejalt. Kostja ei ole esitanud

§ 177

lg 2 kohast taotlust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kuna kostja on tasunud riigilõivu 300 eurot, siis 250 eurot on tasutud enam seaduses nõutust.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Lähtudes eeltoodust on kostjal õigus esitada avaldus enamtasutud riigilõivu 250 eurot tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 11