← Eesti

2-20-9445/36

Obsah (4)§ 377§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9445 Tsiviilasi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

§ 377

lg 1, § 378 lg 1 p 1 tühistada hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-209445 ja kustutada hageja kasuks 14.09.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusest tulenevalt hagi tagamise korras Kostjale II kuuluvale kinnistule nr xxx seatud eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-9445 esitatud

  1. aprillil 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. 1.6 Määruse punktis 1.2 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks seada Renett Kinnisvara OÜ omandis olevale kinnistule registri osa nr xxx hüpoteek Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliamet kaudu) kasuks kokku summas 43 213 eurot. 1.7 Kostja II kohustub mitte esitama punktis 1.2 nimetatud kohustusele tasuda hagejale 33 240,52 eurot vastuväiteid Kostja I kohustuse lõppemisel või vähendamisel tema likvideerimis-, pankroti- ja saneerimismenetluses ega Kostja I lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. 1.8 Maksu- ja Tolliamet kohustub esitama hüpoteegi kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna nõuetekohase avalduse, seda peale kompromissi p-s 1.2 nimetatud nõude täieliku tasumist. Kostja II kohustuseks on teavitada maksuhaldurit p-s 1.2 nimetatud kohustuse st täitmisest ning edastada vastav nõusolek (Kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 2) hüpoteegi kustutamiseks hagejale, mille järgnevalt edastab Maksu- ja Tolliamet 14 päeva jooksul registripidajale avalduse p-s 5 nimetatud hüpoteegi kustutamiseks. 1.9 Maksuhalduril on õigus kompromissi punktis 1.2 toodud perioodilise makse tähtaegse mittetasumise korral tasaarvestada viidatud osamakse Kostja II ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arvel MKS § 105 lg-s 6 sätestatut järgides. 1.10 Hagejal on õigus lõpetada kompromissist tuleneva kokkulepe nõude ositi täitmise kohta ning allutada kompromiss koheselt sundtäitmisele tuginedes punktis 5 viidatud hüpoteegi seadmise lepingule, kui Kostja II on täielikult või osaliselt viivituses punktis 1.2 nimetatud osamakse tasumisega (tähtajaline mittetäitmine). Tähtajaliseks mittetäitmiseks loetakse kompromissi p-s 1.2 toodud osamakse tasumise tähtaja ületamist või tähtpäevaks tasumisele kuuluva summa mittetäielikku tasumist kui Kostja II on täielikult või osaliselt viivituses 2 (kahe) järjestikuse osamakse tasumisega ning ei ole tasunud võlgnevust ka pärast 2 (kahe) nädala möödumist maksuhalduri poolt maksekohustuse tasumise nõude saamist. 1.11 Pärast kompromissis nimetatud kohustuse laekumist Maksu- ja Tolliametile puuduvad hagejal Kostja II suhtes nõuded tulenevalt tsiviilasjast nr 2-20-
  2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  4. Tühistada Viru Maakohtu 02.07.2020.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Renett Kinnisvara OÜ (registrikood: 12649415) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxx (asukohaga: xxx) käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.
  5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja määruse punkti 1.6 ja punkti 4täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK 2
  6. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi Maksu- ja Tolliamet) 30.06.2020 hagi Alfa Print OÜ (kostja I) ja Renett Kinnisvara OÜ (kostja II) vastu 18.04.2019 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, tehingu alusel saadu üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
  7. 29.10.2020 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada kohtulik kompromiss lõpetada menetlus asjas nr 2-20-
  8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt ilma istungit pidamata. Juhindudes

§-dest 64 ja 433, avaldavad pooled soovi lühendada käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega ühele päevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates.

  1. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
  3. Pooled on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale.
  4. Kohutul ei ole tsiviilasjas number 2-20-9445 õnnestunud kostjale I, Alfa Print OÜ-le menetlusdokumente kätte toimetada. Kuivõrd kostja I ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal I saanud asjas tekkida ka menetluskulusid. Hageja ja kostja II vahelise kokkuleppega on kostja II võtnud enda kanda ka kostja I osa esitatud nõude. Tulenevalt eeltoodust puudub hagejal menetlushuvi ka kostja I osas. Hageja on taotlenud lõpetada kompromissi kinnitava määrusega kogu tsiviilasja menetlus. Eeltoodud selgitustest tulenevalt tuleb tsiviilasja 2-20-9445 menetlus lõpetada kompromissi kinnitava kohtumäärusega.
  5. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3 10. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.