Obsah (5)

§ 99§ 100§ 101§ 108§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Talli

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühised xxx-aastane poeg ja xxx-aastane tütar (hagiavalduse lisa 1), kes elavad ema juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuigi hagejad on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis on hagejatel vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral, kuna hageja II väitel on nende vajadused suuremad kui kahekordne miinimumelatis (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 27). Kohus on seda hagejatele selgitanud (vt 23.04.2020 kiri ning 25.05.2020 kiri). Hageja I on esile toonud, et hageja I igakuised keskmised vajadused on 633.00 eurot (vt hagejate 05.05.2020 ja 04.06.2020 selgitused), s.o 93.00 eurot üle kahekordse miinimumelatise määra

1. aastal ja 49.00 eurot üle kahekordse miinimummäära
2. aastal. Hageja II on esile toonud, et 3 hageja I igakuised keskmised vajadused on 518.00 eurot (vt hagejate 05.05.2020 ja 04.06.2020 selgitused). Seega tuleb esmalt hinnata hagejate vajadusi. Hageja I igakuised täpsustatud vajadused koosnevad järgmisest: - toit 170.00 eurot, - riided-jalatsid 60.00 eurot, - telefon (side) 15.00 eurot, - inglise keele repetiitor 20.00 eurot, - ravimid 25.00 eurot, - prillid 18.00 eurot, - mänguasjad 25.00 eurot, - ekskursioonid koolis 10.00 eurot, - harrastused, kingitused sõpradele 50.00 eurot, - taskuraha 10.00 eurot, - jalgpallitreeningud 40.00 eurot, - eluase 100.00 eurot, - hügieenitarbed 10.00 eurot, õppevahendid 80.00 eurot. Hageja II igakuised täpsustatud vajadused koosnevad järgmisest: - toit 150.00 eurot, - riided-jalatsid 50.00 eurot, - ravimid 10.00 eurot, - lasteaiatasu 73.00 eurot, - mänguasjad 25.00 eurot, - ekskursioonid 10.00 eurot, - tantsuring 40.00 eurot, - üritused 50.00 eurot, - eluase 100.00 eurot, - hügieenitarbed 10.00 eurot. Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda igakuise toidukulu suuruseks 170.00 eurot, s.o 5.67 eurot päevas ning hageja II 150.00 eurot. Kostja sellise arvutuskäiguga ei nõustu ning tugineb statistilisele toidukulule 86.00 eurot kuus. Hagejad ei ole tõendeid toidukulu suuruse kohta esitanud. Kohus leiab, et kuna hageja I on xxx-aastane kasvav poisslaps ning hageja II xxx-aastane tüdruk, siis igakuiseks mõistlikus lapse arengut toetavaks toidukuluks tuleb lugeda kummagi hageja osas 120.00 eurot kuus. Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda igakuise riiete ja jalatsite kulu suuruseks 60.00 eurot ja hageja II 50.
3. Kostja nõustub 44.00 euroga kuus kummagi hageja osas. Kuigi hagejad on esitanud vajaduste loetelu, siis ühtegi tõendit enda riiete-jalatsite vajaduste kohta hageja esitanud ei ole, seetõttu tuleb lugeda piisavaks 44.00 eurot kuus kummagi hageja osas, millega kostja nõustub. Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda sidekulu suuruseks 15.00 eurot kuus. Kostja nõustub 7.00 euroga. Tõendeid hageja I esitanud ei ole. Kohus loeb põhjendatud sidekulu suuruseks 7.00 eurot kuus, millega kostja nõustub. Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda prillikulu suuruseks 18.00 eurot kuus. Kostja sellega ei nõustu. Tõendeid hageja I esitanud ei ole. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja I vajab nägemise korrigeerimiseks prille. Kohus loeb mõistlikuks igakuiseks prillikulu suuruseks 10.00 eurot kuus, s.o 120.00 eurot aastas. Hageja I hinnanguliselt arvestanud enda ekskursioonikulu suuruseks 10.00 eurot kuus. Samas ei ole ta selgitanud sellise kulu arvutuskäiku ega esitanud selle kohta tõendeid. Kostja kuluga ei nõustu. Kohus ei pea kulu esmavajadusena põhjendatuks. 4 Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda harrastustele, kingitustele sõpradele 50.00 eurot ning jalgpallitreeningutele 40.00 eurot kuus. Kostja ei nõustu kingituste osaga, s.o 50.00 eurot kuus. Jalgpallitreeningukulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja I ei ole tõendeid nimetatud kulu osas esitanud. Kohus loeb põhjendatuks kulu suuruseks 40.00 eurot kuus. Hageja I on hinnanguliselt arvestanud enda õppematerjalide kulule 80.00 eurot kuus. Tõendeid hageja I selle kohta esitanud ei ole. Kostja kuluga ei nõustu. Kohus loeb põhjendatud kuluks 7.50 eurot kuus, s.o 10.00 eurot kuus üheksal õppekuul aastas. Hageja II on hinnanguliselt arvestanud enda lasteaiakulule 73.00 eurot. Tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kostja leiab, et hageja I ei käi nii palju lasteaias. Kohus loeb kulu põhjendatuks, kuna see vastab üldteadaolevalt keskmisele lasteaiakulule Tallinna linnas. Hageja II on hinnanguliselt arvestanud enda ürituste kulule 50.00 eurot kuus. Samas ei ole ta selgitanud sellise kulu arvutuskäiku ega esitanud selle kohta tõendeid. Kostja kuluga ei nõustu. Kohus ei pea kulu esmavajadusena põhjendatuks. Ülejäänud vajaduste osistele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb lugeda hageja I hageja I põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 418.50 eurot ning hageja II põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid haridusehuvialade osas igakuiselt 432.00 eurot. Seega tuleb vanemate ülalpidamise kohustuse võrdsust arvestades kostjal hagejat I üleval pidada 209.25 euro ulatuses kuus (418.50:2) ning hagejat II 216.00 euro ulatuses kuus (432.00:2). 10.09.2020 toimunud istungil nõustusid pooled kompromissiläbirääkimiste raames, et kostja tasub alates hagi esitamisest 200.00 eurot kummalegi hagejale (vt 10.09.2020 protokoll). Seega on kostja võimeline ½ ulatuses kummagi hageja vajadusi katma. Seda kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti tõend kostja sissetulekute kohta, mis on keskmiselt 1252.58 eurot (bruto). Kohus ei pea põhjendatuks olukorras, kus hagejate vajadused on alla kahekordse elatise miinimummäära, vähendada väljamõistetavat elatist veel riiklike toetuste võrra. Asjas on tõendatud, et kostja on hagejaid ülal pidanud alates hagi esitamisest kokku 1080.00 euroga, s.o 540.00 eurot hageja kohta (vt 10.09.2020 istungil kostja esitatud tõend ning 08.10.2020 kostja esitatud tõend). Seega on kostja pidanud hagejat I üleval alates hagi esitamisest 2 kuud ja 17 päeva (tasutud 540.00 eurot jagatuna 209.25 eurot/kuus) ning kostjalt tuleb elatis välja mõista hageja I osas alates 06.02.2020 igakuiselt 209.25 eurot. Seega on kostja pidanud hagejat II üleval alates hagi esitamisest 2 kuud ja 15 päeva (tasutud 540.00 eurot jagatuna 216.00 eurot/kuus) ning kostjalt tuleb elatis välja mõista hageja II osas alates 04.02.2020 igakuiselt 216.00 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad ei ole kostjalt enne hagiavalduse kohtule esitamist elatist ajavahemiku 01.05.2019-18.11.2019 eest nõudnud. Vanemad ei ole nimetatud ajavahemiku osas leppinud kokku laste ülalpidamise jaotust. Ühelt poolt on hagejatel õigus selline nõue

§ 5

108 alusel esitada, teiselt poolt on elatise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste järjepidev katmine. Seega arvestades asjaolu, et hagejad ei esitanud kohtule nõuet kohe elatise võlgnevuse tekkimisel, vaid alles enam kui pool aastat hiljem, ei saa hagejate käitumine panna kostjat majanduslikult keerukasse olukorda. Eelnenut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja I kasuks igakuine elatis ajavahemikul 01.05.2019-18.11.2019 100.00 eurot ning kostja II kasuks igakuine elatis ajavahemikul 01.05.2019-18.11.2019 100.00 eurot. Kohus ei anna hinnangut hagejate seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna rahuldab hagi alla miinimumelatise määra. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M Ii ja K Ia hagi A Ii vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja I ülalpidamiseks elatise ajavahemikul 01.05.2019-18.11.2019 summas 100.00 eurot igakuiselt ja alates 06.02.2020 igakuiselt 209.25 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning kostjalt hageja II ülalpidamiseks elatise ajavahemikul 01.05.201918.11.2019 summas 100.00 eurot igakuiselt ja alates 04.02.2020 igakuiselt 216.00 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6